• Eesti

Euroopa Energialiit lööb Putinit kõige valusamasse kohta

Energiakaubandus, Maailma uudised - Tuul February 25, 2015

Delfi Ärileht, 25.02.2015

Euroopa Komisjoni täna vastu võetud energialiidu raamstrateegia on üks olulisemaid samme ühtse Euroopa Energialiidu loomisel, mis võiks viia ühtse Euroopa energiaturu loomiseni, mis suurendab konkurentsi ning toob madalamad energiakulud. Lisaks vähendaks Euroopa energiasõltumatus Venemaa geopoliitilist tähtsust ning muudaks Euroopa Venemaast sõltumatumaks, tõdesid Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas ning parlamendi liberaalide ja demokraatide liidu ALDE liider Guy Verhofstadt.Kaja Kallas ja Guy Verhofstadt tõid oma pöördumises välja viis sammu, mida jõulise ja tõeliselt mõjusa ühtse energialiidu loomiseks on tarvis astuda.

Esiteks tuleks luua Euroopa Liidu integreeritud ning konkurentsivõimeline energiaturg. Liberalisatsioonimeetmed nagu kolmas energiapakett on olemas, kuid liikmesriigid on nende seaduste rakendamisel olnud ükskõiksed, ühenduste loomisse investeerimisse ei ole piisavalt panustatud ning tihti tegutsetakse vaid enda energeetikafirmade kaitsmiseks. Nii on ühenduste puudumine loonud näiteks olukorra, kus Balti riikide energiaturud ei ole omavahel seitud. Veelgi hullem, Balti riikide energiasüsteemid on Euroopa süsteemi asemel jätkuvalt sünkroniseeritud Venemaa ja Valgevene energiasüsteemidega.

Teiseks on parlamendisaadikute kinnitusel vaja oluliselt ambitsioonikamat energiatõhususe strateegiat. Energiatõhususe meetmetest saadav kasu on küll tõestatud, kuid need meetmed on jätkuvalt alakasutatud. Kui Euroopa moderniseerib majad ja kontorid, parendab küttesüsteemid, kaasajastab transpordivahendid ning võtab kasutusele nutitehnoloogiad, suudame me säästa uskumatud energiakogused, mida me praegu raiskame. Selge fokusseerimine energiatõhususele suurendaks investeeringuid ja looks miljoneid töökohti, seda näiteks ehitussektoris, kuid ka Euroopa murelapseks kujunenud tööstuses. See on ka kriitilise tähtsusega selleks, et emissioone 2050.aastaks 95% vähendada.

Kolmandaks, toimiva Energialiidu tagamiseks on möödapääsmatu tugev Euroopa poole juhtimine läbi nn Energiapaketi loomise, mis hoiaks liikmesriigid eesmärgi saavutamise rajal.
Neljandaks tuleb arendustöö ning innovatsiooni tõhustamise kaudu tagada Euroopa tugevus puhaste tehnoloogiate valdkonnas.

Ning lõpuks tuleb erilist tähelepanu pöörata Energialiidu ärilisele poolele. Investeeringute suurimaks takistuseks on ebakindlus regulatsioonide ees, sest nii riiklikud kui euroliidu reeglid muutuvad pidevalt. “Investorid on valmis oma raha Energialiidu projektidesse paigutama vaid siis, kui sellega seotud seadused on paigas, keskkonnatingimused on teada ning konkurentsireeglid selged,” märgivad Kallas ja Verhofstadt.

Euroopa Komisjoni täna vastu võetud raamstrateegia näeb ette uute õigusaktide vastuvõtmist elektrituru ümberkorraldamiseks ja läbivaatamiseks ning peab tagama gaasilepingute suurema läbipaistvuse, teatas Euroopa Komisjon.

Paremini reguleeritud ja lõimitud turuni jõudmiseks on oluline saavutada märkimisväärselt tihedam piirkondlik koostöö. Strateegia hõlmab ka uusi õigusakte, millega tagada elektri- ja gaasivarustus, ning näeb ette ELi rahastamise suurendamist energiatõhususe valdkonnas.

Vaja on uut taastuvenergiapaketti ning Euroopa energiaalast teadus- ja innovatsioonistrateegiat. Samuti on plaanis iga-aastased aruanded energialiidu olukorra kohta.

Vastu võeti ka energiavõrkude ühendmaist käsitlev teatis, milles on kindlaks määratud meetmed, mis aitavad saavutada aastaks 2020 võrkude ühendatuse 10% miinimummäära, mis on hädavajalik liikmesriikidevaheliste elektrivoogude tagamiseks ja omavaheliseks elektriga kauplemiseks, kuid mida praegu ei täida 12 liikmesriiki, sh Eesti. Kogu Euroopa Liidus on käigus 137 elektriprojekti, sh 35 ühendamisprojekti. Kui neid arvesse võtta, siis väheneb kõnealuste liikmesriikide arv kaheteistkümnelt kahele.

Täna samuti avaldatud teatises esitatakse visioon üleilmse kliimamuutuste kokkuleppe sõlmimiseks Pariisis detsembris. Eesmärgiks on läbipaistev, dünaamiline ja üleilmne õiguslikult siduv kokkulepe, mille alusel kõik osapooled võtavad õiglased ja piisavalt suured kohustused.

Nõuetekohaselt ühendatud Euroopa elektrivõrk võimaldaks tarbijatel säästa kuni 40 miljardit eurot aastas. Praegu sõltub kuue liikmesriigi, sh Eesti gaasiimport ühest välistarnijast. ELi energiasektorisse plaanitakse ainuüksi 2020. aastaks investeerida üle triljoni euro.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes