Euroopa hakkab ehitama energialiitu. Koos oleks kindlam ja kaalu rohkem
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia - Tuul February 25, 2015
Äripäev, 25.02.2015
Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sefkovic tõmbas täna paralleele ELi algusaegade ning söe- ja terasetööstuse liiduga, kui avalikustas Euroopa energialiidu loomise kava.
Tegemist oleks ühe läbi aegade suurima integratsiooniprojektiga, kui see teoks saab.
Vajaduse ühtse energiaturu järele on loonud nii USA kildagaasi revolutsioon, mis on taganud Ameerika ettevõtetele ja tarbijaile eurooplastega võrreldes kordades odavama energia hinna, kui ka sündmused Ukrainas koos värske gaasitüliga, mis Venemaa gaasitarned Euroopale jälle küsimärgi alla on seadnud. Liigne sõltuvus ühest tarnijast on ilmne risk – Euroopa Liit sõltub kolmandiku osas oma energiatarbest Venemaast, kellega suhted on külma sõja järgse aja halvimas seisus.
Täna avaldatud energialiidu raamkava on Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni üks olulisemaid poliitilisi prioriteete.
„Me tahame energia vabast liikumisest teha viienda põhivabaduse,“ ütles Maros Sefkovic, viidates Euroopa siseturul kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabale liikumisele.
Tegelik olukord on täna selline, et ühtse turu asemel on 28 omaette energiaturgu, kus ei piisa ühendusi ega koostööd, et näiteks Taanis üle jäävtuuleenergia naaberriiki Saksamaale müüa. Selle asemel paneb Saksamaa oma turu lukku, mis sunnib Taani tootjaid kas võimsusi seiskama või toodetud energia muidu ära andma. Kahjud saamata tulust hindab Taani aastas ca 500 miljonile kroonile. Sama probleem on Hispaania ja Prantsusmaa vahel.
Tarbijaile tähendab see kõrgemaid hindu ning kriisi olukorras suuremaid riske, kui ära langenud kodumaist tootmise impordiga asendamiseks pole piisavaid ühendusi. Siht on tagada, et vähemalt 10% elektritarbest oleks edaspidi võimalik katta impordiga.
Energialiidu strateegia seisab viiel sambal – rohkem tarnekanaleid ja võimalusi toetuda kriisis teistele liikmesriikidele, reaalselt toimiva ühtse turu loomine, suurem energia kokkuhoid, majanduse süsinikusisalduse vähendamine ning rõhk teadus- ja arendustööle, et tagada Euroopa Liidu püsimine uudse tehnoloogia liidrina.
Parem varustuskindlus tähendaks eelkõige rohkem tarnijaid – lisaks jätkuvale koostööle Norra ja USA ning Kandaga tahab Euroopa Liit eelisarendada nn lõunapoolset gaasikoridori, et lisada alternatiivseid tarneid Kaspia mere riikidest, Türkmenistanist ja Aserbaidžaanist. Ka Venemaa jääb oluliseks partneriks. Venemaa ise arendab samal ajal torujuhtme projekti, mis suunaks Gazpromi gaasi ekspordi Ukrainast ümber Türgisse, jättes Euroopale võimaluse selles regioonis Vene gaasi osta Kreeka piiril.
Euroopa varustuskindlust peab tagada aitama ka laiem veeldatud maagaasi kasutus, mille jaoks töötatakse välja eraldi strateegia. Ühtlasi pingutab komisjon, et kaotada takistused veeldatud maagaasi importimisel USAst.
Kaasajastada plaanib EL ka elektrituru reeglid, et need paremini arvestaksid suurenenud energiatootmisega taastuvatest allikatest. See omakorda eeldab rohelise energia toetussüsteemide üle vaatamist, et need turgu ei moonutaks, ütles ELi energiavolinik Miguel Arias Canete.
Üks vastuolulisemaid ettepanekuid on komisjoni soovitus, et liikmesriigid kolmandatelt riikidelt energiakandjaid ühiselt ostaksid, nagu pakkus oma energialiidu visioonis välja Poola endine peaminister ja tänane Ülemkogu juht Donald Tusk. Mõistes aga, et tegemist on liikmesriikide jaoks väga tundliku teemaga, pakub komisjon seda välja kui vabatahtlikku võimalust eelkõige kriisi olukorras ning riikidele, mis sõltuvaid vaid ühest tarnijast. Taoline ühishange peab kindlasti vastama WTO ja ELi konkurentsireeglitele.
Komisjon tahaks edaspidi saada ka paremat ülevaadet lepingutest, mida liikmesriigid energiakandjate ostmiseks kolmandate riikidega sõlmivad. Nii oleks tagatud, et lepingud on kooskõlas Euroopa Liidu seadustega. Värske halb kogemus on ELil selles osas olemas Venemaa poolt tänaseks kõrvale heidetud South Streami torujuhtme projektiga.
Euroopa Komisjon loodab, et ühtne raamistik annab vajaliku selguse ja kindluse ka investoritele, sest investeerimisvajadused ühtse energiaturu väljaarendamiseks on suured – kogu järgmise kümnendi igal aastal vähemalt 200 miljardi euro ulatuses. Infrastruktuuri ja ühenduste rajamiseks plaanib EL mobiliseerida nii Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Ühendamise rahastu kui loomisel oleva nn Junckeri investeerimisplaani vahendid.
Komisjoni energialiidu plaani on juba jõudnud kritiseerida Ungari peaminister Viktor Orban, kes äsja võõrustas Venemaa presidenti Vladimir Putinit ning kindlustas omale soodsa gaasileppe. Lisaks tahab ta Venemaa toel ehitada Ungarisse uue tuumajaama. Orbani sõnul kahjustab energialiit riikide suveräänsust.
Ning karisid on mujalgi. Näiteks energia maksustamisel, kus erinevused riigiti on suured ja huvi väike midagi ühtlustada.
Eesti seisukohti energialiidust
Toetab ühenduste rajamist, et ükski riik ei jääks eraldi energiasaareks
Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Euroopa võrkudega peaks olema strateegilise tähtsusega
Euroopa peaks hoidma kokku ja kõnelema ühel häälel
Kohalikud elektritootjad ei peaks olema halvemas olukorras kui kolmandate riikide elektrimüüjad ELi turul
Riik peab saama ise otsustada oma energiatootmise portfelli üle
ELi kolmas energiapakett tuleb täies mahus ellu viia
Energiasäästu osas võetud eesmärgid peaksid jääma liikmesriikidele soovituslikuks
Riigid peavad saama ise otsustada kuidas seatud sihid täidetakse
Leave a Reply