Tuuleenergia assotsiatsioon: Oidrami järeldused on valed
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia - Tuul May 14, 2015
Maaleht, 14.05.2015
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen ütleb, et Rein Oidrami leitud korrelatsioon tuuleenergia ja põlevkivi erikulu suurenemise vahel on meelevaldne ning energiamajanduses olnud fundamentaalseid muudatusi ignoreeriv.
“Näiteks väidab ta, et elektriturg avanes Eestis 2013. aastal, mil see tegelikult avanes
vaid väiketarbijatele,” märgib Kasonen. “Põhjamaades tekkis elektriturg juba 1990ndate alguses ning Eesti–Soome vahelise merekaabli Estlink 1 valmimisega 2006. aastal hakkas järk-järgult sellega liituma ka Eesti.”
Asi pole tuuleenergias
Kasonen möönab, et põlevkivi erikulu on tõepoolest suurenenud, kuid selle põhjus ei peitu tuuleenergias. Põlevkivil töötavate elektrijaamade töörežiimi ei muudeta tema
sõnul tuulest, vaid elektrituru hinnast lähtuvalt.
“Kui enne elektrituru avanemist planeeriti elektritootmist tehniliste efektiivsusnäitajate järgi, siis praegu planeerivad kõik elektritootjad oma tootmist turuhinna järgi,” rääkis Kasonen.
“Elektrihindade kõikumine mõjutab omakorda põlevkivi erikulu. Seega, kui vaadata teemale põlevkivist elektri tootmise vaatenurgast, siis oleks tõesti tore aeg tagasi
keerata, kuid tegelikkuses on praegu mõeldamatu, et keelame elektriga vabal turul kauplemise, sest see suurendab põlevkivi erikulu,” märgib tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht.
Osa tegureid arvestamata
Tuuliki Kasonen toonitab, et Oidrami töös ei ole arvestatud paljude teguritega, mida tuuleenergia assotsiatsioon on välja toonud mitmes oma varasemas kirjas eri asutustele.
Näiteks saatis tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus eelmise aasta novembris Eesti Arengufondile ning majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile kirja, mis oli tingitud just Oidrami ettepanekust lõpetada tuuleenergia arendamine.
Tuuleenergia assotsiatsiooni kiri lühendatult:
“Oidrami argumendid põhinevad eeldusel justkui oleks Eestis suletud elektrisüsteem ehk monoenergeetiline, kus genereerivad elektrit vaid tuulikud ja põlevkivijaamad. Tegelikult on Eesti osa nii Põhjamaade, Venemaa kui ka Balti riikide elektrisüsteemist, kus põlevkivijaamad ei tööta tuulikute kompenseerimisjaamadena.
Eeldatakse ekslikult, et Narva elektrijaamad (NEJ) hoiavad tuulikute võimsuse ulatuses kuuma reservi. Tegelikkuses ei ole NEJ kohustatud ega lepinguliselt määratud tuulikuid reguleerima. Kui põlevkivil töötav elektrijaam peaks ka mingil hetkel soodsaima reguleerimispakkumise tegijaks osutuma, siis võib olla tegemist mistahes
prognoosivea kompenseerimisega, näiteks temperatuuri- või tuuleprognoosi viga, merekaabli avarii, NEJ mõne ploki avarii, ehk tegemist pole kindlasti mitte vaid tuuleenergia tootmisele iseloomuliku balansseerimisega.
Oidram ei arvesta oma argumentide esitamisel elektri impordi–ekspordiga ehk nii välisühendused kui nende pudelikaeladest või remondist/hooldusest tulenevad
elektritootmise režiimi muudatused.
Turutingimustes töötavad elektrijaamad teatavasti elektrituru hindadest lähtuvalt ning turuhinna kõikumine võib olla omaette põhjus põlevkivi elektrijaamade töörežiimi muutmiseks, mis omakorda mõjutab põlevkivi erikulu.
Selle fakti eiramine tähendab ühtlasi ka energiamajanduses toimunud fundamentaalsete muudatuste ignoreerimist.”
Sisu ei ühti kokkuvõttega
Martin Kruus jätkab: “Energiasüsteemis toimub samaaegselt elektrienergia genereerimine, ülekandmine, jaotamine ja tarbimine. Seejuures peab igal ajahetkel valitsema tasakaal genereeritava võimsuse ehk elektrijaamade summaarse koormuse ja energiasüsteemist tarbitava võimsuse vahel, mistõttu ongi bilansihaldurite ja süsteemihalduri tööks pidev süsteemi balansis hoidmine.
Selleks kasutatakse rida turupõhisel loogikal töötavaid meetmeid. Millist meedet parasjagu kasutatakse, otsustab süsteemihaldur Elering, mitte Eesti Energia, nagu jääb Oidrami argumentidest mulje.
Põlevkivi erikulu ja CO 2 emissioonide hulka mõjutab ka kütuste segamine ehk antud juhul Narva elektrijaamades hakkpuidu kasutamine,
mida Oidram ei käsitle.
Töö sisu ei lähe kokku ka töö kokkuvõttega. Analüüsi sisu keskendub põlevkivi erikulu temaatikale, aga lõppjärelduses öeldakse, et CO2 summaarne heide suureneb tuulikute tõttu.
Antud töös ei uurita ju energiasektori CO2 heitmete dünaamikat, vaid hoopis teist näitajat, aga järeldus tehakse kasvuhoonegaaside emissioonide kasvu kohta. Järeldada, et tuuleenergia kogumahu suurenedes suureneb ka CO2 heitmete emiteerimine, on vale.
Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt analüüsi tulemusi, kuid antud juhul pole neid arvesse võetud. Oma kirjas püstitatud hüpotees, justkui esineks korrelatsioon tuuleenergia tootmise ja CO2 heitmete vahel, ei ole antud töös leidnud kinnitust.
Leave a Reply