Martin Kruus: hakkame teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkust teistmoodi mõõtma, muidu lähevad T&A-toetused lihtsalt raisku
Tuuleenergia blogi - eteap February 8, 2018
Eesti teadus- ja arendustegevuse tulemuste ettevõtluses rakendamine on viimasel kümnel aastal olnud väga madal. Ettevõtted arenevad valdavalt tuginedes nö igapäevainnovatsioonile, mis iseenesest on täiesti normaalne, kuid ei ole piisav arenguhüppe tegemiseks. See aga omakorda tähendab et palkade ja maksutulude kiireks kasvuks eeldusi ei ole.
Olukorra muutmiseks ei piisa lihtsatest üleskutsetest, et tulevikus peame ettevõtjaid enam kaasama. Teadus- ja arendustegevuse (T&A) institutsioonid tuleks lülitada majanduse arendamise lainele. Lisaks peame möönma, et T&A on kõigest sisend tulemuse saavutamiseks, mitte asi iseeneses. See toob endaga kaasa ka mõõdikute muutuse. Praegu ei mõõdeta T&A projektide tulemusi enamusjuhtudel uute toodete eduga, vaid pigem teadusasutuse enda eelarvetuluga, mida on võimalik teenida grantidest või uute doktorikraadide või teaduspublikatsioonide arvuga.
Hiljuti toimus riigikogus arutelu Eesti teadus- ja arendustegevuse olukorra üle. Peaminister Jüri Ratas andis tunni jooksul ülevaate valitsuse T&A-poliitikast ja vastas riigikogu liikmete küsimustele, sellele järgnesid teise tunni jooksul fraktsioonide esindajate sõnavõtud. Kahjuks arutati läbisegi haridust, teadust ja teadus- arendustegevust, mistõttu jagus kahest tunnist vaid vaevalt 20 minutit T&A- teemadele.
Lihtsustatult öeldes on teaduse eesmärk uute teadmiste hankimine, hariduse roll on neid edasi anda ehk õppetegevus ning teadus- ja arendustegevus peab eelneva rakendama majanduse hüvanguks. Ka parlamendiarutelul tõdeti, et suurimad on puudujäägid just viimasega. Eesti ettevõtted on innovaatiliste toodete turule toomises OECD riikide hulgas viimasel kohal ning seda nii teenus-, tööstus- kui tootmisettevõtete arvestuses.
Ettevõtjal pole kohustust, kui kasumit ei paista
Riigikogu arutelul heideti korduvalt ettevõtjatele ette justkui poleks nemad oma rolli T&A rahastamisel täitnud. Tekib küsimus, mis täitmata kohustustest jutt käib. Ettevõtjad investeeriksid teadus-arendusprojektidesse, kui nende eesmärk ja väljavaade oleks pakkuda turule konkurentidega võrreldes kõrgema väärtusega tooteid. Ettevõtluse olemust sätestavas äriseadustikus pole kuskil mainitud, et ettevõtetel teadus-arendustegevuses üldse mingi roll oleks.
Ettevõtte ülesanne on kasumlikult müüa tooteid ja teenuseid. See tähendab, et kui ettevõtja ei näe, et konkreetne T&A-projekt aitaks tal põhieesmärki paremini täita, siis on tema seadusest tulenev kohustus sinna mitte raha kulutada. Vastasel juhul rikuks juhtkond hoolsuskohustust ja kannataksid võlausaldajate, töötajate ja ka riigi kui maksusaaja huvid.
Küll aga eksisteerib teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ja ka muud normid, mis panevad teadus- ja arenduspoliitika elluviimise kohustuse teadusasutusele, erinevatele riigiametitele ja ministeeriumitele. Kui Eesti T&A eesmärgid on saavutamata ja tulemused väga nigelad, siis muutusi peavad eelkõige esile kutsuma need kelle tööülesannete hulka see kuulub. Ka riigikogu ise on kinnitanud vägagi ambitsioonika Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”, mille üks visioonipunkt näeb ette, et Eestis on olemas head tingimused suure lisandväärtusega ettevõtluse loomiseks ning Eesti on üleilmselt tuntud ja nähtav uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning kasutuselevõtjana.
Jah, koostööd tuleb parandada
Teisalt nõustun igati peaministriga, et ettevõtete ja riigi vahelist koostööd tuleb tõhustada. Üheks viisiks sel teel tuleks teadus- ja arendustegevuse protsessi tuua ettevõtluskultuur, mille kandjateks peaksid olema lisaks ettevõtjatele ka teadurid ise. Ainult praktilisele tulemusele fokusseeritud ühiste meeskondade ja organisatsioonide puhul saame rääkida reaalsest ettevõtluse ja teaduse koostööst.
Mulle tundub, et täna saab teadusasutus nö linnukese kirja kui tal on sõlmitud ettevõtetega x-arv lepinguid, nii nagu ka Euroopa Liidu projektirahastuse taotlusel küsitakse ettevõtjatelt formaalset koostöökirja.
Teisisõnu on eluliselt oluline, et T&A tegevuse eesmärgiks on uued tooted ja teenused, mitte tavapärase konsultatsiooni- või inseneriteenuse osutamine või ka teadusasutuse enda arendamine.
Kriitika on konstruktiivne üksnes lahenduste väljapakkumisel, mistõttu pakun ka rea vajalikke samme, et meie teadus- ja arendustegevusele hoog sisse anda:
1) Tulevikus peaks T&A projektide riikliku rahastamise eesmärk olema unikaalse konkurentsieelisega toote loomine globaalsel turul. Sellest eesmärgist lähtuvalt peaks ka kogu T&A protsess ja selle hindamine olema üles ehitatud, alates konkureerivate tehnoloogiate ja T&A projektide eeluuringust kuni prototüübi testimiseni lõppkliendi juures. Projekti eesmärkide hindamisel peab olulise kaaluga olema ettevõtluspartneri arvamus ja klientide tagasiside.
2) Eelnevast protsessist lähtuvalt tuleb seada ka mõõdikud ja ka paindlikkus lahendusi muuta või kui ka vaja, siis projekt lõpetada võimalikult vara, et vabastada ressursid uutele katsetele.
3) Defineerida tuleb T&A-ettevõte, kus peaksid täiskohaga töötama nii teadurid kui ettevõtjad. Praegu nähakse sellist koostööd hoopis negatiivselt huvide konfliktide allikana. Piiratud ressursside juures peame aga olema nutikad ning nägema teadurite liikumist ettevõtluse ja teadusasutuse vahel probleemi asemel tugevusena. Selline avatus aitab kindlasti kaasa ka töötajate vastupidisele liikumisel ehk ettevõtlusest teadusesse.
4) Reguleerida tuleb riskide, intellektuaalse omandi ja sellelt teenitud tulu jagunemine teadusasutuse ja ettevõtja vahel.
5) Süsteemselt tuleb teha koostööd ja õppust võtta meie headelt partneritelt, nagu näiteks Soome riiklik teadus-uurimisasutus VTT, mille missiooniks on teaduse rakendamise kaudu ühiskonna ja ettevõtete kasu suurendamine.
See nimekiri pole kindlasti lõplik, kuid kõige olulisem on, T&A projektide ainus eesmärk oleks turul edukate kõrge lisandväärtusega toodete arendamine. Selle saavutamiseks on vajalik ettevõtjate T&A projektide juhtimisorganitesse kaasamine ja loomulikult era ja riiklike investeeringute kombineerimise soodustamine. Vastupidisel juhul ei ole mõistlik sinna valdkonda niigi väheseid riiklikke ressursse raisata, vaid pigem keskenduda ainult hariduse ja teaduse edendamisele ehk tegevusele, mis ei eelda majanduses vahetult rakendatava tulemuse saavutamist.
***
Kui ettevõtja ei näe, et projekt aitaks tal põhieesmärki paremini täita, siis on tema seadusest tulenev kohustus sinna mitte raha kulutada.
T&A tegevuse eesmärgiks peavad olema uued tooted ja teenused, mitte konsultatsiooniteenuse osutamine või ka teadusasutuse enda arendamine.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Martin Kruus arvamusartikkel ilmus 07.veebruaril 2018 portaalis Delfi.
Leave a Reply