Aprilli stabiilseid elektrihindu tõstis kuu lõpus Estlink 2 rike
Eesti uudised, Energiakaubandus - Tuul May 13, 2015
BNS, 13.05.2015
Tänavuse sooja talve ning varakevade tõttu langenud elektrihinnad jätkasid sama trajektoori ka aprillis, samas merekaabli Estlink 2 rike kuu lõpus tõstis Eestis muidu stabiilseid elektrihindu.
Soojade õhutemperatuuride tõttu vähenes elektrinõudlus terves Nord Pool Spoti (NPS) turupiirkonnas, kirjutab Eesti Energia aprilli energiaturu ülevaates. Langenud nõudluse ja küllaldase elektritootmise koosmõju on viinud elektri hinnad uutesse madalpunktidesse.
Eesti turupiirkonnas sai seeläbi aprilli keskmiseks hinnaks 30,50 eurot megavatt-tunnist, mis jäi samasse suurusjärku märtsi hinnaga – 30,31 eurot megavatt-tunnist. Aprilli keskmine hind oli märtsi järel teine madalaim keskmine kuuhind, mida Eesti turupiirkond eales on näinud.
Odavama elektri kättesaamiseks sõltuvad Eesti, Läti ja Leedu turupiirkonnad aga Eesti ja Soome vahelistest ülekandekaablitest Estlink 1 ja Estlink 2. Kuigi Eesti suudab oma elektritarbimise täielikult enda toodanguga katta, on kodumaine põlevkivist toodetud elekter kallim kui Põhjamaade tuuma- ja hüdroelektrijaamadest pärit elekter. Seetõttu on Baltikumi elektrihindade langus vähemalt osaliselt tingitud Estlink kaablite töös püsimisest.
Aprilli viimasel päeval aga toimus rike Eestis paiknevas Püssi muundurjaamas ning seetõttu katkes Estlink 2 töö. Rikke tulemusena vähenes Soome ja Eesti vahelise ülekandemahu kogus 1000 megavatilt 342 megavatini, mis omakorda viis Eesti elektrihinna Soome hinnast keskeltläbi 8 euro võrra megavatt-tunnist kõrgemaks.
Soome elektrihinnaks kujunes aprillis 30,09 eurot megavatt-tunnist, mis on 2,3 protsenti kõrgem kui märtsi 29,42 eurot. Soome hinda kergitasid aprilli lõpus Rootsi ja Soome vaheliste kaablite rikked ja järgnenud hooldustöö
Läti ja Leedu hindadeks said aprillis 34,81 eurot ning 35,61 eurot megavatt-tunnist, mis on vastavalt 8 ning 10,5 protsenti kõrgemad kui märtsis. Läti ja Leedu hinnad kasvasid põhiliselt seetõttu, et Läti hüdroelektrijaamade toodang vähenes. Läti ja Leedu piirkondadesse tekitas hinnavahe kahe riigi vahelise kaabli piiramine, mille tõi kaasa Eesti ja Läti vahelise kaabli ülekoormus.
Vähemal määral avaldasid NPS-i elektrihindadele mõju ka süsinikdioksiidi saastekvootide hindade kerkimine, naftahindade tõusust tingitud kõrgemad kivisöehinnad, mis hakkasid aprilli vältel taastuma viimase seitsme aasta madalaimast punktist ning NPS-i tuumajaamade tööseisakud. Kõigi NPS-i tuumajaamade tootmisvõimsusest oli aprilli vältel puudu 15–25 protsenti.
Leave a Reply