Martin Kruus

Nelja Energia AS ja ETEA juhatuse esimees:

“Läänemeri oma tugevate tuulte, kuid teisalt suhteliselt leebe merelise keskkonnaga teeb temast väga soodsa tuulenergia tootmise koha. Selle rikkuse realiseerimise eelduseks on aga kokkulepe kohalike, riiklike, ettevõtluse ja rahvusvaheliste huvide vahel.”

Siim Meeliste

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna peaspetsialist:

“Taastuvenergia  direktiiviga on Euroopa Liidus loodud erinevad koostöömehhanismid, mis võimaldab liikmesriikidel saavutada oma riiklikke taastuvenergia eesmärke koostöös teiste liikmesriikidega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja räägib oma ettekandes, millised on Eesti plaanid nende võimaluste kasutamisel.”

Ari Sundelin

Prizztech

Olles suurim meretuuleenergia arengut toetav organisatsioon Soomes on Prizztech koostanud ministeeriumitele erinevaid strateegiaid, kuidas võiks meretuuleenergia ning seeläbi ka tööstus Soomes areneda. Nii sellest kui ka üldisemalt Soome meretuuleenergia edusammudest Ari Sundelini ettekandes juttu tulebki.

Hans Christian Sørensen

Middelgrundeni energiaühistu

PhD teaduskraadiga Hans Christian Sørensen on ettevõtluse arendusega tegelenud 40 aastat. Tema juhtida olid ka Taani suured kogukonna meretuuleparkide – Middelgrundeni, Samsø ja Hvidovre – projektid, mis tänaseks on osutunud väga edukaks. “Oma esimese 11 aasta jooksul maksis Middelgrundeni tuulepark  8553 osanikule, kellest enamik on tavalised Kopenhageni inimesed kokku dividende 26,5 miljonit eurot,” toob Sørensen näiteks.

Kristiina Sipelgas

Eesti Arengufondi ekspert

Kas ja kuidas kogukonna põhine ühine mõtlemine ja tegutsemine võiksid Eestis olla lahenduseks ka energia- ja soojuse kättesaadavuse tagamisel? Kas energiaühistute loomiseks ja tegutsemiseks on täna piisavalt initsiatiivi ja võimalusi? Need on vaid mõningad näited teemadest, millele Arengufondi poolt algatatud potentsiaalsete energiaühistute algeid käsitlev kaardistus vastuseid otsib.

Arno Peksar

Hanila vallavanem:

“Hanila vallavalitsuse ja tuuleenergia tootja Nelja Energia koostööna loodud MTÜ Hanila valla toetusgrupp saab valla territooriumil olevate tuulikute elektrienergia toodangust iga MWh kohta enda käsutusse 0,32 eurot. Nii on viimase kolme ja poole aastaga kogunenud üle 81 000 euro, millega MTÜ jooksvalt toetab Hanila valla majanduslikku, keskkonnaalast, kultuurilist ja sotsiaalset arengut.”

Robin Brabant

Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut

Robin on töötanud Belgia Kuninglikus Loodusteaduste Instituudis alates 2007. aastast ning oli kaasatud keskkonnalubade väljaandmise ning keskkonnaseire programmi, mis puudutasid Belgia esimesi meretuuleparke Põhjameres. Tema konverentsi ettekanne annab ülevaate Belgia meretuulepargkide arengust Põhjameres ning erinevatest ökosüsteemi komponentidest, mida tuuleparkide arendamise ja käikulaskmise jooksul uuriti.

Leif Nilsson

Lundi Ülikool, Bioloogiainstituut

Lundi Ülikooli bioloogiainstituut on uurinud Lillgrundi ja Öresundi meretuuleparkide ümbruses paiknevate tuulikute mõju lindudele (aulidele, hahkadele, rohukosklatele) ja muule elusloodusele – rannakarpidele, meriheinale, põhjaloomastikule. Leif Nilsson teeb oma ettekandes nendest uuringutest ülevaate ning tutvustab ka Rootsi meretuuleenergia hetkeseisu.

Anne-Bénédicte Genachte

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon:

“Meretuuleenergia on noor ja hoogsalt kasvav tööstusharu Euroopas, mis on valmis uuendama meie tööstuskeskkonda ning looma uusi töökohti. Aastaks 2020 võib meretuuleparkide võimsus ulatuda 40 GW-ni, pakkudes elektrit ligikaudu 39 miljonile majapidamisele.”

Tiiu Pärn

Pärnu Maavalitsus, arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talituse juhataja

Koos Hiiu Maavalitsusega on Pärnu Maavalitsus esimesed, kes Vabariigi Valitsuse korraldusel on Eestis mereala planeerima asunud. 2016 aastaks valmiv mereplaneering hõlmab ligikaudu 2600 ruutkilomeetrist maakonnaga piirnevat Pärnu ja Liivi lahe mereala. Planeeringuala piir kulgeb põhjast lõunasse piki Läänemaa piiri kuni Läti Vabariigi piirini ja sealt tagasi juba Häädemeetse rannikule. Tiiu Pärn teeb oma ettekandes ülevaate, kuidas Pärnu Maavalitsuses  täiesti uue mahuka töö algus ning kaasamine ja koostöö erinevate huvigruppidega on sujunud.

Heiki Kalberg

Artes Terrae, maastikuarhitekt

Hiidlastel on mere planeeringuala üle tuhande ruutkilomeetri suurem kui pärnakatel; kui Pärnu puhul on mereühendused mandrist lähtuvad, siis Hiiumaal on kogu maismaa ühendus üle mere. Sealse planeeringu koostamise konsultantideks on konsortsium OÜ Artes Terrae, OÜ Alkranel ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, kelle ülesandeks on leida tasakaalustatud lahendus mereala kasutusele erinevate huvigruppide poolt läbi planeeringu ja keskkonnamõjude hindamine protsessi. Heiki Kalberg räägib konverentsil, kuhu ollakse tänaseks jõutud.

Siim Paist

Nelja Energia AS arendusjuht:

“Oma ettekandes annan ülevaate Nelja Energia aktsiaseltsi poolt planeeritavast Loode-Eesti meretuulepargist, kohalike kogukondade kaasamisest ja elektrienergia varustuskindluse suurenemisest.”

Liis Tikerpuu

Ramboll Eesti konsultant:

“Ettekandes tuleb tutvustamisele kavandatava Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) protsess, ülevaade senistest ja kavandatavatest väliuuringutest, kokkuvõte huvigruppidega kohtumiste tulemustest ning kavandatavad tegevused perioodil 2013-2014.”

Lauri Ulm

Eesti Energia avamere tuulepargi projektijuht:

“Eesti Energia meretuulepark on planeeritud Liivi lahte Kihnu saare lähistele. Räägin oma ettekandes, kuidas oleme just selle kohani jõudnud ning millised uuringud meie valikut toetavad.”

Karl Pärn

ABB, tootejuht:

Lisaks sellele, et suurem osa ABB tuulegeneraatoritest valmistatakse Eestis paiknevas ABB elektrimasinate tehases on firma innovatiivne ka nutika elektrivõrgu arenduses. “Targa elektrivõrguga on võimalik saavutada suurem  varustuskindlus kui oskuslikult kasutada ära tuuleenergia ja olemasoleva elektrivõrgu parimad omadused,” ütleb Karl Pärn oma konverentsil ettekandmisele tuleva sisu kohta.

Eero Saava

Tuuleenergia Klastri pilootprojekti jääekspert:

“Tuuleenergia klaster on uurinud Eesti firmadele avanevaid võimalusi Eesti ja lähiriikide perspektiivsete meretuuleparkide rajamisel ja hilisemal hooldusel, üheks väljavaateks on jäätingimustes vastupidava vundamendi välja töötamine ja tootmine. Eero Saava teeb oma ettekandes ülevaate, millised on meretuulikute  jääkindlaks projekteerimise nõuded ja võimalused ning mida see võib tähendada Eesti tööstuse jaoks.”