Andrus Karnau: roheline valitsus
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia, Väiketuulikud - Tuul April 17, 2015
Postimees, 17.04.2015
Kuigi teoorias on kütuseaktsiis keskkonna- ega energiapoliitika vahend, siis praegu kasutab valitsus seda vaid riigikassa täitmiseks. Seetõttu mõjuvad ka peaminister Taavi Rõivase sõnad Eesti Päevalehele antud intervjuus, et maainimesed ostku säästlikum auto, mõnitamisena. Ometi on Rõivasel ses osas õigus, et tarbimismaksude suurendamist on Reformierakond lubanud. Kes valis? Ise valisime.
Lähiaastail peab ka Eesti hakkama bensiini segama biolisandiga, et täita Euroopa Liidu nõudeid. Valitsusliit lubab seda ka oma tegevusprogrammis. Eesti autopark on vana. Ei ole raske ära arvata, milline pahameel puhkeb, kui autoomanikud avastavad, et moodne segatud kütus ei sobi nende auto mootorile. Selle vastu aitab küll peaministri äsjane soovitus, aga nagu selgus, ei ole valijad valmis oma autoparki uuendama. 500–600-eurose brutopalgaga on see ka võimatu.
Milline on uue valitsuse energiapoliitika? Rõivase teine valitsus on roheline, toonitades igal sammul kodumaist taastuvenergiat. Valitsus seab väga ambitsioonikad taastuvenergia kasutamise eesmärgid. Pool elektrist tuleks toota 2030. aastaks taastuvaist allikaist, 80 protsenti toasoojast peab tulema biokütusest. Sellest pole aga sõnagi, kuidas seda teha kavatsetakse. Suures mahus taastuvelektri tootmiseks oleks vaja ehitada ka suurituuleparke. Narva põlevkivijaamades peaks hakkama taas põletama puitu. Tallinn vajaks paari hakkpuidukatlamaja. Ilmselt eeldavad ettevõtjad, et riik peaks neid nende investeeringute tegemisel toetama. Raha tuleks jällegi maksumaksjalt.
Veelgi keerukam on eesmärk, et Eesti peab energiakandjaid importivast maast saama energiakandjaid eksportivaks riigiks. Valitsusliidu lepingus jätkub mõistatamisainet. Mida see tähendab? Maagaasist ning bensiinist ja diislikütusest täielikku loobumist? Viimast saaks küll toota põlevkivist, aga jällegi on valitsus seadnud eemärgi, millest avalikkus pole kuulnudki. Rääkimata sellest, et kas oleme valmis kõikide nende eesmärkide täitmise eest maksma.
Valitsusliit lubab arendada gaasitaristut (ülekandetrassid, LNG terminalid). Millegipärast ei leia programmist punkti, mis lubaks arendada Balti riikide gaasiturgu. Sel ajal kui me vaidlemise soomlastega, ehitasid leedukad LNG terminali. Suur tükk kohalikust gaasitarbimisest tuleb sealt. Nüüd oleks vaja arendada gaasiturgu, aga millegipärast räägib valitsusliit vaid betoonist ja terasest.
2025 tahab valitsus meie elektrivõrgu lahutada Venemaast. See on kindel lubadus. Jällegi, ülikulukas eesmärk, mis seni on olnud pigem paari poliitiku soovunelm. Nüüd on see valitsuse ametlik poliitika.
Tähelepanuväärsed on koalitsioonilepingus punktid, mida seal enam pole. Mullu kevadel võimule tulnud Rõivase esimene valitsus lubas Eesti Energia tükeldada. Seda valitsemisprogrammis enam pole. Mis muidugi ei tähenda, et see mõte oleks maha maetud. Valitsemisprogramm lubab analüüsida riigifirmade omanikupoliitikat. Samuti pole valitsus öelnud, mida teha taastuvenergia toetustega. Praegune rohelise elektri toetusskeem on Eestis kehtinud kaheksa aastat. Kõik katsed seda muuta on liiva jooksnud. Valitsusliidu programm ütleb napisõnaliselt, et taastuvenergia sektori arendamine peab käima tarbijatele säästlikul viisil. Mida see tähendab?
Üks konkreetne lubadus selles valdkonnas on veel. Valitsusliit lubab mikrotootjatele maksta taastuvenergiatoetust kogu võrku antud elektri eest. Seegi on olnud varem suur tüliõun IRLi ja mõne Reformierakonna poliitiku vahel ning puudutab üsna väikse ringi ettevõtjate huve.
Valitsus on meil rohelisest rohelisem. Iseasi, kas valijad seda vaatekohta jagavad. Võib-olla pole nad sellest arugi saanud.
Leave a Reply