• Eesti

Ülirange kord jätab tuulikud riigi toetuseta

Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap January 25, 2010

Eesti Päevaleht, 25.01.2010

Kuigi Eestis kasutusel olevad tuulegeneraatorid vastavad Euroopa Liidus kehtivatele standarditele, ei saa kõik siinsed tuuleenergiast elektri tootjad riigilt iga kilovatt-tunni eest lubatud taastuvenergia toetust.

„EL-is kehtivad ühed standardid ja need on Euroopa riikides eelduseks, et toetust saada. Eestis tahetakse reegleid väga palju karmistada. See on probleem,” ütles riigikogu keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling.

Tema sõnul peavad elektritarbijad taastuvenergia eest küll maksma eraldi tasu, koos käibemaksuga 15,17 senti kilovatt-tunnilt, kuid tehniliste nüansside tõttu see sageli rohelise energia tootjateni ei jõua.

Mitu tuuleparki rajanud ettevõtte Nelja Energia juht Martin Kruus sõnas, et lisaks karmidele nõuetele on need ka paljudesse dokumentidesse pillutatud, tekitades segadust ja mitmetimõistmist.

Saamata 40 miljonit krooni

Nii ongi juhtunud, et 2007. aasta märtsis käivitatud ja vahepeal just põhivõrgu ehk Eleringi nõuetele mittevastavuse tõttu üle kuu võrgust välja lülitatud olnud Viru-Nigula tuulepark ei ole seni taastuvenergia toetust saanud, aastas on ettevõttel seetõttu jäänud saamata umbes 40 miljonit krooni.

„Kui kunagi kõik nõuetele vastab, saame äkki toetuse ka tagantjärele kätte,” märkis Kruus, viidates sellele, et riik maksab ettevõtteile toetust 12 aasta toodangu eest. „Praegu ei teeni investeeringud end toetuseta tagasi. Ei ole vahendeid, et laene tagasi maksta, ja see tähendab suuremaid intressikulusid, muutes lõpuks tuuleenergia kallimaks.”

Verivärske Tooma tuulepargi võrku lülitamisega viivitas Elering poolteist kuud, kusjuures sealsed tuulikud on tootnud Euroopa turuliider Enercon. Nende toodang vastab teiste riikide võrgunõuetele, Eesti omadele aga mitte.

Martin Kruusi sõnul on seetõttu siinne tuuleenergeetika sektor ebastabiilne ja pärsib uusi investeeringuid. „Sadade miljonite kroonide investeerimisel peaksid asjad olema selged. Praegu aga ei või enne töölehakkamist teada, kas vastad nõuetele või mitte,” oli Kruus nõutu.

Et olukorda parandada, on riigikogu roheliste fraktsioon teinud praegu menetletavasse elektrituruseaduse eelnõusse parandusettepanekud. Tahetakse, et toetust makstaks kõikidele, kes kasutavad kõlblikke seadmeid ja toodavad taastuvenergiat, ning et kõik tehnilised nõuded oleks kokku koondatud.

Kommentaar

Taavi Veskimägi
Eleringi juht

Elering ei ole tuuleelektrijaamade vastu. Vastupidi, rohkem erinevatest energiaallikatest elektri tootjaid, rohkem ühendusi on Eleringi kui süsteemihalduri huvi.

Meie ülesanne on seista tarbijate huvidest lähtudes elektrisüsteemi töökindluse eest. Tuuleelektrijaamu saab ühendada elektrisüsteemi teatud kindla piirini. Eestis on süsteemis väga piiratud hulgal reservvõimsusi, mis lubaks tuuleelektrijaamu laialdaselt kasutusele võtta. Samas ei ole võimalik neid võimsusi osta sisse ka teistest riikidest.

Koostöös Taani uuringufirmaga tahame maiks selgitada välja praeguse elektrivõrgu tehnilised piirangud, kui suuri tuuleenergia võimsusi saaks siia üldse paigaldada. Lisaks vaatame, milliste investeeringute korral saab neid võimalusi suurendada.

Eesti võrgueeskirja nõuded aga on sarnased teiste Euroopa riikide vastavate nõuetega. Meil puuduvad andmed, et siinsed nõuded oleksid teistest kõrgemad.

Ühtsed Euroopa nõuded võrguga liituvatele elektrijaamadele praegusel hetkel puuduvad, kuid

Euroopa põhivõrkude koostöö­organisatsioon töötab neid praegu välja. Samuti on sellest huvitatud Euroopa tuuleenergia assotsiatsioon. Vastavalt nende väljatöötatud soovitustele on kavas muuta ka võrgueeskirja ja sellega peaks olema lahendatud olukord, kus nõuded on kirjas eri dokumentides.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes