Homse päeva odav energia tuleb just taastuvenergiast
Eesti uudised, Maailma uudised - eteap May 23, 2013
Maaleht, 23.05.2013
Euroopa Liit on seadnud energiapoliitika eelistuseks CO2-heitmete vähendamise, säästliku tarbimise ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmise.
Ka Eesti riik on astimud samme niisuguse poliitika suunas. Selle tulemusena moodustab praegu meie lõpptarbimisest 25,9% puhas energia, kusjuures elektritootmises on taastuvate allikate osakaal 12,3%.
Aastaks 2030 oleks Eestis võimalik täielikult üle minna taastuvatel allikatel põhinevale elektri- ja soojusetootmisele. Analüüsid näitavad, et see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult otstarbekas.
Taastuvenergia kui tark energiapoliitika
EL on seadnud eesmärgiks vähendada 2050. aastaks CO2-heitmeid üle 80%, milleks Euroopa energiatootmine peab olema praktiliselt CO2-vaba.
Selleks on Euroopa Komisjon visandanud mudeli, mis tagab nii varustuskindluse, konkurentsivõime kui ka odavamad hinnad.
EK leiab, et CO2-heidete vähendamine on praegusest poliitikast odavam.
Samuti on ülioluline energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine, sõltumata mis tahes valitud energiaallikate kombinatsioonist.
Ka pole taastuvallikatel põhineva energiasüsteemi kulud kõrgemad, võrreldes teiste teekaardil käsitletud stsenaariumidega. Loomulikult on tõsi, et taastuvatel allikatel põhineva energia tootmine vajab alguses investeeringuid, aga seda vajab ka iga teine tootmisviis.
Tulevikus tasuvad investeeringud end kuhjaga ära, sest tulemuseks on nii madalamad energiahinnad, energeetiline sõltumatus kui ka puhtam keskkond.
Samuti on ilmselge, et praegu tehtud investeeringud on odavamad kui nende tulevikku lükkamine. Lisaks uute tootmisvõimsuste rajamisele vajab nii või teisiti väljavahetamist 30-40 aastat tagasi ehitatud taristu.
Nüüd tegutsedes on aastakümnete pärast võimalik vältida kulukaid muudatusi.
Eeldavad ju ELi energiasektori arengutendentsid nagunii tootmise, ülekande ja salvestamise ajakohastamist, sealhulgas piiriüleseid ühendusi, arukaid energiavõrke ja kaasaegseid vähese CO2-heitega tehnoloogialahendusi.
Kulusid tasakaalustavad ka kõrgetasemelised jätkusuutlikud investeeringud Euroopa majandusse, kaasnevad töökohad ja vähenenud sõltuvus impordist.
Taastuvenergia laiema kasutuselevõtu abil on võimalik ohjeldada hinnatõusu. Praegu tehtavate investeeringutega sillutatakse teed tulevastele madalamatele hindadele.
“Energy Roadmap 2050” kohaselt võivad küll elektrienergia hinnad tõusta kuni 2030. aastani, kuid arvutuste kohaselt seejärel langevad tänu väiksematele tarnekuludele, taastuvallikaid kasutavatele elektrijaamadele, kokkuhoiupoliitikale ja täiustatud tehnikale.
Eesti, kui maailma arengu suuna näitaja
Eesti Taastuvenergia Koda ja Keskkonnaühenduste Koda on koostanud kava, mis näitab, et Eestis on võimalik 100% üle minna taastuvatel allikatel põhinevale elektri- ja soojatootmisele ning seda juba 2030. aastaks.
Taastuvaid energiaallikaid väärtustades on võimalik luua 2030. aastaks Eestisse juurde 10 000 uut töökohta energiasektoris, lisaks konkurentsivõimeline tootmisportfell, viiendiku võrra soodsamad elektrihinnad, puhtam ja rohelisem riik.
Kõik see on saavutatav mitte maksumaksja kulul, vaid ELi heitme- ja rohesertifikaatide kaubanduse tulude ja struktuurivahendite toel.
Tootmisportfell põhineb kohalikel ressurssidel ja kindlustab riigi energiajulgeoleku.
Kava järgides on Eestil unikaalne võimalus olla energiasektoris eeskujuks teistele riikidele kogu maailmas.
Leave a Reply