Nelja Energia rekordiline kasv tuli Leedust
Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap April 25, 2018
Äripäeva Tööstus, 25.04.2018
Leedu Silute tuulepark andis mullu ligi kolmandiku Nelja Energia kogutoodangust mille rekordiline kasv tuleneski peamiselt Leedu tuulepargi panusest.
Baltikumi suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia eelmise aasta majandustulemuste hüppelise kasvu taga oli peamiselt Leedu Silute tuulepargi esimese täistööaasta toodang. Vähempakkumise tulemusel valminud uusima tehnoloogiaga tuulepark on energiafirmale mitmes mõttes eriline projekt, olles ühtlasi oma 60 MW võimsusega ka firma suurimaks tuulepargiks.
Nelja Energia uusima Leedu tuulepargi lugu sai alguse 2014. aastal, mil Leedus toimus vähempakkumine uute elektritootmisvõimsuste leidmiseks. Parima pakkumise teinud Nelja Energia käis Silute tuulepargi projektiga Leedu elektritarbija jaoks sel hetkel välja soodsaima võimaliku hinna, milleks oli 69,5 eurot megavatt-tunnist. See tähendab, et Silute tuulepargi poolt toodetud elektrienergiat müüakse järgneva 12 aasta jooksul fikseeritud hinnaga 69,5 eurot megavatt-tund.
“Kuigi Euroopa Liidu riigiabiloa suunised näevad ette, et alates eelmisest aastast tuleb uusi taastuvenergia võimsuseid rajadajust oksjonite teel, pole Eestis siiani veel vähempakkumisi läbi viidud, kuid Leedus on see saanud juba tavaks,” räägib Nelja Energia juht Martin Kruus ja selgitab, et vähemapakkumiste protsessi lükkas Leedus käima Ignalina tuumajaama sulgemine ja reaalne vajadus ehitada kiiresti uusi elektrijaamu.
Ka projekti rahastamine toimus seekord teisiti, sest kui enamasti on Nelja Energia kasutanud tuuleparkide finantseerimiseks kohalikke pankasid, siis Šilute tuulepargis korraldati esmakordselt sündikaat, kuhu kaasati rahvusvahelisi panku ja kasutati Saksamaa riiklikku ekspordigarantiid.
Rekordi taga kõrgemad tuulikud
Šilute tuulepargi eelmisel ja ühtlasi ka esimesel täisaastal toodetud 222,3 GWh moodustas ligi kolmandiku kogu Nelja Energia eelmise aasta toodangust ehk 761 gigavatt-tunnist, mille rekordiline kasv tuleneski peamiselt Šilute tuulepargi panusest. Kuigi nii Šilute kui ka Paldiski tuulepargis on kasutusel General Electricu 2,5megavatised tuulikud, erinesid nende toodangud möödunud aastal koguni 1,6 korda.
Nimelt on Paldiskis tuulikute masti kõrguseks 85 meetrit ja tiiviku läbimõõduks 100 meetrit, samas kui Šilute tuulepargis on masti kõrguseks 110 ja tiivikute läbimõõduks 120 meetrit. “See, et kõrgemal õnnestub tugevamate ja stabiilsemate tuulte tõttu tuuleelektrit parimini toota, on üldjuhul teada. Aga lisaks sellele on väga oluline ka tuuliku laba pikkus, sest just laba püüab kinni tuule, mis elektriks muundatakse,” selgitab Kruus.
Šilute tuulepark eristub Nelja Energia tuuleparkide seast nii oma suuruse kui ka kasutusteguri poolest. Kasutusteguri puhul võrreldakse teoreetilist maksimaalset tootmisvõimekust tegeliku energiatoodanguga ning kui Nelja Energia Eesti ja teiste Leedu tuuleparkide keskmine näitaja oli eelmisel aastal ca 30%, siis Šilute tuulepargis olikasutustegur suurem kui 40%.
Leedu näitab suunda
Kogu Euroopas lisatakse tuuleenergia tootmisvõimsusi üha juurde ja ka möödunud aasta oli uute tootmisvõimsuste poolest rekordiline – ainuüksi 2017. aastal lisandus Euroopas 15,7 GW jagu uusi tuuleparke, mis teeb Euroopas tuuleenergia tootmisvõimsuseks nüüd 169 GW. Samuti langetati möödunud aastal 22,3 miljardi euro väärtuses tuuleenergia tootmisvõimsustega seotud investeerimisotsuseid, mille tulemusel lisandub Euroopasse peagi 9 GWjagu tuulikuparke maismaale ja 2,5 GWjagu merele.
Trendid pole jätnud puutumata ka Balti riike, eeskätt Leedut, kus pärast Ignalina tuumajaama sulgemist on oldud energiadefitsiidis.
“Tuuleenergia on siin heaks lahenduseks, kuna selle kasutuselevõtt võimaldab suhteliselt kiiresti ehitada keskkonnasõbralikke ja majanduslikult soodsaid elektrijaamu,” selgitab Kruus ja toob näite, et kui Šilute projekt võitis uute elektrijaamade vähempakkumise 2014. aastal, siis 2016. aastaks oli park juba valmis ning 2017. aastal töötas juba esimest korda kogu aasta vältel.
MIS ON MIS
Nelja Energia Šilute tuulepark
Asub Edela Leedus
Koguvõimsus 60 megavatti, 2,5mega vatiseid tuulikuid kokku 24.
Annab 12% Leedu tuuleenergia tootmise koguvõimsusest.
Katab ligi 2% kogu Leedu elektritarbimisest.
Investeering 100 miljonit eurot.
Suurim tuulepark veelgi suuremaks
Kuna Balti riigid liiguvad aga tuuleenergia arengutes üha hoogsamalt edasi, on ka Nelja Energial Leedus arendamisel rohkem kui 300 MW jagu maismaatuulikuid.
“Oluline on siinjuures ka praegu valmiv Leedu uus energiastrateegia, mis näeb ette kodumaise tootmise kasvu, kus tuuleenergial on oluline roll,” selgitab Kruus. Sellest tulenevalt on Nelja Energia valmis kasvatama nii olemasolevaid Silute ja Siiale tuuleparke kui ka liikuma edasi päris uute projektidega. Ka Eestis on Nelja Energial uusi projekte, kuid planeerimisega on meil asjalood keerulisemad.
“Läänemere riigina on Eestis tegemist vaieldamatult ühe parima piirkonnaga tuuleenergia tootmiseks, kuid kahjuks on tuuleenergia arendamine siin takerdunud,” räägib Kruus.
Ta selgitab, et erinevate piirangute olemasolu on iseenesest täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kuid erinevate mõjude kaalumise protsess ehk planeerimine, keskkonnamõjude hindamine ja teised asjakohased loamenetlused on meil puudulikud.
“Näiteks meretuulepargi arendamisel on erinevaid menetlusi seitse, millest kõiki on võimalik kolmes kohtuastmes vaidlustada. Ühiskondlikke huve tuleb kindlasti kaaluda, kuid otsustamise tähtaegadest tuleks kinni pidada ja oma sisult dubleerivad protsessid tuleks liita, et ühte ja sama asja ei saaks lõputult vaidlustada,” selgitab Kruus.
Ta toob näiteks Loode-Eesti meretuulepargi planeerimise, mille puhul on tegeletud ühe ja sama teemaga nii KMH, KSH kui ka looduskaitseala moodustamise protsessis, kusjuures tuginetakse ju isegi samadele uuringutele, aga eraldiseisvaid protsesse on kolm, mida kõiki on võimalik vaidlustada.
“Tuuleenergia potentsiaal Eestis on suurem, kui vajame sisemaise energiatarbimise jaoks ning seda tuleks vaadata kui ressurssi, millega saab osaleda rahvusvahelises energiaettevõtluses. Siinjuures on oluline ka märkida, et sektori arenguga peab kaasas käima ka teadus-ja arendustegevus, mis aitaks meil väärtusahelat kodumaiselt ära kasutada.”
Leave a Reply