Mais tõstsid elektri börsihinda kõrgema tootmiskuluga siinsed elektrijaamad
CO2 kaubandus, Eesti uudised, EnergiakaubandusJune 11, 2015
Delfi.ee, 11.06.2015
Põhjamaades elektri börsihind eelmisel kuul valdavalt langes, kuid Baltimaades tõusis, kuna siinsel turul oli ülekandevõimsuse puudujäägi tõttu tavapärasest suurem mõju kõrgema marginaalkuluga kohalikel elektrijaamadel, teatas Elering. Põhjamaade elektribörsi süsteemihind langes maikuus aprilliga võrreldes 11,77 protsenti ja oli keskmiselt 22,33 eurot megavatt-tunni eest. Eesti hinnapiirkonnas kujunes keskmiseks hinnaks 32,30 eurot megavatt-tunni eest, kasvades kuises võrdluses 5,90 protsenti.
Läti ja Leedu hinnapiirkonnas oli hind keskmiselt 37,36 eurot. Hind Lätis tõusis eelneva kuuga võrreldes 7,33 protsenti ja Leedus 4,91 protsenti. Soomeselektri turuhind langes samal ajal 14,02 protsenti 25,87 euroni megavatt-tunni kohta.
Seega ületas elektri Eesti börsihind megavatt-tunni kohta Soome hinda 6,43 euro võrra, ent jäi samal ajal 5,06 euro võrra madalamaks hinnast Lätis ja Leedus.
Eesti ja Soome hinnapiirkondades ühtis hind 47,85 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga oli Eesti hind võrdne 62,50 protsendil ajast.
Maikuu jooksul liikusid elektri võimsusvood päev-ette turu arvestuses Soomest Eestisse 728 tunnil ja Eestist Soome 16 tunnil. Ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies ulatuses kasutatud 388 tunnil, mil Balti riikide nõudlus ületas EstLink ühenduste koguvõimsust. Eesti ja Läti vahelisest ülekandevõimsusest kasutati möödunud kuul ära 86,6 protsenti.
Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad näitasid aprillikuuga võrreldes mõningast tõusu, liikudes vahemikus 7,35-7,64 eurot ühe tonni kohta.
Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015. aasta juunikuus kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 24,28 eurot ja kolmanda kvartali keskmiseks hinnaks 32,53 eurot megavatt-tunni eest.
Turuosalistele müüdud hinnariski maandamise instrumentide ehk limiteeritud PTR-de müügist teenis Elering maikuus tulu 427 891 eurot.
Taastuvenergia aastaraamat 2014: Eesti taastuvenergia sektor ootab endiselt stabiilset õiguskeskkonda
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaJune 10, 2015
Eesti Taastuvenergia Koja pressiteade, 10.06.2015
Eesti Taastuvenergia Koda avaldas täna, 10. juunil teist aastat järjest Eesti taastuvenergia sektori aastaraamatu, mis annab kompaktse ülevaate sektori arengutest ja tulemustest 2014. aastal ja enne seda.
Eestis liideti aasta jooksul elektrivõrguga 27,7 MW taastuvatel allikatel põhinevaid tootmisvõimsuseid. Tootmisvõimsuseid lisandus küll veidi rohkem kui 2013. aastal, kuid märgatavalt vähem kui aastatel 2009-2012. Kiirenenud areng on toimunud Eesti mikrotootmises, seda iseäranis päikeseenergia vallas. 2014. aastal liitus elektrivõrguga 186 mikrotootjat, mis on rohkem kui kunagi varem.
Kõige suurem taastuvenergia osakaal on Eestis praegu soojussektoris – 43%. Elektrisektoris on taastuvenergia osakaal 13,2 % ning transpordisektoris 0,2%. Soojussektoris on viimastel aastatel toimunud pidev üleminek taastuvatele allikatele, seda põhjusel, et hakkepuit on oluliselt odavam kui maagaas ja kütteõlid.
Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti sõnul ootab taastuvenergia sektor Eestis endiselt stabiilset ning ettenähtavat seadusandlikku keskkonda. “Ehkki Euroopa Komisjon otsustas 2014. aasta oktoobris väljastada taastuvenergia toetusskeemile riigiabiloa, on elektrituruseaduse muudatused endiselt vastu võtmata,” selgitas Tammist. “Aastaid ootavad vastuvõtmist Euroopa taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamist võimaldavad seadusepügalad ning kaugkütteseadus. Ootame ka energiaühistute loomist võimaldavaid sätteid, taastuvenergia väiketootmist hõlbustavaid paragrahve ja võrgueeskirjaga seotud muudatusi.”
Õiguskeskkonna selginemine võimaldaks lõpuni viia mitmed hetkel pooleliolevad olulised projektid ja alustada saaks ka uutega. “Riik peab vältima ühepoolseid muudatusi olemasolevatele taastuvenergia tootjatele. Sõltumatud erainvestoritest energiatootjad on valmis valdkonna arengusse jätkuvalt panustama – seda näitavad senised investeeritud enam kui 600 miljonit eurot, 3100 loodud töökohta, 21 miljonit eurot riigile tasutavaid iga-aastaseid palgamakse,” lausus Taastuvenergia Koja juht Tammist.
Taastuvenergia aastaraamatust ilmneb, et Eestil veel palju tööd vaja ära teha elektri- ning transpordisektoris. Eesti autopark on üks saastavamaid Euroopa Liidus. Elektritootmine on siin energiamahukas ja väga suure keskkonnamõjuga. Põlevkivist toodetud elektrienergia osakaal tarbimises on endiselt väga suur, ulatudes 83%-ni.
Taastuvenergia Koda: jätkub taastuvenergia väiketootmise kasv
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaJune 10, 2015
BNS, 10.06.2015
Eesti Taastuvenergia Koja hinnangul jätkub sel aastal taastuvenergia väiketootmise kasv; eelmise aasta lõpuks oli mikrotootjaid 342.
Koos energiasäästumeetmetega esindavad uued energia väiketootmisviisid radikaalselt teistsugust energiasüsteemi, milleks riigi valmisolek on puudulik. 2014. aasta lõpuks oli mikrotootjaid juba 342, eelmisel aastal lisandus neid seejuures 186 ja arv suureneb pidevalt, kirjutab koda aastaraamatus.
Et alternatiivenergia segment edasi areneks, soovitab koda seadusandjatel keskenduda regulatiivse keskkonna stabiilsusele, järjepidevusele ja ettenähtavusele. Eelmine aasta oli koja hinnangul äraootav, kuna valitses seadusandlik ebakindlus.
Koda märgib ka, et nende hinnangul on täielik üleminek taastuvenergiale 2030. aastaks nii soojus- kui ka elektrisektoris täiesti reaalne. “Selles valguses on positiivne kahe järjestikuse valitsuskoalitsiooni nägemus, mis planeerib minna perspektiivis üle täielikult taastuvenergia kasutamisele Eestis,” seisab aastaaruandes.
Eelmisel aastal toodeti Eestis taasuvenergiat kokku 1356 gigavatt-tundi, mis on 18 protsendi võrra suurem aasta varasemast tasemest, ent jääb alla 2012. aasta tulemusele.
Enamik taastuvenergiast ehk 753 gigavatt-tundi toodeti biomassist, biogaasist ja biolagunevatest jäätmetest. Hea tuuleaasta tõstis tuuleenergiatoodangu 576 gigavatt-tunnini, mis moodustas 42 protsenti taastuvenergia toodangust.
Linn suurendas elektrihankes taastuvenergia nõuet
Eesti uudised, EnergiakaubandusJune 9, 2015
Postimees, 09.06.2015
Tartu linn kuulutas välja riigihanke elektrienergia ostuks 2016. – 2017. aastal, kus võrreldes senisega nõutakse suuremat taastuvenergia osakaalu. Vastavalt hanketingimustele peab vähemalt 30 protsenti energiast pärinema taastuvatest allikatest.
Kui vahetult pärast elektrituru avamist oli seis segane ja linna elektrihankele laekus kõigest üks pakkumine, siis viimatisel konkursil oli pakkujate vahel juba korralik konkurents, sõnas linnavarade osakonna peaspetsialist Leelo Sahk-Jansen.
Volikogu on teinud otsuse osta elektrit börsihinnaga ja see on end seni igati õigustanud. Nii näeb ka uus hange ette elektrienergia ostmist börsihinnaga ja firmad konkureerivad üksnes vahendustasu alusel, selgitas Sahk-Jansen. Börsihind võib üles hüpata üksnes suvel, mil elektrijaamades tehakse hooldustöid.
Elektrienergiat kulutab linn eeldatavalt 18 500 MWh aastas, millest tänavavalgustus moodustab umbes 8100 MWh ja linna asutuste tarve on 10 400 MWh. Võrreldes varasema elektrihankega on kasvanud tänavavalgustuse osakaal ja seda eelkõige hiljuti valminud Idaringtee ja Ihaste silla arvelt. Varem kulus tänavate valgustamisele ligikaudu 7400 MWh aastas.
Linna asutused seevastu on tarbinud arvatust vähem ning selle kogemuse põhjal vähendati ka riigihankes ette nähtud mahtusid. «Linn ei pea eeldatavaid tarbimismahtusid välja ostma,» täpsustas Sahk-Jansen.
Majandamisteenistuse vanemspetsialist August-Ervin Oja kinnitas, et ühtegi linnaasutust, kes tarbiks elektrienergiat teistest oluliselt rohkem, välja tuua ei saa. «Suuremad koolid ja lasteaiad tarbivad üsna ühtemoodi,» tõdes Oja. Veidi suurem on elektritarve siiski neil asutustel, kus on kasutusel moodsam ventilatsioon ja valgustus. Üheks selliseks on näiteks vanurite hooldekodu.
Samuti üsna suured elektritarbijad on Tartu turg, Anne saun, Tartu sport jt. linna äriühingud. Neil on aga omaette eelarve ja oma teenistus ning linnakassast nad elektri ostmiseks raha ei vaja.
Komisjon ja Läänemere riigid allkirjastasid energialiidu memorandumi
Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudised, TuuleenergiaJune 8, 2015
BNS, 08.06.2015
Esmaspäeval kirjutasid Euroopa Komisjon ja Läänemere piirkonna riigid alla vastastikuse mõistmise memorandumile, millega ajakohastatakse ja tugevdatakse Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava.
Samal ajal allkirjastasid 13 Euroopa riiki Euroopa siseturu raames elektrienergia varustuskindlusega seotud piirkondliku koostöö deklaratsiooni. Pärast seda allkirjastati viiepoolse energiafoorumi poliitiline deklaratsioon, teatas Euroopa Komisjon.
Naaberriikide vahel Euroopa Liidu ühises raamistikus tehtav koostöö on energialiidu oluline element. See on hädavajalik, et tagada tarbijatele katkematu energiavarustus ja taskukohased hinnad. Piirkondlik koostöö aitab saavutada turgude integreerimist terves EL-is ja kasutada energiasüsteemis täielikult ära taastuvaid energiaallikaid.
“Need kokkulepped on esimeseks oluliseks verstapostiks, mis toetavad poliitiliselt tugevamat energiakoostööd Euroopas. Allakirjutanud riigid näitavad sellega oma otsustavust tugevdada energiavarustuse kindlust edasise turgude integreerimise teel,” ütles Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete pressiteate vahendusel
Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskavaga seotud vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Norra, hiljem ka Taani.
Riigid püüavad kaotada Läänemere piirkonna energiasüsteemi eraldatust ja integreerida see süsteem täielikult Euroopa Liidu energiaturgudesse, seisab memorandumis. Selleks soovivad riigid lisada olemasolevatele koostöövaldkondadele uusi nagu näiteks energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja varustuskindlus.
Madalad elektrituru hinnad ohustavad tuleviku elektrivarustuskindlust
Eesti uudised, EnergiakaubandusJune 5, 2015
Äripäev, 05.06.2015
Eleringil valmis Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, mis vaatab elektrivarustuse arenguid kuni 2031. aastani.
Aruande kohaselt on tarbijate varustuskindlus kohalike tootmisvõimsuste ja välisühenduste koosmõjus tagatud, kuid näha on tootmisvõimsuste ja varustuskindluse varu vähenemist Läänemere regioonis seoses tavapäraste elektrijaamade planeeritust kiirema sulgemisega.
Nii Eestis, Baltikumis kui ka Läänemere regioonis tervikuna on varustuskindluse varu vähenemas ning Elering töötab koos teiste regiooni süsteemihalduritega elektrituru edasiarendamisel ennetamaks tootmisvõimsuste võimalikku puudujääki järgmise kümnendi lõpul.
„Koos elektrituru liberaliseerimisega on kogu Euroopas olukord varustuskindluse tagamisel oluliselt muutunud. Oleme elektrimajanduses liikumas keskselt planeeritud süsteemilt avatud turumajandusele. Turu toimimise eelduseks on riigi sekkumis.. Loe edasi
Maikuu keskmine elektrihind oli Estlink 2 rikke tingimustes 32,3 eurot
Eesti uudised, EnergiakaubandusJune 2, 2015
BNS, 02.06.2015
Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) andmeil kujunes Eesti hinnapiirkonna maikuu keskmiseks elektrihinnaks 32,30 eurot megavatt-tunni kohta; perioodi jooksul ei töötanud poole kuu jooksul merekaabel Estlink 2.
Elektri mai keskmine hind Eestis oli seetõttu Soome hinnast 6,43 eurot kõrgem. Lätiga võrreldes oli hind 5,06 euro võrra madalam, selgub arvutustest.
Eesti elektrihind kasvas kuises arvestuses 5,9 protsenti ning Läti hind 7,3 protsenti 37,36 euroni. Soome elektrihind langes samas kuuga 14 protsenti 25,87 eurole.
NPS-i süsteemihind oli eelmisel kuul 22,33 eurot, mis on 2,98 euro võrra ehk 11,8 protsenti aprillist väiksem. Taanis esines mais korra taas negatiivneelektrihind, ent seda vaid ühel tunnil, mil hind oli negatiivne 6,72 eurot; aprillis oli elektrihind miinuses kaheksal tunnil.
Mais erines Eesti päev-ette elektrihind Soome omast 47,8 protsendil tundidest. Eesti ja Läti elektrihind erines 62,5 protsendil tundidest.
Maikuu jooksul liikusid elektri päev-ette turu võimsusvood Soome ja Eesti vahel 728 tunnil Soomest Eestisse ja 16 tunnil Eestist Soome. Ühenduse võimsus oli Soome-Eesti suunal maksimaalses ulatuses ära kasutatud 37 tunnil.
Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib juunikuus kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks Eesti hinnapiirkonnas 24,28 eurot ja kolmanda kvartali keskmiseks hinnaks 32,53 eurot megavatt-tunni kohta.
Esmaspäevast on elektrivõrguga liitumise ampri hind 156 eurot
Eesti uudised, EnergiakaubandusJune 1, 2015
BNS, 01.06.2015
Alates esmaspäevast on elektrivõrguga liitumisel ühe ampri hind koos käibemaksuga 156 eurot ehk ligi 16 protsenti sensisest enam; muudatus mõjutab ligikaudu 2500 majapidamist ja ettevõtet aastas, kes liituvad elektrivõrguga või suurendavad peakaitsme võimsust.
Uue hinnakirja taga on põhimõte, kus 80 protsenti amprite suurendamisega seotud ehitustöödest katab liituja ja 20 protsenti Elektrilevi, teatas ettevõte aprillis. Ehitustööde hind kujuneb elektriehitusettevõtete vähempakkumisel. Mai lõpuni kehtiva amprihinna aluseks on 2008. aasta elektriehitusturu hinnad, mis ei kata enam klientide elektrivõrguga liitmiseks tehtavaid kulutusi.
Elektrilevi juhatuse liikme Tarvi Thombergi sõnul on uute ja olemasolevate klientide liitumisinvesteeringud vaja viia tasakaalu. “Oleme küsimuse ees, kas Elektrilevi kliendid maksavad solidaarselt kinni uute liitujate ehitustööd või mitte. Kuna oleme teistes lisateenustes kulupõhisuse rakendanud, leidsime, et õiglasem on suurendada elektrivõrguga liitujate panust,” sõnas Thomberg.
Aastas investeerib Elektrilevi lisaks laekuvatele liitumistasudele täiendavalt 5,6 miljonit eurot võrgutasust kogutud raha, mille eest ehitatakse võrguühendus 2500 majapidamisele või tootmishoonele. Iga elektrivõrguga liituja investeeringule lisab Elektrilevi täna keskmiselt 1600 eurot, mis kogutakse võrgutasuga võrdselt kõigilt elektritarbijatelt.
Kokku ehitas Elektrilevi 2014. aastal elektrivõrguga liitumiste käigus ligi 245 kilomeetrit uusi elektriliine, rajas uue või asendas olemasoleva alajaama võimsamaga ligi 400 korral ning paigaldas 1672 arvestit ja 2299 liitumiskilpi.
Ligi 16 protsendiline amprihinna tõus mõjutab uusi elektrivõrguga liitujaid, kes asuvad kuni 400 meetri kaugusel lähimast alajaamast. Selliseid liitujaid on kokku ligikaudu 80 protsenti uutest liitujatest. Ülejäänud juhtudel kujuneb iga objekti elektrivõrguga liitmise tasu elektriehitusettevõtete vähempakkumisel kujunenud hinnast.
Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis enam kui 30 võrguettevõtte seas.
«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»
