Valitsuse kliima- ja energiakomisjon arutas tuuleenergeetika arendamist
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiJune 4, 2020
Valitsuse kliima- ja energiakomisjon arutas 3. juunil 2020 rajamist Eestis ja Läänemeres. „ on Eestis praegu kõige laialdasem arengupotentsiaal,“ ütles Jüri Ratas. „Valitsus on juba teinud otsuseid, mis kaotavad osal kõrguspiirangud maismaal, luues seeläbi arendajatele uusi võimalusi. Merealadele rajamisega edasi liikumiseks peame tegutsema kaalutletult ning tegema tihedat koostööd, eelkõige lähinaabritega.“ Loe edasi »
Riik asub hindama välisinvesteeringute mõju Eesti majandusjulgeolekule
Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Tuuleenergia blogiJune 2, 2020
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis kooskõlastusringile välisinvesteeringute taustakontrolli seaduse väljatöötamiskavatsuse, mille alusel koostatava seadusega hakatakse tulevikus põhjalikumalt uurima Eesti majandusjulgeoleku seisukohast kriitiliste välisinvesteeringute tausta.
“Eesti on väike avatud majandusega riik ja meie majanduse käekäik tugineb ekspordil ja samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse. Strateegilistes valdkondades peab riik tagama, et uus kapital ei ohustaks rahvuslikku julgeolekut ja elutähtsaid teenuseid, olgu see siis energia, transpordi, meditsiinivahendite või side ja infotehnoloogia vallas,” ütles Aas pressiteates. Loe edasi »
Sven Pitkve: roheline energia ei pea olema kallis
Eesti uudised, EnergiakaubandusOctober 30, 2016
Lääne Elu, 30.10.2016
Tavaliselt seostuvad sõnad „roheline” ja „öko” inimeste teadvuses kallima hinnaga. Imatra Elekter ASi elektriäri juht Sven Pitkve kinnitab, et see ei pea nii olema.
Igal sügisel saabub hetk, kui inimesed vaatavad üle oma elektriarved ja -paketi ning kõrvutavad neid võimalike alternatiividega: äkki saab veel odavamalt.
„Jah, oktoobris-novembris tuleb see teema aktiivselt päevakorrale ja need on meile kõige kiiremad ajad,” ütles Pitkve ja selgitas, et tähtajalisi lepinguid, mis aasta lõpus läbi saavad, on endiselt omajagu.
Tähtajalise ja tähtajatu lepingu põhiline vahe on hinnastamise tüübis.
Tähtajatu leping on muutuva hinnaga leping, kus elektri hind tarbija jaoks sõltub elektri börsihinnast, millele lisandub elektrimüüja marginaal.
Tähtajalise lepingu puhul on hind terveks aastaks paika pandud. „Ka meie peame kord aastas üle vaatama, millist hinda me saame järgmiseks aastaks pakkuda – me võtame osa tururiski ju enda kanda. Kui vaja, siis kas tõstame või langetame hinda,“ selgitas Pitkve.
Seni on endiselt võitjad need, kes on otsustanud börsihinnal põhineva paketi kasuks.
Suurem osa Imatra kliente ongi valinud börsipaketi, aga mitte kõik. Ühe või teise eelistamine kujunes Pitkve sõnul 2012. ja 2013. aasta jooksul välja ja pole oluliselt muutunud. Kui, siis 1-2% börsipaketi kasuks. „Alguses olid fikseeritud hinna eelistajate seas neid, kel oli elektriküte ja kes kindlustasid end talvise börsihinna kõikumise vastu. Ja on inimesi, kellele meeldibki täpselt ette teada, kui palju ta elektri eest maksma peab,” selgitas Pitkve.
Roheline ei võrdu kallis
Imatra fikseeritud hinnaga paketi „Püsiv” ja börsipaketi „Täpne” kõrval on ka „Roheline”, mis peaks Pitkve sõnul olema soodsaim rohelise energia pakett Eestis.
„Me ei ole tahtnud seda võimalust kunagi kõrgelt hinnastada, vaid hoida võimalikult lähedal „tavalise” elektri hinnale, et rohelist mõtteviisi propageerida,” selgitas Pitkve.
Selle aasta algusest on Imatra rohelisel energial küljes rahvusvaheline kaubamärk EKOenergia, mis sündis mitmekümne Euroopa riigi mittetulundusühingute koostöös. „Meie oleme nende esindajad Eestis. Ainukesed,” märkis Pitkve.
„Kui võtta täiesti tavaline Eesti kodutarbija, kes tarbib umbes 4000 kW aastas ehk siis elab kas korteris või väiksemas majas, siis hinnaerinevus börsipaketiga on ainult 1,6 eurot aastas. Sisuliselt olematu vahe,” tõi ta näite.
Selle paketiga saab kaasa garantii, et elektrienergia on toodetud 100% kontrollitud taastuvatest allikatest, peamiselt tuuleenergiast. Märgis tagab, et müüdava taastuvenergia elektrijaamad pole ehitatud looduskaitsealadele ja osa elektri müügitulust investeeritakse taastuvenergia edasisse arendamisse.
Iga müüdud megavatt-tunni eest maksame ka väikese sissemakse EKOenergia kliimafondi, mille abil arendatakse maailmas uusi taastuvenergia võimsusi.
Kaugloetavad arvestid aasta lõpuks paigas
Praeguseks on Haapsalus ja Läänemaal valdav osa kaugloetavaid arvesteid juba paigaldatud.
„See projekt on aastavahetuseks valmis. Täna on 99,9% töödest tehtud. Mõnes paigas on arvestid veel vahetamata, kus on tehnilisi raskusi tekkinud,” teatas Pitkve.
Imatra elu on kaugloetavate arvestite tulemine kõvasti lihtsamaks ja mugavamaks teinud – näidud jooksevad ise kokku, mis teeb kogu arvepidamise protsessi varasemalt tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks. „Tööprotsessi optimeerib see ikka kõvasti. Töökindlus on ka üllatavalt hea olnud,” märkis Pitkve.
Aga nagu ikka uue asjaga, päris ilma probleemideta ei saa. Kõige tavalisem lugu on Pitkve sõnul see, kui suvilapiirkondades lülitatakse vanast harjumusest talveperioodiks elektrikilp peakaitsmest välja, aga nii lülitatakse ka arvesti välja ja siis tekivad prognoosnäidud, kuigi tegelikult elektrit ei tarbitud. „Välja tuleb lülitada hoopis arvesti – selleks on arvesti peal üks nupp. Siis arvesti saadab meile nullnäidu. Meie kodulehel on ka juhend, kuidas seda teha.”
Niisiis veenduge, et te ise endale põhjuseta arveid ei tekitaks.
Saastetasude alandamine päästis Eesti elektriekspordi
EnergiakaubandusAugust 30, 2016
ERR, 30.08.2016
Eesti tõusis suvel taas elektrit hoogsalt eksportivaks maaks, sest suudab tänu saastetasude mitmekordsele alandamisele ja CO2 kvoodi erakordselt madalale hinnale põlevkivielektrit edukalt Nordpooli börsile müüa. “Käesoleva aasta teises kvartalis oli CO2 heitmekvoodi hind kuus eurot tonni kohta, mis on aastavõrdluses 23 protsenti madalam. Teise aspektina on meie konkurentsivõimele positiivset mõju avaldanud 1. juulist kehtima hakanud paindlik ressursitasude süsteem,” ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim Postimehele.
Keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuseisust hoolimata alandas valitsus tänavu suvel tagasiulatuvalt põlevkivi keskkonnatasusid ligi kuus korda ning kui selleks aastaks kehtestatud maksumäära kohaselt pidid energeetikud maksma iga kaevandatud põlevkivitonni eest riigile tasu 1,58 eurot, siis nüüd alandati seda summat tagasiulatuvalt 0,275 euroni.
Eesti Energia saab asjatundjate hinnangul tänu oma tehnoloogilisele paindlikkusele katlaid üksteise järel sisse ja välja lülitada ning toota siis, kui on võimalik kõrgema hinnaga müüa.
Fortumi hinnangul mõjutab Eesti elektrienergia ekspordipotentsiaali oluliselt Läti, kus on suured hüdroenergia varud, mis muudavad just kevadel sealse elektri väga odavaks ning põlevkivielektrijaamade edule aitab kaasa ka asjaolu, et suvel tuumajaamasid tavaliselt remonditakse ja hooldatakse, mis annab meile võimaluse rohkem eksportida.
Valitsus langetas põlevkivi ressursitasusid ajutiselt selle aasta 1. juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas, alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.
Põlevkiviga on otseselt seotud ligikaudu 7500 töökohta ning tööjõumakse ning ressursi- ja saastetasusid sai riik põlevkivisektorilt möödunud aastal ligikaudu 140 miljonit eurot.
Möödunud aasta tõi Eesti Energiale tootmisvõimsuse tavatu variatsiooni
Eesti uudised, EnergiakaubandusFebruary 6, 2016
BNS, 06.02.2016
Eesti Energia minimaalse ja maksimaalse tootmisvõimsuse vahe oli viimase aasta jooksul kaheksakordne, mis kujutab endast rekordtaset, kirjutab Eesti Energia blogis Raine Pajo.
«Eesti Energias püstitasime elektrijaamade läbi ajaloo allakoormamise rekordeid. Uus aasta algas aga seninägematute tootmismahtude rekordite tuules,» kirjutab Pajo. «Minimaalse ja maksimaalse tootmisvõimsuse vahe on viimase aasta jooksul olnud lausa kaheksakordne. Läbisime esmakordselt niivõrd suure jaamade alla- ja üleskoormamise ülesande.»
«Kui veel mõned aastad tagasi tootsime elektrit reguleeritud hinnaga ja stabiilsel koormusel, siis pärast elektrituru avanemist otsustab turg, kas meil tasub elektrit toota või mitte. Täna kõiguvad elektritootmise mahud praktiliselt sama palju kui turuhinnad, jõudes tippudes ja põhjades tasemeteni, kus need varem kunagi olnud pole,» kirjutab Pajo. «Möödunud aastal püstitasime elektrijaamade allakoormamise rekordi. Madalate elektrihindade tõttu koormasime jaamu eelmise aasta 7. juunil 246 megavatini, mida pole seni kunagi tehtud. Päris seisma pole Narva elektrijaamu jäetud sellest ajast saadik, kui need valmisid pool sajandit tagasi.»
Alanud aasta 15. jaanuaril ületas aga Narva elektrijaamade tootmisvõimsus 1982 megavatti, millega püstitas ettevõte iseseisvusaja uue rekordi. Lisaks Narva jaamadele täiendasid Eesti Energia elektritoodangut ka koostootmisjaamad, tuulepargid ja hüdroelektrijaamad – koguvõimsus oli sel päeval 2109 megavatti, mis tähendab viimase 25 aasta tipptulemust.
Muutlikud elektrihinnad esitasid Pajo sõnul ettevõttele väljakutse elektritootmise paindlikumaks muutmisel. «Narva elektrijaamad on algselt ehitatud töötamiseks stabiilsel koormusel baaselektrijaamadena. Eesti Energia inseneride töö tulemusena on elektrijaamu nüüd võimalik efektiivselt kasutada ka väga muutlike tingimustega elektriturul, koormates tootmisvõimsusi vajadusel maksimaalselt või minimaalselt,» kirjutab Pajo ettevõtte blogis. «Tootmise paindlikkusele aitab kaasa ka Eesti Energia aasta teo tiitli pälvinud projekt, mille tulemusena saame Eesti elektrijaama 2. plokis põletada neli korda rohkem põlevkivigaasi, tootes sellest elektrit. See annab võimaluse koondada õli tootmisel tekkiva põlevkivigaasi põletamine ühte plokki ning teisi plokke vajadusel seisata, kui turuhinnad tootmist ei soosi.»
Pajo hinnangul mängib olulist rolli maksimumrekordite püstitamises ja paindlikkuse suurendamises käesoleva aasta esimeses pooles lõplikult valmiv Auvere elektrijaam. Elektrijaam suudab katta ligi neljandiku Eesti elektritarbimisest ja kuna see on ettevõtte kõige efektiivsem plokk, pääseb see ka kõige rohkematel tundidel turule. Vähemoluline pole Pajo sõnul ka see, et Auvere jaamas on põlevkivi võimalik asendada 50 protsendi ulatuses nii puiduhakke kui ka turbaga.
Eesti elektritoodang vähenes aastaga kuuendiku võrra
EnergiakaubandusJanuary 28, 2016
BNS, 28.01.2016
Elektritarbimine püsis mullu stabiilsena, kuid toodang vähenes kuuendiku võrra, teatab Elering.
Eelmisel aastal tarbiti Eestis elektrit 8137 gigavatt-tundi ehk ligikaudu sama palju kui 2014. aastal, kuid elektri tootmismaht vähenes aasta kokkuvõttes 17 protsenti 9062 gigavatt-tunnini.
Elektritarbimine ületas 2014. aasta taset perioodil märtsist oktoobrini, samas kui talvisel perioodil jäid tarbimismahud 2014. aasta samade kuude tasemest allapoole.
Toodangu vähenemise peamine põhjus oli madalam elektri börsihind, mille taga oli odavama elektri sissevool Põhjamaadest. Aasta keskmine hind oli möödunud aastal 31,08 eurot, võrreldes 37,61 euroga aasta varem.
Hoolimata toodangu langusest, ületas elektritoodang aasta kokkuvõttes sisemaist tarbimist 11 protsendi ulatuses, andes elektribilansi ülejäägiks 925 gigavatt-tundi.
Aasta jooksul Eestit läbinud transiitvood kasvasid kolmandiku ja moodustasid 4939 gigavatt-tundi. Elektri sisemaise ülekandeteenuse maht püsis 2014. aasta tasemel.
Taastuvatest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1507 gigavatt-tundi, mis moodustas elektri kogutarbimisest 16,7 protsenti.
Lätis kasvas elektritootmine aastases arvestuses kaheksa protsenti ja tarbimine vähenes ühe protsendi. Läti elektribilanss oli 1,76 teravatt-tunni ulatuses defitsiidis, mis on eelneva aastaga võrreldes 22 protsendi võrra madalam näitaja. Tarbimise katmiseks vajamineva elektri importis Läti Eesti elektrisüsteemi kaudu.
Leedus kasvas tootmine kümnendiku, tarbimine vähenes kaks protsenti ning elektribilansi defitsiidiks kujunes 7,18 teravatt-tundi. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 31 protsenti. Defitsiit kaeti 55 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ning 45 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.
Baltimaade elektribilansi defitsiit moodustas kokku 8,01 teravatt-tundi, süvenedes aasta varasemaga võrreldes 13 protsendi võrra. Puudujääk moodustas kolme riigi elektritarbimisest 31 protsenti. Baltikumi elektri defitsiit kaeti hinnanguliselt 61 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ning 39 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.
Põhjamaade elektritoodang ületas tarbimist nelja protsendiga, andes elektribilansi ülejäägiks 15,86 teravatt-tundi.
Balti- ja Põhjamaad hakkavad ühiselt elektriturgu reguleerima
Eesti uudised, EnergiakaubandusJune 18, 2015
Postimees, 18.06.2015
Baltimaade elektrisüsteemihaldurid Elering, Augstsprieguma tikls, Litgrid ning Soome põhivõrguhaldur Fingrid allkirjastasid leppe Balti- ja Põhjamaade bilansi- ehk reguleerimisturu arendamiseks.
Leppe eesmärgiks on luua esmalt ühine Balti bilansipiirkond koos ühise reguleerimisturuga, mis hõlmab ühiseid tooteid, koordineeritud juhtimist ja harmoniseeritud bilansihaldust.
Põhja- ja Baltimaade süsteemihaldurite vahel on kavas laiendada reguleerimisreservide alast koostööd. Kokkuleppe järgi on Põhja- ja Baltimaade harmoniseeritud reguleerimisturgudel kasutusel sarnased tooted, harmoniseeritud bilansihaldus ning ühesugused protseduurid reguleerimispakkumiste aktiveerimiseks.
Kirjeldatud koostöö on eeltööks suurema eesmärgi ehk Põhja- ja Baltimaade ühise bilansi- ehk reguleerimisturu loomiseks. Ühine reguleerimisturg käivitub kava järgi aastal 2018.
Põhja- ja Baltimaade ühise reguleerimisturu loomine on üks Balti energiaturgude ühendamise plaanis (BEMIP) fikseeritud tegevustest turu arendamisel. Euroopa tasemel on bilansiturgude ühtlustamine ja integreerimine sätestatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate katusorganisatsiooni ENTSO-E ette valmistatud elektribilansi võrgueeskirjas.
Milliseks kujuneb meie elektri börsihind lähiajal?
Eesti uudised, EnergiakaubandusJune 11, 2015
Delfi Ärileht, 11.06.2015
Elektrienergia ülekandevõimsuste paranemisega on elektri börsihind Eestis järjepidevalt alanenud. Kui aga võrrelda elektri börsihinda Eestis teiste Põhjamaadega, on meie elekter ikka veel üsna kallis. Millised tegurid mõjutavad elektrienergia hinda lähiaastatel, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Koos elektrienergia ülekandevõimsuste paranemisega on elektri börsihind Eestis järjepidevalt alanenud. Samas on alates eelmise aasta keskpaigast hinnalanguse taga muuhulgas ka tavapärasest soojem õhutemperatuur ja sellega seoses elektrienergia väiksem tarbimine. Avatud elektriturul on meie elektrihind järginud üsna lähedalt Soome elektrihinda börsil. Oluliseks põhjuseks on siin teatavasti suurenenud ülekandevõimsused, sealhulgas möödunud aastal EstLink2 käikuandmine. Kui aga võrrelda elektri börsihinda Eestis teiste Põhjamaadega, on meie elekter ikka veel üsna kallis (kui jätta kõrvale võrdlus Läti ja Leeduga, kus elektrihind on kõrgem). Lähiaastatel lisandub meie lähiregiooni mitmeid täiendavaid elektri ülekande- ja tootmisvõimsusi, mis aitavad elektrihinda allapoole viia.
Mai lõpus allkirjastati Euroopa Komisjoniga Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitamise leping. Samas võivad praegu pakkuda hinnaüllatusi kahe riigi vahel ülekandevõimsuste oksjonid ning vastavad riskimaandamisinstrumendid. Soomes suurendatakse investeeringuid tuumaenergiast elektri tootmiseks: 2018. aastaks valmib plaanide kohaselt Olkiluoto 3 ning 2024 ja 2020-ndate lõpus veel kaks reaktorit. Lisaks on keskpikas perspektiivis meie regioonis plaanis teha mahukaid investeeringuid taastuvenergia arendamisse. See kõik parandab veelgi elektrienergia tootmisvõimsust. Subsiidiumid taastuvenergiale aitavad elektri lõpphinda täiendavalt allapoole viia. Selle aasta lõpus antakse plaanide kohaselt käiku Leedu-Rootsi ning Leedu-Poola vahelised ühendused, millel ei ole küll praegu otsest mõju Eesti elektrihinnale, kuid need ühendavad meie regiooni rohkem EL elektrituruga ning omavad pigem tähendust pikemas vaates.
Investeeringutele energiatootmisse avaldavad muuhulgas mõju nafta maailmaturuhind, rahvusvaheline kliimapoliitika ning samuti Eesti energia- ja maksupoliitika. Meie hinnangul jääb naftahind nii sel kui järgmisel aastal dollaris oluliselt madalamaks, kui möödunud aastatel. Euro nõrgenemine muudab dollaris kaubeldava nafta meie jaoks küll kallimaks, kuid selle mõju ei ole väga suur. Eraldi teema on veel valitsuse tegevuskava järgi Eesti elektrisüsteemi lahtisidumine Loode-Venemaa sagedusalast hiljemalt 2025. aastaks. Uue sagedusringi loomine Baltikumi ning selle ühendamine ülejäänud Euroopaga nõuab väga suuri investeeringuid. Eesti on võtnud suuna tööjõu maksustamise vähendamisele, kuid seda kompenseeritakse tarbimise ja keskkonna kasutamise kõrgema maksustamisega. Keskkonnatasude suurendamine võib aga pikemas vaates pärssida investeeringuid elektrienergia tootmisse ja tehnoloogia uuendamisse. Elektritootmise käigus emiteeritud süsinikdioksiidi maksustamine tõstab elektrihinda.
Mis puudutab elektrienergia tarbimist, millest samuti sõltub elektri börsihind, siis me ei prognoosi sel aastal lähiregioonis tarbimise olulist suurenemist. Soome majandus liigub küll tasapisi kasvu suunas, kuid jääb lähiajal ikka veel nõrgaks. Balti riikide majanduskasv aga Vene kriisi mõjul mõnevõrra isegi aeglustub, mistõttu ei saa prognoosida ka elektrienergia tarbimise märgatavat kasvu. Samas mõjutab meie regioonis elektrihinda väga olulisel määral ka ilmastik, mille mõju on küll tavaliselt hooajaline, kuid võib aasta keskmist elektrihinda üsna palju muuta.
Kokkuvõttes, Eesti elektrihinnad kujunevad üha enam Põhjamaade regionaalse elektrituru pakkumise ja nõudluse tingimustes. Möödunud aastal oli NordPooli Eesti keskmine elektri börsihind 37,6 EUR/MWh, selle aasta esimese nelja kuuga on see langenud aga 32 euroni.
Arvestades eeldusi, et lähiaastatel lisandub meie lähiregiooni juurde ülekandevõimsust, suurendatakse investeeringuid elektritootmisse (erititaastuvenergiast), naftahinnad jäävad sel ja järgmisel aastal madalamaks kui viimastel aastatel ning nõudlus sel aastal oluliselt ei suurene, võib pigem oodata, et sel aastal jääb elektri börsihind Eestis madalamaks kui möödunud aastal. Samas võib ilmastik ja koos sellega muutuv elektritarbimine üllatusi pakkuda.
Kuigi madal elektrihind võib pärssida elektritootjate investeeringuid, on see kogumajandusele siiski kasulik, kuna tööstussektor kasutab koos suurenenud automatiseerimisega üha rohkem elektrit.
Järgnevatel lähiaastatel võivad elektri hinda mõjutada ülespoole aga majanduskasvu oodatav paranemine ning elektrienergia tarbimise suurenemine, samuti keskkonnatasud. Samas aitavad lisanduvad ülekande- ja tootmisvõimsused üha suurenevat nõudlust rahuldada ning elektrihindu nö kontrolli all hoida.
