Terviseleht, Aleksander Laane. 01.12.2015

21. kliimatipp-kohtumisest Pariisis peab saama foorum, kus poliitikud hakkavad lõpuks reaalselt tegutsema. Võttes eeskuju paljudest kodanikest, valitsusvälistest organisatsioonidest ja ettevõtetest, kes juba on aru saanud kliimamuutuste tõsidusest ja tegutsevad, oleks nüüd riigijuhtide kord täita oma ajalooline ülesanne. Vabanduste aeg mittetegutsemiseks on läbi saanud. Loodetavasti suudab Eesti välja tulla initsiatiivitu sabassörkija rollist.

Kui globaalne soojenemine ületab kahe kraadi piiri, siis ei ole muutustega hakkamasaamine enam võimalik.

Väljakutsed on väga suured, aga ka piisavad lahendused on käepärast. On terve rida konkreetseid vahendeid, alates üha laienevast divestment-liikumisest ehk raha väljavõtmisest fossiilmajandusest ja paigutamisest taastuvatesse energiaallikatesse kuni kliimamuutustega kohanemiseni.

Vastupidiselt arvamusele, et Hiina ja USA ei tee kliimamuutuste vastu midagi, toodab Hiinal tegelikult kaks korda rohkem taastuvenergiat kui USA üldse elektrit toodab ja Hiina on ka lisaks kõige rohkem taastuvenergia võimsusi üles panev riik maailmas.

Saksa juurtega kõige suurem kindlustusfirma Allianz, millel vara mitme triljoni jagu, viib oma investeeringud söe-ja muust fossiilmajandusest ära ja see raha läheb hoopis tuuleenergia tootmisesse. USAs on päikeseelektri hind langenud alla söeelektri hinna – alla 4 USA sendi kWh eest! Kas Eesti ametnikud ja poliitikud teavad sellest midagi? Ilmselgelt ei tea. Või teevad näo, et ei tea – see teadmiste-vaba oleku mängimine tuleb neil siis hästi välja.

Eesti on maailma suurim põlevkivi kaevandaja ja tarbija. 80% meie ökoloogilisest jalajäljest on põlevkivitööstuse põhjustatud, mida kaevandatakse juba 19 miljonit tonni aastas ja kaevandus-maht suureneb, mitte ei vähene. Eesti põlevkivi ehk kukersiidi kütteväärtus on üks madalamaid fossiilkütuste hulgas -üle kahe korra väiksem kui kivisöel. Kuid süsinikuheide kilovatt-tunni kohta on veelgi suurem.

Väga suured maa-alad on rikutud põlevkivi maapealse kaevandamise ja elektrijaamade tuha ladestamisega. Kellel vähegi huvi, võib vaadata Stanfordi ülikooli loodud mudelile taastuvenergiale 100% ülemineku kohta, mis tehtud 139 maailma riigi jaoks – Eesti leiab ka sealt: https://100.org/