CO2 kaubandus, Eesti uudised, ETEA uudised, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiJune 4, 2020
Euroopa Komisjon on võtnud oma prioriteetseks suunaks Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise kaudu kujundada ühine majandusruum tulevikukindlamaks ning keskkonnasõbralikumaks. Uudse koroonaviiruse levikust raputatud Euroopa majandusolukorra kontekstis on rohelepe kujunemas oodatust veelgi olulisemaks. Eesti ettevõtjate, erialaliitude, kodanikuühenduste jt hinnangul on esmatähtis, et Eesti tänased strateegilised valikud, sh roheleppe elluviimisel, panustaksid nii majanduse konkurentsivõime kui ka keskkonna seisukorra parandamisse ning oleksid harmoonias ÜRO säästva arengu eesmärkidega.
Varasematele kogemustele tuginedes on Eesti tõestanud end säilenõtke keskkonnana uute lahenduste kasutusele võtmisel ning digirevolutsiooni hüvede edukal rakendamisel. Üleminek keskkonnasõbralikematele lahendustele lugematutes valdkondades pakub roheleppe kontekstis kiirematele kohanejatele ka pikaajalisemaid eeliseid, mistõttu oleme veendunud, et Eestil on tarkasid valikuid tehes potentsiaal olla roherevolutsioonist suurimat kasu lõikavate riikide seas.
Muutuvates konkurentsitingimustes on tarvis riigi ja ettevõtjate eesmärgipärast ja järjekindlat koostööd muu hulgas energiamajanduse kiiremaks ümberkorraldamiseks taastuvenergiale üleminekul, digilahenduste rakendamiseks, energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks, teadusarendustegevuse tõhustamiseks, elurikkuse säilitamiseks jpm. On selge, et Eesti majanduse ning ettevõtete jaoks võiks rohekuvandist kujuneda sihikindla töö tulemusena ka arvestatav ekspordiartikkel, mis on võimalik vaid teaduse kommertsialiseerimise ning uute jätkusuutlike tehnoloogiate arendamise kaudu.
Loe edasi »
CO2 kaubandus, Eesti uudisedMarch 31, 2016
BNS, 31.03.2016
Riigikohus ei võtnud menetlusse Oleg Ossinovsikile kuuluva AS Skinest Energia kassatsioonkaebust, milles ettevõte taotles keskkonnaministeeriumilt miljonieurose kahju hüvitamist koos viivisega; seega sai ettevõte hüvituseks üksnes 68 186 eurot.
Riigikohtu otsusega jõustus Tallinna halduskohtu otsus, mida ringkonnakohus ei pidanud vajalikus muuta. Halduskohus rahuldas mullu suvel Skinest Energia kaebuse osaliselt ja mõistis ettevõttele kahjuhüvitiseks välja 60 899 eurot ja viivisena 7287 eurot.
Ettevõtte nõudis kohtus riigi käest heitkoguste vähendamise ühikute müügilt saamata jäänud tulu summas 1 miljon eurot, mille põhjustas keskkonnaministeeriumi 2011. aasta otsus mitte väljastada vastavat heakskiidukirja.
Hüvitisenõue koosneb heakskiidukirja väljastamata jätmise tõttu Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga 2008. aastal sõlmitud HVÜ-de müügilepingu täitmisest saamata jäänud tulust summas 897 686 eurot, enammakstud laenuintressidest summas 81 763 eurot ja usalduskahjust summas 60 899 eurot.
AS-le Skinest Energia kuulub Läänemaal Hanila vallas Rõuste tuulepark, mida ettevõte soovis arendada ühisrakenduse projektina. Keskkonnaminister väljastas 2005. aastal Rõuste tuulepargi ühisrakenduse projektile toetuskirja. AS-i Skinest Energia ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeerium sõlmisid 2008. aastal ühisrakenduse projekti algatamiseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikute müügilepingu, millega AS Skinest Energia kohustus müüma 171 287 ühikut hinnaga 9,50 eurot tükk.
AS Skinest Energia esitas keskkonnaministeeriumile avalduse ühisrakendusprojektile heakskiidukirja väljastamiseks, paludes lisaks kinnitada Rõuste tuulepargi projekt Eesti Vabariigi ühisrakendusprojektide reservi nimekirja. Keskkonnaministeerium teavitas 2011. aastal, et Rõuste tuulepargi ühisrakendusprojekt on arvatud menetluses oleva Eesti riikliku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008–2012 eelnõusse, kuid Euroopa Komisjoni heakskiiduta ei saa projektile heakskiidukirja väljastada.
Rõuste tuulepargi heakskiidukirja eelnõu jättis aga kooskõlastamata majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille ettepanekul jättis valitsus Rõuste tuulepargi projekti ühisrakenduse reservist välja.
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaJune 17, 2015
Postimees, 17.06.2015
Tulevikus võivad Euroopa Liidu riigid hakata sarnaselt CO2 saastekvootidega kauplema ka taastuvenergia statistikaga. Võib juhtuda, et just Läänemere kallastel asuvad riigid hakkavad süsteemi katsetama enne, kui see muutub üle-Euroopaliseks, kirjutab Eurokratt.
«Enne, kui taastuvenergia statistikaga kauplemine läheb käima kogu ELs, on seda mõistlik proovida regionaalsel tasandil,» sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, kes koos teiste Läänemere ääres asuvate riikide esindajatega kirjutas eelmisel nädalal alla vastastikuse mõistmise memorandumile.
Memorandumiga näitavad riigid tahet teha koostööd selle nimel, et Läänemere piirkonna riikide energiasüsteemid ei oleks muust Euroopast eraldatud, vaid et nad oleksid täielikult integreeritud ELi energiaturgudesse. Memorandum loetleb mitmeid erinevaid koostöövaldkondi, mis puudutavad nii gaasi- kui ka elektriturgu ning erilist tähelepanu pööratakse energiatõhususele ja taastuvenergiale.
Muu hulgas võib koostöö viia ka selleni, et riigid hakkavad kauplema taastuvenergia statistikaga.
See tähendab, et kui Eesti on oma taastuvenergia eesmärgid saavutanud ning rohelist energiat toodetakse rohkem, kui EL meilt ootab, saaksime oma ülejäägi maha müüa mõnele teisele ELi riigile. Eesti on praegu taastuvenergia eesmärkide osas graafikus ja juba paar aastat tagasi said täidetud eesmärgid, mis EL oli meile 2020. aastaks pannud. Vajakajäämisi on veel transpordisektoris, kuid üldjoontes on taastuvenergia tootmisega Eestis lood hästi.
See tähendab, et potentsiaalselt saaksime me juba praegu osa oma taastuvenergia statistikast maha müüa ning kui näiteks Lätis oleks taastuvenergiatootmine kallim kui Eestist eesmärgi täitmiseks statistika ostmine, siis võiksid lätlased olla huvitatud kauba tegemisest.
«Küsimus on selles, kas me näeme end toredate rahvusriikidena, kes üritavad täita ainult oma eesmärke või ühtse liiduna, kes üritab täita ühtseid eesmärke,» sõnas Leppiman. «Mõistlik on toota taastuvenergiat seal, kus on kõige odavam. Ilmselt ei ole mõistlik panna näiteks päikesepaneele Soome ja samal ajal püstitada tuulikuid Tšehhi. ELi eesmärk on toota rohelist energiat, aga samas tuleb ka vaadata, et see ei oleks üksnes liikmesriigi põhiselt lähenedes tarbijatele liiga kallis.»
Nõnda ongi mõistlikum vaadata ELi tervikuna, seda ka taastuvenergia tootmise ja tarbimise perspektiivis.
Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskavaga seotud vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Norra. Taani kirjutab memorandumile alla hiljem. Riigid püüavad kaotada Läänemere piirkonna energiasüsteemi eraldatust ja integreerida süsteem ELi energiaturgudega.
Koostööd on tehtud juba 2008. aastast, mil Euroopa Komisjon ja kaheksa liikmesriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi) moodustasid Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava töörühma. Rühmaga liitus vaatlejana ka Norra. Eelmisel sügisel käivitas Komisjon Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava algatuse reformi, et tugevdada veelgi energiakoostööd Läänemere piirkonnas.
«Need kokkulepped on esimeseks oluliseks verstapostiks, mis toetavad poliitiliselt tugevamat energiakoostööd Euroopas,» sõnas kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete vahetult pärast memorandumi allakirjutamist. «Tänasest teevad liikmesriigid ühiseid jõupingutusi ning koostööd odavamate ja tõhusamate lahenduste leidmiseks. Kui on tahe, siis on ka tulemused. Täna näitasid liikmesriigid oma tahet.»
«Tugevam regionaalne koostöö on jätkusuutliku energialiidu alustala,» ütles Läti majandusministeeriumi riigisekretar Jurijs Spiridonovs nädal enne memorandumi allkirjastamist Jurmalas, kus toimus riikide esindajate kõrgetasemeline kohtumine.
CO2 kaubandus, Eesti uudised, EnergiakaubandusJune 11, 2015
Delfi.ee, 11.06.2015
Põhjamaades elektri börsihind eelmisel kuul valdavalt langes, kuid Baltimaades tõusis, kuna siinsel turul oli ülekandevõimsuse puudujäägi tõttu tavapärasest suurem mõju kõrgema marginaalkuluga kohalikel elektrijaamadel, teatas Elering. Põhjamaade elektribörsi süsteemihind langes maikuus aprilliga võrreldes 11,77 protsenti ja oli keskmiselt 22,33 eurot megavatt-tunni eest. Eesti hinnapiirkonnas kujunes keskmiseks hinnaks 32,30 eurot megavatt-tunni eest, kasvades kuises võrdluses 5,90 protsenti.
Läti ja Leedu hinnapiirkonnas oli hind keskmiselt 37,36 eurot. Hind Lätis tõusis eelneva kuuga võrreldes 7,33 protsenti ja Leedus 4,91 protsenti. Soomeselektri turuhind langes samal ajal 14,02 protsenti 25,87 euroni megavatt-tunni kohta.
Seega ületas elektri Eesti börsihind megavatt-tunni kohta Soome hinda 6,43 euro võrra, ent jäi samal ajal 5,06 euro võrra madalamaks hinnast Lätis ja Leedus.
Eesti ja Soome hinnapiirkondades ühtis hind 47,85 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga oli Eesti hind võrdne 62,50 protsendil ajast.
Maikuu jooksul liikusid elektri võimsusvood päev-ette turu arvestuses Soomest Eestisse 728 tunnil ja Eestist Soome 16 tunnil. Ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies ulatuses kasutatud 388 tunnil, mil Balti riikide nõudlus ületas EstLink ühenduste koguvõimsust. Eesti ja Läti vahelisest ülekandevõimsusest kasutati möödunud kuul ära 86,6 protsenti.
Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad näitasid aprillikuuga võrreldes mõningast tõusu, liikudes vahemikus 7,35-7,64 eurot ühe tonni kohta.
Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015. aasta juunikuus kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 24,28 eurot ja kolmanda kvartali keskmiseks hinnaks 32,53 eurot megavatt-tunni eest.
Turuosalistele müüdud hinnariski maandamise instrumentide ehk limiteeritud PTR-de müügist teenis Elering maikuus tulu 427 891 eurot.
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedMay 18, 2015
BNS, 18.05.2015
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (EU ETS) osalevate käitiste kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid liidu registri andmetel möödunud aastal hinnanguliselt ligikaudu 4,5 protsenti.
“Vaatamata sellele, et meie majandus on jälle tõusuteel, vähenevad heitkogused jätkuvalt, mis näitab taas, et majanduskasv ja kliimakaitse võivad käia käsikäes. See on jõuline märguanne enne uue ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimist käesoleva aasta detsembris Pariisis: CO2-turg aitab heitkoguseid kulusäästlikult vähendada. Samal ajal on majanduslangusel püsiv mõju meie CO2-turule,” kommenteeris Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete pressiteate vahendusel
Süsteem hõlmab rohkem kui 11 000 elektrijaama ja tööstuskäitist 28 EL-i liikmesriigis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis ning lisaks selliste lennuettevõtjate heitkoguseid, kelle lennukid lendavad Euroopa lennujaamade vahel.
Paiksetest käitistest pärit kasvuhoonegaaside tõendatud heitkogused olid 2014. aastal 1,81 miljardit tonni CO2-ekvivalenti. Need kogused olid ligikaudu 4,5 protsenti alla 2013. aasta taset.
Lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivne ülejääk vähenes veidi nõuete täitmise aastal 2014: umbes 2,1 miljardilt 2,07 miljardini. 2014. aastal hakati rakendama ühikute müügi edasilükkamise meedet, millega vähendati enampakkumisel müüdavaid mahtusid 400 miljoni ühiku võrra.
Vastavalt heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivile peavad kõik suures koguses heidet tekitavate äriliseks ja mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajad esitama ajavahemiku 2013–2016 kohta heiteandmeid Euroopa Majanduspiirkonnas toimuvate lendude kohta. Piirkonnas asuvate lennujaamade vahelisest lennutegevusest pärit tõendatud CO2-heited olid 2014. aastal 54,9 miljonit tonni ehk need suurenesid 2,8 protsenti võrreldes 2013. aasta 53,4 miljoni tonniga.
Alates 2014. aasta märtsist hakati rahvusvahelisi ühikuid vahetama lubatud heitkoguse ühikuteks. Praeguseks on vahetatud 388,44 miljonit rahvusvahelist ühikut, millest 195,91 miljonit olid tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud ja 192,53 miljonit heitkoguste vähendamise ühiku. Ligikaudu 77 protsenti tõendatud heitkoguste vähendamise ühikutest oli pärit Hiinast ja ligikaudu 77 protsenti heitkoguste vähendamise ühikutest oli pärit Ukrainast.
Alates tänavu 31. märtsist ei saa Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil tekkinud heite vähendamise eest saadud ühikuid enam heitkogustega kauplemise süsteemis vahetada. 31. märtsiks vahetati kokku 386,06 miljonit esimese kohustusperioodi ühikut.
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kolmas kauplemisperiood algas 1. jaanuaril 2013 ja kestab kaheksa aastat, kuni 31. detsembrini 2020.
2015. aasta mais saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppe luua 2018. aastal turustabiilsusreserv, mis aitaks vähendada lubatud heitkoguse ühikute ülejääki ja suurendada süsteemi vastupanuvõimet suurtele šokkidele, kohandades enampakkumiselmüüdavate lubatud heitkoguse ühikute pakkumist.
CO2 kaubandus, Eesti uudised, EnergiakaubandusMarch 17, 2015
Delfi, 17.03.2015
Elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonna hind langes veebruaris 1,2 protsenti 33,42 euroni megavatt-tunni kohta. NPS Eesti ja Soomehinnad erinesid veebruaris päev-ette turul vaid 21 tunnil, raporteerib Elering. Keskmiselt oli Eesti hind Soome hinnast 0,25 eurot megavatt-tunni kohta kõrgem. Läti ja Leedu hinnapiirkonnas langesid börsi hinnad veebruaris keskmiselt protsendi võrra vastavalt 39,43 ja 39,44 euroni megavatt-tunni kohta, olles Eesti piirkonna hinnast umbes kuue euro võrra kallimad.
NPS-i süsteemihind langes eelmisel kuul kolm protsenti, keskmiseks hinnaks kujunes 29,05 eurot megavatt-tunni eest. Võrreldes jaanuariga langes hind enamikes NPS-i hinnapiirkondades.
Kui tavaliselt on NPS süsteemis maksimaalsed tunnihinnad esinenud Läti ja Leedu hinnapiirkondades, siis veebruaris esinesid kõrgeimate hindadega tunnid hoopis Rootsi lõunaosa, Soome ning Taani hinnapiirkondades. Kõrge tunnihinna põhjustasid muuhulgas Rootsi lõunaosa ühenduse avariijärgne piirang, avarii likvideerimine Soomes Olkiluoto 2 tuumajaamas ja Poola-Rootsi vahelise ühenduse planeeritud katkestus.
Sarnaselt jaanuariga tuli ka möödunud kuul ette olukordi, kus ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies mahus ära kasutatud ja Balti riikide nõudlus ületas EstLinkide koguvõimsuse.
Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad jätkasid veebruaris aeglasel tõusukursil, jäädes 6,91 ja 7,70 euro vahemikku tonni kohta.
Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015. aasta märtsis kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 31,10 eurot ja teise kvartali keskmiseks hinnaks 32,86 eurot megavatt-tunni eest.
Eesti ja Läti süsteemihaldurite müüdud hinnariski maandamise instrumente ehk limiteeritud PTR-e ostnud turuosalised teenisid veebruarikuu eest tulu üle 215 000 euro.
CO2 kaubandus, Eesti uudisedJanuary 1, 2015
BNS, 01.01.2015
Eelnevalt peaministri nõunikuna Eesti Kyoto protokolliga ette nähtud süsinikdioksiidi saastekvootide müügiga tegelenud väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingu sõnul tõid kvoodimüügil edu peamiselt keskendumine ühele asjale ning vedamine.
“Tagasi vaadates pean tunnistama, et ei oskaks midagi muuta või teistmoodi teha. Üks meie edu saladus oli selles, et meile anti võimalus keskenduda ainult ühele asjale,” ütles Sulling intervjuus BNS-ile ja lisas, et enamikus teistest riikidest tegeleti kvoodimüügiga millegi muu kõrvalt ja konkurentsieelis tekkis juba seal.
“Meil oli rohkem aega ja võimalust läbi mõelda, kuidas ennast paremini positsioneerida, paremini ette valmistada – me olime erakordselt operatiivsed ja vastasime alati 24 tunni jooksul, kõik sujus. Ostjad, kes olid käinud teistes Euroopa Liidu riikides, ütlesid, et seal ei vastata neile nii kiiresti, protsess ei toimi nii hästi. Just keskendumine ühele valdkonnale on väga tõhus. See on hoopis teine äärmus võrreldes sellega, mida tähendab ministriamet,” märkis ta naljatledes.
“Me nägime väga palju vaeva ja tegime kõvasti tööd, aga meil oli ka õnne. Mööda Eestit liikudes näen iga päev meie töö tulemusi—ökonoomsed bussid, elektriautod, peatselt saabuvad trammid, renoveeritud hooned, teatrite valgustipargid, rääkimata tuuleparkidest, koostootmisjaamadest ja kaugküttetrassidest. Ootan pikisilmi ka algaval aastal 7 linnas valmivaid uusi tänavavalgustuslahendusi. Ma loodan, et need innustavad ka teisi linnu tänavavalgustusse tõsisemalt suhtuma,” rääkis Sulling ja märkis, et tema hinnangul said Eesti seisukohast programmid mitmekesised ja väga vajalikud.
CO2 kaubandus, Eesti uudised, EnergiakaubandusAugust 22, 2014
BNS, 22.08.2014
Elektri börsihind kerkis eelmisel kuul NPS Eesti hinnapiirkonnas 23,35 protsenti 44,17 euroni megavatt-tunni kohta, kuna Estlink 2 hooldus piiras Põhjamaade odavama energia mõju siinsele elektrihinnale.
NPS süsteemihind tõusis juulis juuniga võrreldes 13,22 protsenti ning hinnaks kujunes 28,52 eurot megavatt-tunni kohta. Soomes kerkis hind seejuures vaid 3,9 protsenti 36,81 euroni, teatas Elering.
Estlink 2 hooldusest hoolimata ühtis Eesti elektrihind Soome omaga 75 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga vaid 36,7 protsendi tundidest ning hinnaerinevuseks Lätiga kujunes eelmisel kuul 13,17 eurot.
Taastuvenergia suhteliselt suurele osakaalu ja madalale tarbimistaseme tõttu on elektri hind olnud sellel aastal Põhjamaades suhteliselt madal ja Eesti-Soome ühenduste kaudu on see mõju ulatunud ka Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. Kui eelmise aasta esimesel poolel oli Eestis hind 2,44 euro võrra kõrgem kui Soomes, siis tänavu esimesel poolaastal oli sama näitaja vaid 0,41 eurot.
Juulikuu jooksul olid Estlink 1 võimsusvood suunatud 696 tunnil Soomest Eestisse ja 48 tunnil Eestist Soome. Ühenduse võimsus oli täies ulatuses ära kasutatud 185 tunnil Soomest Eestisse ja ühel tunnil Eestist Soome.
Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad juulikuus tõusid, jäädes 5,54–6,19 euro vahemikku tonni kohta. Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind oli juulis Eleringi hinnangul 30,93 eurot megavatt-tunni kohta.
Juunikuus toimunud limiteeritud PTR-ide oksjonil kujunes juuli PTR-ide hinnaks 15,37 eurot ning kuna tegelik hinneerinevus NPS Eesti ja Läti hinnapiirkonna vahel oli juulis 13,17 eurot, maksid PTR-ide omanikud süsteemihalduritele ligi 246 000 eurot. Kui eelnevatel kuudel andis turuosaliste prognooside alusel kujunenud PTR-ide hind nende ostjatele eelise, siis juulis kujunes elektri börsihindade tegelik erinevus PTR-ide hinnast mõnevõrra madalamaks.
Nasdaq OMX Commodities turul tehtud tehingute põhjal võib elektrienergia septembri hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 43,83 eurot megavatt-tunni kohta ning neljandas kvartalis 43,65 eurot megavatt-tunni kohta.
