Elektrijaama saab püsti lihtsalt. Paberimajandusega pisut pusimist
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia - Tuul April 23, 2015
Äripäev, 23.04.2015
Eestis on juba mitu hoonet, mille katusel paneelid päikesest elektrit toodavad. Mikrotootjana tegutsemine on viimastel aastatel oluliselt lihtsustunud, elektrijaama püstipanek on proffide käes päeva töö, paberimajandus on küll aastatega lihtsamaks muutunud, kuid nõuab siiski veel pisut pusimist.
Päikesepaneelid on kasutuses näiteks Tallinna Sõpruse pst 157 uues ärihoones, mille arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul polnud elektrivõrguga liitumine üleliia keeruline. “Päikesepaneelide kasutuselevõtu esmane eesmärk oli siiski elekter oma majas ära kasutada, kui üle jääb, siis müüme,” selgitas ta. Kuna paneelid said vastvalminud majal toimima mullu sügisel, pole elektrit veel võrku müüdud.
“Hoone ehitamisel tahtsime kasutada just võimalikult palju erinevaid säästulahendusi, päikesepaneelid on vaid üks, mida majas on kasutatud,” lisas Laks. “Võimalusi on palju.”
Laks rääkis, et arendajad ei ole uutest võimalustest väga altid kinni haarama, kuna lihtsam on asju vanaviisi teha kui uut katsetada.
Päikesest elektri tootmisel aitas palju kaasa ka Energiapartner OÜ kaasamine. Nimelt tegid nemad investeeringu paneelidesse ja müüvad nüüdrohelist energiat hoone rentnikele.
Energiapartner OÜ tegevjuhi Mikk Saare sõnul üritavad nad Eestis kopeerida mujal maailmas toimivat lahendust, seni on see õnnestunud üks kord ja kui hästi läheb, on peagi käivitumas ka teisi projekte, läbirääkimised käivad ja hooned, mille katusele ja fassaadile peaks paneelid tulema, kerkivad. “Turul nõudlust on, küsitakse. Päikeseenergeetika kogub Eestis hoogu, siiski kindlust suurt pole, kuna tasuvusaeg on pikk – 10 aastat – ja kõik ei taha sellesse ise investeerida, kuid soovivad hüvesid, nagu roheline energia, kasutada,” selgitas Saar.
Energiapartner tutvub hoonega, arvutab välja investeeringu ja oodatud tootluse. Saare sõnul on pikas plaanis oodatud tulem ühtlane, mistõttu on hea riske hajutada. Ärihoonetes tarbitakse tihti kõik toodetud elekter ära ja võrku müümiseks jääb vähe alles, seetõttu ei karda ta ka elektrinõudluse puudust.
Mikrotootja nõuded lihtsamad. Ka Saare hinnangul on mikrotootjana ehk kuni 11 kW tootmisvõimsusega elektritootjana liitumine lihtne. “Kuni 50 paneeli on lihtne, edasi on keerulisem. On jäänud nõudeid, mida vaid suured tuulepargid saavad täita, kuid eks võrguettevõtted korrigeerivad neid. Mikrotootjate nõudeid on juba mõistlikumaks muudetud,” lisas Saar.
Elektrit toodab ka Iisaku looduskeskuse uus hoone. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul on keskkonnaameti Iisaku looduskeskuse üks suur tugevus see, et hoone on algusest peale kavandatud energiasäästlikkuse põhimõtetel toimivana. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel oli võimalik ehitada endine metskonnahoone ümber keskuseks, mis ühelt poolt võimaldab nii energiat säästa kui ka päikeseja tuuleenergiaabil energiat ise toota. “Kuna tegemist on keskkonnaharidusliku asutusega, on meie jaoks väga oluline, et kõigil huvilistel on võimalik päikesejatuuleenergia abil elektri tootmisega ise tutvust teha ning protsessi kohta lisainfot saada. Huvi teema vastu on suur ning hiljuti tunnustas Eesti Kodukaunistamise Ühendus looduskeskust energiasäästliku mõtteviisi edendamise eest kogukonnas.”
Keskkonnaameti kogemus elektri mikrotootjana on praegu veel lühiajaline, kuna varem oli keskus hanketingimuste tõttu seotud teenusepakkujaga, kellel ei olnud õigust elektrit ise sisse osta. “Viimastel kuudel on aga uute hankelepingu tingimuste alusel võimalik keskusel kui mikrotootjal ka elektrit tagasi müüa. Selle alusel toimub teenusepakkujaga ka tagasiarveldus. Kuigi kogemus on veel napp, on näha, et talvekuudel vähenesid tagasimüügi abil keskuse elektriarved 13% võrra. Kuna päevad on pikenemas ja suvi saabumas, siis tuleb arve vähenemisele lähikuudel loodetavasti lisa ka päikesepaneelidega elektri tootmisest,” lisas Kosenkranius.
Pisitootjal rohkem tõestamist. Energogen OÜ tegevjuhi Martin Lalli sõnul on mikrotootjate puhul asi lihtsam, tehakse liitumistaotlus Elektrilevisse, sealt väljastatakse liitumispakkumine, mis sisaldab eeldatavat liitumise maksumust – 300-1000 eurot, sõltuvalt olemasoleva liitumispunkti olemusest – ningliitumislepingut. Allkirjastatakse liitumisleping, tasutakse Elektrilevile liitumismaksumusest pool ehk esimene osamakse, ehitatakse tootmisjaam, tehakse kontrollmõõdistused, esitatakse teostusdokumendid ning nõuetekohasuse tunnistus Elektrilevile, mille järel saadab Elektril evi vastu võrgulepingu. Allkirjastatakse võrguleping ning sõlmitakse elektrimüüjaga elektri ostumüügileping ning alates võrgulepingu sõlmimise kuupäevast võib jaama käima panna, vuristas ta.
“Pisitootjatega on asi natuke keerulisem. Lisaks on tarvis kohalikust omavalitsusest
projekteerimistingimusi ning keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse otsust ja seda enne liitumistaotluse esitamist,” selgitas ta. Samuti on tarvis koostada põhjalik tootmisseadme elektriosa projekt, mis tuleb kooskõlastada Elektrileviga. Ülejäänud sammud on samad.
Arvestama peab ajakuluga. See tuleneb Elektrilevi protsesside kiirusest, kohaliku omavalitsuse otsuste langetamise kiirusest jne. “Üldiselt võib öelda, et kuni 11 kW jaama võrku lülitamiseni kulub protsessi alustamisest umbes 2 kuud, suuremate jaamade puhul 3-6 kuud,” ütles Lall.
Lall sõnas, et raha saab tootmise eest vastavalt elektrimüüjaga kokkulepitud hinnale (tavaliselt börsihind miinus kokkulepitud marginaal 0,18-0,25 senti), lisaks taastuvenergia toetus, mis on 5,37 senti iga võrku müüdud saldeeritud kWh kohta.
“Elektritootmise püstipaneku juures on ehk keeruline see paberimajanduse osa -elektrijaama ehitus on lihtne ning vilunud tegijad paigaldavad ja seadistavad jaama töökorda paari päevaga,” julgustas Lall.
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammiste hinnangul pole liitumisprotsess ning taastuvenergia toetuse taotlemine piisavalt selge, samas võrreldes 2012. aastaga, mil mikrotootmisega alustati, on liitumine läinud lihtsamaks.
Taastuvenergia toetusega seonduvat tuleks tema sõnul lihtsustada. Näiteks tuleks kaotada väiketootjatele saldeeritud koguselt toetuse maksmine. Saldeerimine tähendab, et iga tunni üldvõrku müüdud elektrienergia kogusest lahutatakse samal tunnil üldvõrgust ostetud elektrienergia kogus.
Tasub teada
Kui ettevõte soovib tootmisest ülejäävat taastuvelektrit võrku müüa, mida selleks tegema peab?
Võrku müümise esimene eeldus on, et olete edukalt liitunud jaotusvõrguga ning sõlminud kõik vajalikud lepingud.
Kui jaotusvõrguga on liitutud, siis tuleb valida elektrimüüja, kellelt ostate elektrit siis, kui teil enda toodetud energiast ei piisa, ning kelle kaudu müüte turule elektrit siis, kui teil tekib ülejääk. Pakkumised tuleks võtta võimalikult paljudelt müüjatelt. Silmas tuleb pidada, et mitte kõik elektrimüüjad ei osta mikrotootjatelt elektrit. Kui te elektrimüügi lepingut ei sõlmi, läheb ülejääv elekter nö tasuta võrku.
Kui elektrimüügi leping on olemas, tuleks teha avaldus Eleringile taastuvenergia toetuse saamiseks. Info andmetest, mida Elering nõuab, on olemas nende kodulehel. Juhul, kui jätate avalduse tegemata, ei maksta teile ka taastuvenergia toetust. Oluline on mainida, et toetust makstakse ainult võrku mineva saldeeritud koguse pealt.
Kui taastuvenergia toetuse avaldus tehtud, siis oletegi teinud vajalikud sammud, et elektrit võrku müüa (ja sellest ka ise tulu saada). Toetuse saamiseks tuleb iga kuu Eleringile teada anda oma võrku läinud saldeeritud kWhde summa.
Pane tähele
Liitumine mikrotootjale
Kui olete otsustanud oma kodumajapidamise elektritarbimise katteks hakata tootma taastuvatest energiaallikatest elektrit, on üks võimalus paigaldada oma majale näiteks päikesepaneelid või rajada elektrituulik. Selletaolist väikesemahulist elektritootmist nimetame mikrotootmiseks. Mikrotootmisseadmeks kvalifitseerub ühefaasiline tootmisseade, mille nimivõimsus on kuni 3,68 kW, või kolmefaasiline tootmisseade, mille nimivõimsus on kuni 11 kW.
Vaja on liituda elektrivõrguga kui mikrotootja. Liitumisleping sõlmitakse kinnistu omanikuga. Kaasomandi korral on vajalik kaasomaniku kirjalik nõusolek. Kui soovite liituda mikrotootjana kortervõi ridaelamus, tuleb taotlusele lisada korteriühistu või kõigi kaasomanike kirjalik nõusolek. Tallinna vanapinge piirkonnas mikrotootmisseadmeid ei liideta. Mikrotootja liitumise eelduseks on olemasolev võrguühendus ning kehtiv võrguleping. Mikrotootja liitumine võib aega võtta kuni kaks kuud. Kui elektrivõrgus on vaja teha ümberehitusi, võtab liitumine aega oluliselt rohkem.
Liitumine sammsammult
1 Enne taotluse esitamist konsulteeri ehitusala spetsialistidega ja/või kohaliku omavalitsuse esindajatega, et veenduda soovitud mikrotootmisseadme püstitamise võimalikkuses. Samuti tuleks veenduda, et täidetud on kõik ehitusseadusest tulenevad eeltingimused ja nõuded ehitise püstitamiseks.
2 Liitumistasu eeldatava suuruse ja tehniliste tingimuste saamiseks esitage liitumistaotlus. Taotlusele on vaja lisada volikiri või dokumendid, mis kinnitavad, et liitujal on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist.
3 Liitumistaotlusele teeb võrguettevõte kulupõhise lepingupakkumise. Mikrotootja liitumispakkumine sisaldab kõiki kulusid, mis tuleb teha mõõtmeseadmete paigaldamiseks ning elektrivõrgu ümberehitamiseks. Liitumistasu korrigeeritakse pärast ehitustöid viimase osamaksega ehk kulud võivad suureneda või väheneda, võrreldes lepingupakkumises toodud hinnaga.
4 Kui on lõpetatud kõik ehitus-, seadistusja muud elektritööd, täidetud liitumistingimused, tasutud kõik liitumistasu arved ning esitatud vajalikud dokumendid, sõlmitakse võrguleping.
Võrgulepingut on vaja, et võimaldada võrguühendust, sh elektrienergia edastamiseks ning mõõtmiseks. Mikrotootmisseadme võib lülitada võrguga paralleeltöösse alles pärast seda, kui mõlemad osapooled on võrgulepingu allkirjastanud.
5 Elektrienergia ostmiseks ja müümiseks tuleb sõlmida elektrileping elektrimüüjaga.
Esitatavad dokumendid
Elektritöö teostaja koostatud lõplikult väljaehitatud elektripaigaldise elektriline teostusjoonis või -skeem tootmisseadmest kuni võrguettevõtja liitumispunktini. Näidatud peavad olema tootmisseadmed koos abiseadmetega (mark, nimivõimsus, tüüp), ühendusliinide kaablid (mark, ristlõige, pikkus), kaitseaparaadid (tüüp, nimivool) ja tarbimise jaotusharud. Mikrotootmisseadme kaitsesätete seadistamise protokoll. Teatis elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta koos nõuetekohasuse tunnistuse koopiaga. Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastab elektritööde tegija pärast tehnilise kontrolli tegemist.
Tehnilist kontrolli saate tellida ettevõttelt, kellel on majandustegevuse registri andmetel õigus seda teha.
ALLIKAS: ELEKTRILEVI
Kommentaar
Väiketootjatele on tehtud lihtsustusi
RASMUS RUUDA
majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
Seadusandja ei sea praegu alternatiivenergia müümisele elektrivõrku täiendavaid piiranguid. Samas on oluline, et nii nagu kõik teised tootjad, peavad ka väikesed elektritootjad täitma võrgueeskirja nõudeid, mis kindlustavad, et elektri tootmine ei ohustaks elektrivõrku ning teistele (piirnevate)elektritarbijatele tarnitud elektrienergia kvaliteeti. Samas on väiksematele tootjatele seadmete võrku lülitamiseks loodud rida lihtsustusi, seda nii seadusandlikult kui ka võrguettevõtjate endi poolt. Selle tunnistuseks on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud väiketootjate hulk elektrivõrgus.
Majandusministeerium kindlasti tervitab selliseid arenguid. Juhul, kui alternatiivenergia on toodetud taastuvast energiaallikast, on elektri tootjal võrku antud elektrienergia eest õigus küsida põhivõrguettevõtjatelt (Elering) seaduses ette nähtud toetust. Toetus kindlasti lühendab väikeste taastuvenergia seadmete tasuvusaega ning on motivaator väikeenergiatootmisega tegelemiseks.
Elektrienergia müügiks teisele tarbijale on vaja tegevusluba. Seega on tarbijast tootjal kõige kergem müüa oma toodang mõnele edasimüüjale (nt Elektrum), kes siis selle ise lõpptarbijale müüb.
Leave a Reply