Püüa tuult väljal!
Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - eteap May 3, 2013
Saarte Hääl, 03.05.2013
Tuule püüdmist peetakse rahvatarkuses millegipärast pigem mõttetuks tegevuseks, kuigi näiteks vilja jahvatavad tuuleveskid on aastasadu olnud meie maastikupildi lahutamatu osa. Aga mis need siis muud on kui mitte tuulepüüdmise vahendid?
Viimased viis-kuuskümmend aastat pole tuulikute käekäigule kuigi head olnud, suure idanaabri odav energia võimaldas peaaegu tasuta saadavast, kuid veidi heitlikust tuuleenergiast loobuda. Idapiiri sulgumine ja turumajanduse tulek on meid aga sundinud taas tuulepüüdmise peale mõtlema.
Taevasse sirutuvad hiiglaslikud tuulegeneraatorid ei sulandu aga teps mitte nii hästi looduspilti kui kodukootud pukktuulikud. See on tekitanud hulgaliselt tüli ja pahandust arendajate ja põlisasukate vahel, heites tuuleenergiale ja selle uutmoodi kasutamisele halba varju. Aga mitmekorruseliste majade kõrgustele tuulegeneraatoritele on ka märgatavalt tagasihoidlikum alternatiiv.
Kas väiksem tuulik on parem?
Upa külas turismitalu pidav Mati Tarvis on kindel, et väike tuulikud (nii nimetatakse kuni 30 meetri kõrguseid väikeseid tuulegeneraatoreid) võimaldaksid väga paljudel ettevõtjatel ja ma-japidamistel naabreid häirimata tuuleenergiat toota.
“Leisi maanteelt kostab automüra siia mitu korda valjemini kui tuuliku tekitatav hääl, kuigi tuulik on majale lähemal,” kinnitab Mati oma koduõuel seistes. “Ja 16-20 meetri kõrgune mast ei sega ka kedagi. Projekteerimisel on peamine nõue, et tuulik ei kukuks naabrite maa peale. Kui sul on vähemalt 2 hektarit maad, siis leiad sealt kindlasti koha, kuhu tuulik püsti panna.”
Erinevalt hiigelsuurtest ja müra tekitavatest tuulegeneraatoritest tõstab väiketuulik Mati väitel kinnistu väärtust. Esiteks on sellega võimalik tulu teenida, müües oma tarbimata jääva elektri võrku. Teiseks on kinnistu müümisel selle hind ka tuuliku hinna võrra suurem. Kui uus omanik ei peaks aga elektrituulikut soovima, on kõik seadmed võimalik demonteerida ja minema vedada. Suure tuulegeneraatoriga see nii lihtsalt ei käi.
Jurna talu aastane elektritarbimine on 36 000-40 000 kilovatt-tundi, väike tuulik annab arvestuste kohaselt 15 000-20 000 kilovatt-tundi. Mati Tarvise tellitud “võtmed kätte” 10-kilovatine tuulegeneraator läks talle maksma 36 000 eurot pluss käibemaks, see koosneb tuulikust, mastist, kaablitest, toodetavat voolu võrgukõlbulikuks muutvast inverterist j a juhtarvutist.
Tuuliku elueaks on prognoositud 20-25 aastat, tasuvusajaks 10-12 aastat. Toetuse abil oleks võimalik ta-suvusaega veelgi kärpida,see innustaks ka inimesi tuuleenergiat ja muid alternatiivseid energiaallikaid julgemalt kasutusele võtma.
Mati Tarvise meelest tuleks tuule- ja päikeseenergia, maaküte ja teised taastuvenergia-allikad arvesse võtta juba ehitiste projekteerimisel, sest energia ju odavamaks ei lähe. Näiteks talvel, kui turismitalul sissetulekut pole, on oma elektristväga palju abi.
“Just praegu käib pealinna kõrgetes komisjonides ja valitsuses väga kõva arutelu ja vaidlus, et kuhu ja kellele Euroopa Liidu järgneva toetusperioodi abiraha läheb,” räägib Mati murelikul toonil. “Üks jätkusuutlikumaid variante oleks just maapiirkonnas asuvate mikro- ja väikeettevõtetele antav toetus, et oma energiaallikas üles panna ja ellu jääda. Mikro- ja väikeettevõtted annavad praegu umbes 75 protsenti töökohtadest maapiirkonnas.
Energiaprobleem on väikeettevõtetele aga nii valus, et selle toetamata jätmine võib paljude firmade tegevuse lõpetada ja elu mitmes maapiirkonnas hoopis välja suretada. Ometi soovime me kõik, et elu maal jätkuks – toetame siis seda.”
Tuult võiks rohkem olla
Kuigi oma praeguse tuulikuga on Mati Tarvis väga rahul, ei plaani ta selle kõrvale teist püstitada: “Nüüd paneks juba 10-kilovatise päikesepaneeli, sest tuult pole alati nii palju kui vaja. Näiteks selle aasta algus on olnud suhteliselt tuulevaene, samal ajal on aga olnud väga palju päikselisi päevi. Saaremaal võikski olla optimaalne lahendus 10-kilovatine tuulegeneraator ja sama võimas päikesepatarei, mis siis teineteist täiendaksid.”
Samal põhjusel ei soovita Mati tuulegeneraatorit ka katusele või majale liiga lähedale panna – maja ümber tekivad keerised ja tuulegeneraatori jaoks jääb tuult väheks. Aga kes elab kusagil mere ääres, peaks igal juhul tuule kasutusele võtma, sest seal on ressurssi alati. Ning tingimata liituma elektrivõrguga, mitte jääma autonoomse süsteemi juurde, sest sel juhul ei pea kunagi kartma, et tuulegeneraator on äkki liiga suur – ülejäägi saab ju alati võrku müüa.
Väiketuulik hakkab ära tasuma siis, kui aasta keskmine tuule kiirus on üle nelja meetri sekundis. Tuuliku asukoht tuleb hoolikalt valida, et see jääks kaugemale hoonete, üksikute suuremate puude ja metsamassiivide tekitatud turbulentsidest, mis võivad hakata tuuliku tööd häirima. Äkilised ja erisuunalised tuulepuhangud võivad tuulikut juhtiva automaatika niivõrd segadusse ajada, et see pöörab tiiviku telje hoopis tuulega risti ja peatab elektritootmise sootuks. Nagu ka tormi korral, mil tuulik purunemise vältimiseks peatatakse.
Praegu on Eestis paigaldatud vaid viis sellist väiketuulikut nagu Jurnal, neist kolm asub Saaremaal. Asjahuvilisi on veelgi, kuid paljude jaoks on tuuliku maksumus liiga suur.
Siiski julgustab Mati Tarvis ka teisi just väiketuulikute abil tuuleenergeetikasse panustama: “Tasuvusaeg 10 aastat tähendab seda, et igal aastal saad tagasi 10 protsenti investeeritud summast. Pole ju paha? Ja samas on see ka panustamine tulevikku. Nagu metsa istutamine – sina teed investeeringu, aga sinu lapsed saavad sellest kasu. Noored mehed, võtke kätte ja tehke ära!”
Leave a Reply