Alternatiivenergeetika saab tuult tiibadesse
Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - eteap April 16, 2013
Äripäev, 16.04.2013
Elektrituru avanemine ehk elektri hinna tõus suurendas nende tarbijate hulka, kes mõtlevad väiketuuliku või päikesepaneelide soetamise peale.
Sest milleks nuumata suurtootjaid, kui võib elektrit ise teha. Ühtlasi sunnivad tarbijaid alternatiivenergia poole pöörduma ülekandeliinide üüratult kõrged hinnad ja häired elektrivarustuses.
Raha paneb rattad käima. Kas ostetakse väiketuulik või päikesepaneelid, raha tuleb välja käia päris palju. Möödunud aastal aitas soovijatel kulusid katta KredEx. Raha selleks võeti saastekvootide müügist. Huvi toetuste vastu oli küllaltki suur.
Taotlusi toetuse saamiseks esitati 252, taotluste kogusumma oli 2 767 837 eurot. Rahuldati 11 väiketuuliku, 64 kollektori ja 25 päikesepaneelide ostmise ja paigaldamise osalise rahastamise taotlust. Keskmine taotlus oli 10 983 eurot, keskmine toetus 10 526 eurot.
Toetust väiketuuliku jaoks sai näiteks Mart Nuut Harjumaalt Jõelähtme vallast. Mees on KredExiga mõistagi rahul. Ainult oma rahaga ei oleks välja tulnud, ütleb ta. Tuulik on püsti ja annab voolu. Nüüd soovib Nuut ka päikesepaneele.
Tänavu KredExilt abiraha paraku ei tule. Ehk 2014. aastal. Taotluste taotlus on KredExil rahandusministeeriumile tehtud.
Tarvis läheb teadmisi ja tehnikat. Eestis on õige mitu ettevõtet, kes kauplevad väiketuulikute ja päikesepaneelidega. Näiteks müüb neid OÜ Energogen. Ühtlasi projekteerib, paigaldab, häälestab ja hooldab. Ja õpetab.
Täisteenust alates ideest väiketuulikute ja päikesepaneelide vallas pakub ka OÜ Bakeri, ütleb selle asjamees (mis kena ametinimetus!) Ants Tiik.
Väiketuulikuid tuuakse Eestisse näiteks Jaapanist, USAst ja Hollandist, päikesepaneele aga Saksamaalt, Hiinast ja Inglismaalt. Ent kaubavalikus on ka kodumaised.
Ainsa Eesti väiketuulikutootjana jätkab AS Konesko. Möödunud aastal valmis Järvamaal Koerus üheksa väiketuulikut, tänavu on kavas teha nelikümmend. Praegusesse tootmisprogrammi kuuluvad 10 kW nimivõimsusega Tuge 10 ja 20 kW Tuge 20. Töötatakse tellimuste alusel.
Laiendamaks oma sise- ja välisturgu käiakse agaralt rahvusvahelistel messidel. Möödunud kuul osaleti Saksamaal Hussenis toimunud messil “New Energy”, mõne päeva pärast esinetakse traditsiooniliselt Tartus Maamessil ja järgmisel kuul sõidetakse Inglismaale Aberdeeni messile “All-Energy”.
Konesko projektijuht Indrek Gregor annab teada, et kõik valmib kohapeal. Ise ei tee nad ainult tiivikuid ja generaatorikorpusi.
5 kW väiketuulikuid üritab Eestis tootma hakata OÜ my!WIND, päikesepaneele teeb OÜ NAPS Solar Estonia.
Väiketuulikuid kasutavad peamiselt üksiküritajad, päikesepaneele ka tootmisettevõtted ja asutused. Eesti seni suurim päikesepark paikneb Keila ujula katusel, selle võimsus on 46 kW.
Päikesepaneelide ja väiketuulikute ostjaidja kasutajaid koolitatakse individuaalkorras, kursustel ja seminaridel. Ühtlasi ilmus MTÜ Kolm Kobrast eestvõttel käsiraamat “Elekter päikesest ja tuulest”. Selle esimene trükk müüdi kiiresti läbija tuli tellida teine. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon aga andis välja “Väiketuulikute ABC”, millel on samuti hea minek.
Märtsikuus Tallinnas Saku suurhallis toimunud Kodumessil peeti seminar, kus Eesti Taastuvenergia Koja, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonija Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni eestvedamisel räägiti täissaali ees päikesepaneelide paigaldamise kogemustest, võrreldi väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkust ja tasuvust ning tutvustati liitumistingimusi.
Väiketuulikute iseehitajaid õpetab MTÜ Samsaara. Viimatine kursus peeti Lõuna-Eestis Moostes.
Paigaldamisele eelnegu uuringud. Väiketuulikuid ja päikesepaneele ei tohiks kergelt võtta. Kahjuks suhtutakse nendesse pahatihti ah-mis-see-siis-ära-ei-ole-stiilis.
“Inverter seinale,juhuslikjuhe järele jne. Nagu olekski kõik. Aga ei ole. Pärast vannutakse, et asi ei tööta,” kommenteerib Energogeni juhataja Rein Pinn. “”Meil on siin nii kõva tuul, et võtab jalust maha ja viib mütsi peast,” ütleb mõni,” jätkab ta. “Tegelikult puhub üks tuul maa peal ja teine tiiviku töötsoonis.”
Indrek Gregor Koneskost lisab oma kogemustest: “Muidugi paneme tuuliku üles ka sellisele ostjale, kes tuule mõõtmisest ära ütleb, aga siis lisame lepingusse, et tuule olemasolu eest vastutab tellija. Kaks meie tellijat läksidki tuule mõõtmata jätmisega alt. Pärast tuli välja, et tuule kiirus masti tipus on vaid 2,8 m/s, aga alla 4 m/s ei tasu asi ennast ära. Annab liiga vähe elektrit.”
Investeering väiketuulikusse on kordi suurem, kui kulub raha tuule mõõtmisele. Seega ei ole tuule mõõtmatajätmine kokkuhoid, vaid koonerdamine.
Oluline on ka näiteks masti kõrgus. Kui mast ei ulatu üle puude latvade ja majade katuste, ei maksa edu loota.
Veel paneb Rein Pinn potentsiaalsetele ostjatele südamele, et need ei rabaks kõige odavamaid Hiina tuulikuid. “Sealt tuleb ka korralikku kaupa, aga kui väiketuulikul isegi garantiid ei ole… Võitle siis pärast selle tehasega.”
Oluline roll on asukohal. Ei ole teada, kui palju väiketuulikuid ja päikesepaneelisüsteeme täpselt Eestis praegu töötab. Kumbagi olevat paarsada. Esmatähtis on aga muu.
“Peamine on tuuliku asukoht,” ütleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen. Seal peab olema küllaldaselt tuulest elektrienergia tootmiseks sobivat, turbulentsivaba tuult. Parimad kohad Eestis on läänerannik ja -saared. Sisemaal sobib väiketuulikule ehk mõni lage ja kõrge koht.
“Mina küll ei söandaks esitada üleskutset, et igale talule oma tuulik. Oluline on, et tuuliku saaks iga teadlik tellija,” tunnistab Kasonen.
Ilmekas näide: kui Vilsandil puhub tuul keskmise kiirusega 6,6 m/s, annab 10 kW tuulik 46 000 kWh elektrienergiat aastas. Samasugune tuulik Viljandis piirdub tuule keskmisel kiirusel 2,7 m/s 3200 kWh-ga.
252 taotlust esitati KredExile mullu väiketuulikute, kollektorite ja päikesepaneelide ostmiseks ja paigaldamiseks toetuse saamiseks. Kokku rahuldati sada taotlust.
Kommentaar
Energia omatarbeks tootmine vabastab võrgutasudest ja aktsiisist
Rein Pinn
OÜ Energogen juhataja, Eesti Päikseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees
Peaaegu kogu energia – 98% sellest – on pärit päikeselt.
Ka see, mis on akumuleerunud fossiilsetesse kütustesse ja biomassi. Päikeseta poleks tuultki.
Eestis ei saa päikesepaneelidelt nimetamisväärses koguses elektrienergiat ainult kolmel pimedal talvekuul. Eriti helded on aga päikesepaneelid suvel, kui ei ole kuigi palju kütmist ega valgustamist.
Suvel on päikeseelektrit kõige kasulikum kasutada näiteks suurte büroohoonete õhukonditsioneerides ja laohoonete külmutusseadmetes – kohapeal toodetavat
elektrienergiat kohapeal tarbimiseks. Siis ei tule maksta võrgutasu ega elektriaktsiisi. Ka ülekandeliine pole vaja.
Päikesepaneelid muundavad päikeseenergia elektrienergiaks. Päikesepaneelidel ei ole liikuvaid, purunevaid ega kuluvaid osi. Nad tuleb vaid puhtaina hoida.
Väidetakse, et päikesepaneelid peavad, nagu paljud muudki elektroonikaseadmed, vastu neli aastat. See ei ole nii.
Mõõtsime mullu ühe tuletorni päikesepaneelide nimivõimsuse kahanemist. Nende 16. tööaastal oli see jäänud kesisemaks kõigest 7%. Pole paha.
Leave a Reply