• Eesti
  • English

Taastuvenergia koda: roheenergia osakaalu kasv on tagasihoidlik

Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap February 18, 2019

BNS, 18.02.2019

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on taastuvenergia osakaalu kasvutempo lõpptarbimises tagasihoidlik ning arenguruumi on ohtralt.

“Sektori arengute mõistes üsna jaheda aasta üheks silmapaistvamaks osaks oli paigaldatud päikeseenergia tootmisvõimsuste märgatav kasv aasta teises pooles, mis küll elektrienergia tootmise statistikas kajastub enamjaolt 2019. aastal. Taastuvelektri tootmise võrdluses oleme suure põlevkivienergia osakaalu tõttu Euroopa mõistes jätkuvalt tagaajaja rollis,” ütles Annus pressiteate vahendusel.

“Läinud aasta tõi elektrituruseaduse vastuvõtmise näol omajagu selgust taastuvenergia sektorit reguleeriva raamistiku osas, samas on seni ebaselged ettenähtud taastuvenergia vähempakkumiste tingimused. Need on vaja kiirelt paika saada koos plaaniga esimeste vähempakkumiste korraldamiseks, mis annab initsiatiivi ettevõtjatele tegutsemiseks,” lisas Koja juht.

Eleringi andmete põhjal toodeti 2018. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1665 gigavatt-tundi – eelnenud aasta 1620 gigavatt-tunniga võrreldes üsna tagasihoidlik kasv – mis moodustab 17,1 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis.

Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1040 gigavatt-tundi. 2017. aastal oli samadest allikatest toodetud energia kogus 908 gigavatt-tundi.

Tuuleenergia andis 2018. aastal 36 protsenti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. Tuuleenergia kogutoodang kahanes aastaga 12 protsenti. Nii ei täitunud ka eelmisel aastal toetatavale tuulenergiale seatud toetuse piir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas. Toetust saanud tuuleenergia toodang oli 490 gigavatt-tundi ehk saavutati 82 protsenti seatud piirist.

Hüdroenergia toodang oli mullu 19 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2017. aastaga võrreldes taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas ligi kolm korda 13 gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid samas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 715 000 euroni. See summa oli küll suurem, kui hüdroenergiale aasta jooksul makstud toetus 540 000 eurot, kuid moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski vaid marginaalse osa. Aastaga lisandus üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit üle 1600 tootja.

Tuuleenergiat toodeti möödunud aastal Eestis kokku 591 gigavatt-tundi, seega sarnaselt tunamullusega ei ületatud ka tänavu elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud aastast toetuspiiri 600 gigavatt-tundi. Ühtlasi moodustas tuuleenergia osakaal möödunud aastal 36 protsenti taastuvelektri kogutoodangust.

Annus märgib, et ülemaailmne taastuvenergialahenduste hinnalangus ning tehnoloogiate areng avaldab sektorile laiemalt aina positiivsemat mõju ka Eestis.

“Tänaseks on selge, et paljudel juhtudel on juba praegu majanduslikult mõistlikum eelistada taastuvenergiat fossiilkütustele ning selline tendents on positiivselt süvenev. Ka päikesepaneelid eramajade katustel pole enam harv nähtus ning aina enam eratarbijaid näeb selles võimalust kodukuludelt kokku hoida,” lisas ta.

2018. alustati ka riikliku energia- ja kliimakava koostamisega, mis seab siseriiklikud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030. Taastuvelektri osakaal lõpptarbimises peaks selleks ajaks Eestis olema vähemalt 30 protsenti ning üldine taastuvenergia osatähtsus 50 protsenti. Eesti taastuvelektri eesmärk 2020. aastaks – 17,6 protsenti – on tänaseni saavutamata.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes