Energiarevolutsioon on tulekul: majapidamised saavad elektritootmisega ka ise suurepäraselt hakkama
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaMay 30, 2015
Õhtuleht, 30.05.2015
Asjatundjad ei küsi enam kas ja millal, vaid hoopis: miks juba pole juhtunud, et majapidamised lõikavad piltlikult öeldes juhtmed läbi ja ütlevad elektrijaamadele nägemist. Põlevkivist saaks alternatiivenergia.
“Siin pole midagi ennustada. See võiks juhtuda juba täna ja kohe! Tehnoloogia ja tooted on selleks valmis. Meil on nii päikest kui tuult ja pole ju ka mingit muret toota ökoloogilist kütust. Näiteks saab voolu vesinikust ja süsihappegaasist toodetud metanooliga väikeses kütuselementgeneraatoris,” räägib endine poliitik, rohelise mõtteviisi üks eestkõnelejaid Marek Strandberg. Tema arvates võiks täna ja kohe Eestis enamik kodumajapidamisi elektrivõrgust välja astuda. Ehk – ei mingit kõikuvat börsihinda, ei mingeid kasumimarginaale energiasaurustele ega loomulikult ka võrgutasu. Elektrit saab kodus ise teha, nagu päikese käes küpsenud marjadest moosi keeta ja seda üle talve riiulis hoida.
“Probleemiks on see, et puudub majanduslik paindlikkus ja kapitalikogus, et selline muutus kiirelt teoks teha. Liiga pikka aega on siinseid otsustajaid ja ühiskonda hullutatud mõttega, et pole lahedamat asja energia tootmiseks kui põlevkivi. Kui räägitakse alternatiivenergeetikast, on selline veider termin, siis mulle seostub see peaaegu alati just põlevkiviga – see on kõige suurem alternatiiv arukale energiatootmisele,” seletab Strandberg.
Tesla aku muudab tuumajaamad vanamoodsaks?
Järjest on lammutatud, uppi lükatud või õhkugi lastud vanu alevike katlamajade korstnaid. Kortereid hakati kütma oma kateldega ja lõpuks läksid kohalikud katlamajad pankrotti.
Elektrienergia areng on jõudnud sinnamaale, et sama võib juhtuda ka praegu tavapäraste elektrijaamadega, sest majapidamised hakkavad elektrivõrgust end hoogsalt välja lülitama. Miks? Sest tarbijateni jõudis taskukohane ja vastupidav aku. Kui esimene Tesla elektriauto Eestis eelmise aasta alguses registreeriti, kirjutas sellest kogu Eesti meedia.
Selle insenerisaavutuse marjamaa esimene omanik oli oma uue lemmikuga sõitnud kaks kuud, kui leidis sellel ühe vea: auto päiksesirmid on ebamõistlikult lühikesed. Päikesesirmidele vaatamata rõõmustas elektriauto omanikke, et nüüd on neil võimalus laadimata sõita Eesti igasse nurka. Tesla lubab, et ühe laadimiskorraga saab teha üle 500kilomeetrise sõidu.
Miks rääkida autost majapidamiselektri loos? Sest maikuu esimesel ööl tutvustas Tesla midagi, millest maailma meedia räägib siiani. “Neljapäeva öösel olin kajastamas tuleviku tuumaenergia debatti Northwesterni ülikoolis, kus tuumaenergia kriitik Arnie Gundersen ennustas, et Tesla uus aku muudab uued tuumajaamad vanamoodsaks,” kirjutas kolumnist Jeff McMahon ajakirjas
Forbes. “Kuna selline aku on piisavalt odav lahendamaks tuule ja päikese vaheldumise töökindluse probleeme, siis ta ennustas, et see pakubodavamat alternatiivi tuumajaamade ööpäev läbi tootmisele,” vahendab McMahon kuuldut.
Tesla akud lahendavad seni päikese ja tuule odava elektri lahendamata probleemi – mida teha siis, kui päikest ja tuult ei ole. Teisalt, akud olid ka varem olemas, aga mitte sellise hinna ja kvaliteediga.
Siiski on Tesla koduaku (Powerwall) sellise hinnaga, et vähemalt praegu on odavam ise toodetud elekter ära tarbida, mitte hoiustada, usub Strandberg. “Akude ja omatootmisega on juba täna nii mõneski kohas, näiteks sellises, kuhu tuleb ise ka võrk rajada, odavam toime tulla. Täna on nii võrgutasud kui n-ö võrgus hoiustamise (toodetakse ja antakse võrku, et see hiljem sealt tagasi saada) tasud koos sedavõrd madalad, et praegu pakutavad akud ei suuda selle hinnaga konkureerida.”
Elektrienergia väiketootmises on muutund veel midagi – tuule ja päikeseenergia hind on järsult kukkunud.
Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist: “Taastuvenergia väiketootjad ähvardavad senise elektritootmise pea peale pöörata. Tehnoloogia on tuntavalt odavnenud, mis toob kaasa odava ja puhta (väike)energeetika võidukäigu. Maismaatuulikust toodetud elekter on täna soodsaim.”
Samas ütleb Tammist, viidates Soome ülikoolide hiljutisele uuringule, et lähiaastatel muutub hoopis päikeseenergia kõige soodsamaks elektritootmiseviisiks. “Päikesepaneelide hinnad langevad tootmisvõimsuste kahekordistudes viiendiku võrra. Euroopa päikeseenergia ühenduse – EPIA – hinnangul võib hinnalangus järgmise viie aasta jooksul olla veel 35–50 protsenti. Hiljutine uuring pakub hinnalanguseks järgmisel kahel aastal 40 protsenti.” Juba praegu on PV paneelidest (fotoelektrilised päikesepaneelid) toodetud elektrienergia odavam, kui Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega.
“Kui viis aastat tagasi maksis installeeritud PV paneeli kilovatt 3600 eurot, siis praegu maksab tavatarbija selle eest alla 400–650 euro,” ütleb Tammist. “Langevad ka päikesepaneelide paigaldamise ja võrku ühendamisega seotud kulud. Ehkki Eestis on planeeringute, loamenetluse, paigalduse, võrguühenduse, inverteri ja finantseerimise kogukulu kilovati kohta enam kui kaks korda kõrgem kui Saksamaal, siis seadmete levides on hakanud alanema ka need kulud.” Päikesepatareid levivad täna kiiremini kui mobiiltelefonid. “Riikides, kus elektrivõrguühendus on piiratud, on just uued taastuvad allikad nendeks, mis võimaldavad sõltumatut energiatootmist. Seega vältida elektrimonopole, justnagu mobiiltelefonid läksid mööda traadipõhistest telefonimonopolidest,” selgitab Tammist. “Kulude alanemine võiks olla kiirem, kui täna selle edendamise vastu ei võitleksenergiamajanduse korraldamist juhtivad jõud.”
Energiahiiud tunnevad ohtu
Tulevikku vaadates võiks öelda, et kui päikesepatareid peaksid veel odavamaks minema ja kui akud peaksid veel paremaks saama ning kui me võtame kasutusele üha säästlikumad pirnid ja elektriseadmed, siis saab ennustus varsti teoks: üha rohkem majapidamisi hakkab ennast traditsioonilisest elektrivõrgust ära lõikama.
Ameerikas on see juba alanud ja elektritootjad on alustanud ulatuslikku lobitegevust tagamaks enda jätkuvat eelistamist. Räägitakse juba päikeseenergia tootjatele-kasutajatele erilise maksu sisseseadmisest ja sellest, et nood kodanikud on kahjulikud, kuna nende loobumise tõttu lähebelekter teiste kasutajate jaoks kallimaks.
Katseid energiatootmises toimuvat revolutsiooni takistada on märgata Euroopa Liiduski. Märtsi lõpus arutles väiketootjate teemat Euroopa Komisjon. Fossiilenergia tootjad ja võrguettevõtted tahavad, et väiketootjate omatarve maksustatakse, taastuvenergia tootjad loomulikult seda ei toeta.
Elektrilevi hirmu on Eestiski tunda. Kui praegu maksab iga elektritarbija kasutatud kilovatt-tunnilt võrgutasu, on Tammisti sõnul võrguettevõtted tegemas selgitustööd, et suurendada võrgutasudes püsitasukomponenti. See tähendab, et sõltumata tarbimise suurusest, garanteerib võrguettevõte oma tasu. Pisut teistsuguse võidu Elektrilevi Eestis juba sai. Kui veel eelmisel aastal tasus elektrivõrguga liitujate kulud suuresti Elektrilevi, siis selle aasta algusega see metoodika muutus. Liitumiskulud tasub nüüd liituja, kui ta elab alajaamast kaugemal kui 400 meetrit.
Kaarel Kutti Elektrilevist selgitab: “Alates sellest distantsist peab arvestuslikult standardile vastava kvaliteediga elektri tagamiseks ehitama alajaamasid, asendama olemasolevaid liine tugevamate liinidega jne. See kõik on hüppeline kulude kasv.”
Energiasaurused surevad paratamatult välja
Kutti ütleb, et 400 meetri raadiuses elab üle kolmveerandi klientidest. “Liitumine on kulukas asustusest kaugel asuvatele majapidamistele. Praegu onElektrilevi olukorras, kus 58 protsenti elektrivõrgust teenindab 13 protsenti klientidest, kes tarbivad vaid neli protsenti kogu võrku läbivast elektrienergiast,” ütleb Kutti. Mistõttu otsustatigi, et kui inimene elab kaugemal, siis peab ise maksma kinni alajaama ehituse ja liinide vedamise. 2013. sügisel olnuks ühe meediale oma murest rääkinud pere elektrivõrguga liitmise tasuks 2221,52 eurot. Uue arvestusega on see 10 868,94 eurot ja sellele lisandub veel käibemaks. Vana metoodika järgi maksis Elektrilevi aastas selliste liitumiste väljaehitamiseks kokku keskmiselt kuus miljonit eurot. Tõsi, nüüd lubab riigiettevõte, et suunab selle summa töökindlamasse elektrivõrku ehk alajaamade ja elektriliinide uuendamiseks.
Strandberg on seda meelt, et aktiivne vastutöö sellise muutuse vastu on kinnituseks: suund autonoomiale ehk isetootmisele on tehnoloogiliselt õige. “On üsna selge, kui mingi vara üleöö oma tähenduse kaotab, on see paras majanduskatastroof. Personaalse arvutustehnika suhtes umbusklikud suurarvutite tootjad olid veel 1960aastate lõpul veendunud, et maailma arvutusülesannete lahendamiseks piisavat mõnest korralikust suurarvutist kõigi maalaste jaoks. Samas on energeetilise autonoomia ja suure tsentraalse võrgusüsteemi vahel n-ö nutivõrk, kus on terviksüsteemi liidetud ka elektrisõidukid oma akude või kütuselementidega jne jne.”
Strandbergi sõnul ei peaks riik kartma, et jääb sellise revolutsiooni käigus ilma oma energiafirmast ja Eesti Energiast ei saa enam riigi ülalpidamiseks dividende võtta. “Valitsus peaks kasutades Eesti Energia dividende, soosima ühistulise energeetika teket ja arenguid. Toetada tuleks kodanike oma energiatootmise teket, kus ühistu liikmeks saab olla näiteks kahekordse omatarbe tootmismahu ulatuses. Sel juhul võiks riik pakkuda investeerimistuge. Samal moel nagu pakutakse tuge ju pensionikogumisel. See oleks jätkusuutlik tegevus, sest elektri vajadus ju otsa ei saa. Vähemalt ei oska me seda praegu ette kujutada, miks see otsa saama peaks.”
Strandbergi sõnul oleks sellise mudeli juures ruumi ka suurenergeetikale ja saaks rahumeeli näha mõlemat tootmisviisi veel õige pikka aega. “Paraku ajab ka selline lahendus – riigi toetusega energiaühistute loomine – nii suurenergeetikuid kui taastuvenergia masstootjaid kahjuks närvi ja marru.
Täna ei saagi Eestis energiaühistu (kui see on registreeritud tulundusühistuna) elektriturul toimida, sest elektrituruseaduses on sees punkt, mis lubab sel turul olla vaid aktsiaseltsidel ja osaühingutel.” Millised ohud sel kõigel olla võivad? Strandberg ütleb, et ei olegi. “Energeetika innovatsioonil pole mingeid fataalseid ohte. On mõju. Nagu ka bioloogilisel evolutsioonil on oma mõju ning kohanemisvõimetud muutuvad lihtsalt fossiilideks,” räägib Strandberg.
“Tänane olukord on selline, kus suurte energiaettevõtete jaoks on selleks soojaks kliimaks ennustatavate tarbimisharjumustega elektrikasutajad. Loomulikult see pilt ja mugavus muutuvad, kui kasutajad tootjateks muutuvad. Aga see on vähemalt mingil määral ju paratamatu. Meenutame kas või seda, et kui pakuti riiklikku toetust oma päikesejõujaamade loomiseks, jätkus seda vaid päevaks. Samast rahast tehtud elektriautode soetusprogramm venis aga nagu tatt ja elektrisõidukite kasutuses oleme me ikka üsna tagasihoidlikud vaatamata üsna suurele rahahulgale, mida sinna kulutati. Võrreldes näiteks Norraga, kus enim müüdud sõidukiks on juba mitmendat aastat Tesla. Nafta-Norras!
Energiatehnilist ei pea mitte kartma, vaid soosima. Riigi ja valitsuse asi pole mitte juhinduda hirmudest, vaid soosida progressi neile hirmudele vaatamata.”
Kaks miljardit akut ja maailm on muutunud paik
Tesla lubab, et üks 10 kWh Powerwal rahuldab kodumajapidamise energiavajaduse kenasti ja töötavat kõige paremini just päikeseenergiast elektrit tootes. Samas saab seda kasutada ka elektrikatkestuste ajal või siis, kui elektrienergia hind börsil on kõige kõrgem. Näiteks päeval, kui päikest kõige rohkem ja pere kodust ära, laed odavama börsielektriga akud täis. Õhtusel tipptunnil, kui börsihind on kõrge, kasutad akust tulevat elektrit. “Maailmale oleks vaja kaks miljardit Powerwalli, et meie energiatarbimist rahuldada,” ütles Tesla pressikonverentsil ettevõtte juht Elon Musk. “See on pöörane number, aga vaadates näiteks autode arvu, mis vahetuvad välja iga 20 aasta tagant, pole see üldsegi utoopiline.” Vaid mõned päevad pärast imetoote tutvustamist teatas ettevõte, et nad on akud läbi müünud juba järgmise aasta keskpaigani. Tellimusi on 38 000.
Päikesepaneelidega Vello: ehk uus aku ohjeldaks uut pöörast liitumistasu?
Türi elanik Vello Ohu on ligi kolm aastat päikesepaneelidega oma kodule elektrit tootnud. Suurema osa elektrist kasutab ise, ligi sama palju müüb ta võrku tagasi ja väikese osa ostab juurde. Ehk potentsiaalset elektrit, mida uutesse Tesla akudesse salvestada, tal on, aga sellegipoolest endale ta seda soetama ei kipu.
“Loomulikult on akud üks võimalikke lahendusi. Alles oli ajalehes juttu pöörasest liitumistasust Elektrileviga. See ehk natuke ohjeldaks seda, aga kui on võimalus mõistliku hinnaga võrguga liituda, siis ma ei näe vähimatki mõtet soetada seda akut. Võrk tegelikult toimib ise akuna,” selgitab ta.
Vello müüb ülejäävat elektrit võrku ligikaudu üheksa sendiga kWh eest. Suurem osa sellest, 5,34 senti, on taastuvenergia tasu. “Aku soetamine on õigustatud ainult sellisel juhul, kui puudub ühendus võrguga. Mina ei oleks nõus sellist summat akudele kulutama, teades Tesla aku hinda.”
Nii ostu- kui müügihind on Vellol paigas, aga see ei tähenda, et selle pärast muretsema ei peaks. Hind, millega võrk elektrit tagasi ostab, ei ole kivisse raiutud. “Taastuvenergia toetuse kaotamisest on olnud juttu kaua. Kui mina annan enda toodetud voolu nelja sendiga majast välja teisele poole voolumõõtjat, siis minu naaber ostab sellesama elektri piltlikult öeldes sama elektriposti posti otsast 12 sendiga. See on energiaettevõttele lihtne raha. Riik peaks rohkem huvi üles näitama, kuid tundub, et ega neist mikrotootjatest praegu eriti huvitatud ei olda. Pigem on sellega tegelejad entusiastid.”
Juttu, et võidakse kehtestada maks kõigile elektritootjatele, ka Vello sarnastele mikrotootjatele, peab ta jaburaks.
“Siis tuleb liinist lahti võtta, kui nii jaburaks. läheb. Samamoodi ei tohiks oma põllult kartuleid üles võtta, enne peaks käibemaksu ära maksma,” leiab ta sama absurdse näite.
Maja katusele paigutatud 50 ruutmeetrit päikesepaneele toodab Vellole aastas 6000 kWh elektrit. Perega tarbib ta 8000 kWh ehk 2000 kWh ostab ta aastas juurde. “Võrku müün umbes 5500 kWh elektrit. Ma ei suuda iial ära tarbida oma toodetud kilovatte, päevasel ajal ei ole keegi neid tarbimas,” seletab ta.
“Igal juhul julgustan inimesi, kes mõtlevad, kas teha või mitte. Kui ma olen pessimist, siis ma ütlen, et kümne aastaga saab kulud tasa ja kui ma olen optimist, siis saab kiiremini ehk seitsme aastaga. Aga kõige suurem takistus on võrguga liitumine. See võiks olla palju lihtsam.”
Tippärimeeste energiafirma emiteeris suurel hulgal võlakirja
Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudised, TuuleenergiaMay 26, 2015
Äripäev, 26.05.2015
Eesti tippärimeestele kuuluv ettevõtte Nelja Energia emiteeris 50 miljoni euro mahus võlakirju.
Emiteeritud võlakirjadele on rahvusvaheline sertifitseerimisettevõte DNV GL omistanud roheliste võlakirjade (Green Bond) sertifikaadi. See sertifikaat väljastatakse väärtpaberitele, millelt saadavad vahendid investeeritakse keskkonnasõbralikel alustel.
„Antud võlakirjaemissioon on osa meie pikemaajalisest strateegiast kaasata finantsturgudelt raha jätkuva kasvu finantseerimiseks. Emiteerides esimesena Balti riikides rohelisi võlakirju tutvustab Nelja Energia end kui Baltikumi suurimat taastuvenergia ettevõtet investoritele nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas,“ sõnas Nelja Energia finantsjuht Kalle Kiigske.
Alles märtsis toimus ettevõttes oluline vangerdus, kui Nelja Energia suurim aktsionär, Norra energiafirma Vardar Eurus kasutas investeerimispanga EBRD 11% aktsiaosaluse eelisostuõigust. Osalusest olid huvitatud ka infrastruktuuri- ja pensionifondid. Ettevõtte omani… Loe edasi
Taastuvenergiafirma Nelja Energia emiteeris 50 miljoni eest võlakirju
Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudised, TuuleenergiaMay 26, 2015
BNS, 26.05.2015
Taastuvenergia tootja Nelja Energia emiteeris 50 miljoni euro mahus võlakirju ja kavatseb need noteerida Oslo börsil.
Emissioon lõppes 22. mail. Emiteeritud võlakirjadele on sertifitseerimisettevõte DNV GL omistanud roheliste võlakirjade (Green Bond) sertifikaadi; seda antakse väärtpaberitele, millelt saadavad vahendid investeeritakse keskkonnasõbralikel alustel, teatas Nelja Energia.
“Antud võlakirjaemissioon on osa meie pikemaajalisest strateegiast kaasata finantsturgudelt raha jätkuva kasvu finantseerimiseks,” selgitas Nelja Energia finantsjuht Kalle Kiigske pressiteate vahendusel. Saadavaid vahendeid kasutab ettevõte peamiselt uuteks investeeringuteks Lätis ja Leedus.
Võlakirjad on 6-aastase tähtajaga ning noteeritakse Oslo börsil. Võlakirju märkisid investorid nii Baltikumis, Skandinaavias, Suurbritannias kui ka mujal Euroopas.
“Oleme positiivselt üllatunud Baltikumi investorite nõudluse osas, mis ületas selgelt meie esialgseid ootusi,” kommenteeris tehingut emissiooni korraldanud Swedbank Eesti Investeerimispanganduse osakonna juhataja Mihkel Torim.
Nelja Energia AS on alternatiivenergiatootja, mis käitab tuuleparke Eestis ja Leedus koguvõimsusega 220 megavatti. Lisaks on ettevõttel osalused biogaasi aamades, elektrienergia müügi ja kauplemisega tegelevas ettevõttes ning tuuleparkide hooldusettevõttes. Eelmisel aastal tootis ettevõte 495 gigavatt-tundi elektrit.
EL toetab Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitust 112 miljoniga
Eesti uudised, Energiakaubandus, TehnoloogiaarendusMay 22, 2015
ERR, 22.05.2015
Elering allkirjastas Euroopa Komisjoniga rahastamiskokkuleppe, millega Euroopa Liit rahastab Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitust 112 miljoni euro ulatuses. Eesti-Läti kolmanda ühenduse moodustavad Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Riiga kulgevad 330 kV kõrgepingeliinid.
Eesti-Läti uus ühendus sai eelmise aasta augustis otsustamiseni jõudnud Euroopa energeetikavaldkonna ühishuvi projektide (PCI) rahastamisvoorus kõige kõrgema toetuse määra – 65 protsenti – , mis annab tunnistust ühenduse vajalikkusest.
Elering kasutab omafinantseeringuks spetsiaalsesse fondi kogunenud tulusid piiriüleste ülekandevõimsuste oksjonitelt. Fondi on kogunenud ligikaudu 27 miljonit eurot.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitus elektrivõrgu arendamise üks prioriteetsemaid projekte. Lisaks Eesti elektrisüsteemile on ühendus oluline ka kogu Baltimaade ühtse elektrituru edasise arendamise ning Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisevaates.
Eesti-Läti kolmanda ühenduse projekti Harku-Sindi liinil on praeguseks lõppenud viimased arutelud Harju ja Pärnu maakonnas. Pärnu maakonnas on planeering vastu võetud, septembris saab prognoositavalt paika lõplik trassivalik Harju maakonnas, samuti Lääne maakonnas Martna ja Kullamaa vallas.
Kilingi-Nõmmelt Läti piirini kulgeva liinilõigu planeering on praeguseks vastu võetud ja saadetud järelvalvesse.
Järgmised sammud projekti arengus on hangete korraldamine ehitajate leidmiseks liinidele Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Läti piirini. Hanked plaanibElering välja kuulutada vastavalt selle aasta septembris ja detsembris.
Harku-Sindi õhuliini pikkus on umbes 170 kilomeetrit. Trassile ehitatakse kahe- või kolmeahelaline õhuliin, millel paigaldatakse ühistele mastidele 330 kV ja 110 kV ahelad ning kiudoptiline piksekaitsetross.
Kilingi-Nõmmelt Läti piirini kulgeb ligikaudu 14-kilomeetriline kõrgepingeliin.
Eesti-Läti kolmas ühendus tõstab riikidevahelist ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavati võrra.
Merekaabel Estlink 2 on taas töös
Eesti uudised, EnergiakaubandusMay 19, 2015
BNS, 19.05.2015
Eesti-Soome merekaabel Estlink 2 on alates esmaspäeva õhtust taas töös, turu käsutusse jõuab ühendus kolmapäeval.
Kokku vältas katkestus 18 päeva, teatas elektrivõrgu süsteemihaldur Elering elektribörsile Nord Pool Spot. Turu käsutusse jõuab Estlink 2 kaudu saada olev võimsus kolmapäeval. Remonttöid tehti garantii korras.
Eelmisel nädalal oli Estlink 2 katkestuse tingimustes elektri megavatt-tunni hind elektribörsil Eestis Soomest 55 protsenti ehk 12,38 euro võrra kallim. Nädala keskmine elektrihind elektibörsil Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas oli 34,85 eurot megavatt-tunni kohta, ent Soomes vaid 22,47 eurot megavatt-tunni kohta.
Aprilli lõpus alanud rikke tõttu merekaabli Estlink 2 Püssi konverterjaamas oli Eesti-Soome suunal kättesaadav 358 megavatti võimsust 1016 megavati asemel ning Soome-Eesti suunal 342 megavatti 1000 megavati asemel. Esialgu lootis Elering remonttöödega lõpule jõuda hiljemalt 16. maiks.
Mullused heitkogustega kauplemise andmed näitavad koguste vähenemist
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedMay 18, 2015
BNS, 18.05.2015
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (EU ETS) osalevate käitiste kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid liidu registri andmetel möödunud aastal hinnanguliselt ligikaudu 4,5 protsenti.
“Vaatamata sellele, et meie majandus on jälle tõusuteel, vähenevad heitkogused jätkuvalt, mis näitab taas, et majanduskasv ja kliimakaitse võivad käia käsikäes. See on jõuline märguanne enne uue ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimist käesoleva aasta detsembris Pariisis: CO2-turg aitab heitkoguseid kulusäästlikult vähendada. Samal ajal on majanduslangusel püsiv mõju meie CO2-turule,” kommenteeris Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete pressiteate vahendusel
Süsteem hõlmab rohkem kui 11 000 elektrijaama ja tööstuskäitist 28 EL-i liikmesriigis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis ning lisaks selliste lennuettevõtjate heitkoguseid, kelle lennukid lendavad Euroopa lennujaamade vahel.
Paiksetest käitistest pärit kasvuhoonegaaside tõendatud heitkogused olid 2014. aastal 1,81 miljardit tonni CO2-ekvivalenti. Need kogused olid ligikaudu 4,5 protsenti alla 2013. aasta taset.
Lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivne ülejääk vähenes veidi nõuete täitmise aastal 2014: umbes 2,1 miljardilt 2,07 miljardini. 2014. aastal hakati rakendama ühikute müügi edasilükkamise meedet, millega vähendati enampakkumisel müüdavaid mahtusid 400 miljoni ühiku võrra.
Vastavalt heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivile peavad kõik suures koguses heidet tekitavate äriliseks ja mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajad esitama ajavahemiku 2013–2016 kohta heiteandmeid Euroopa Majanduspiirkonnas toimuvate lendude kohta. Piirkonnas asuvate lennujaamade vahelisest lennutegevusest pärit tõendatud CO2-heited olid 2014. aastal 54,9 miljonit tonni ehk need suurenesid 2,8 protsenti võrreldes 2013. aasta 53,4 miljoni tonniga.
Alates 2014. aasta märtsist hakati rahvusvahelisi ühikuid vahetama lubatud heitkoguse ühikuteks. Praeguseks on vahetatud 388,44 miljonit rahvusvahelist ühikut, millest 195,91 miljonit olid tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud ja 192,53 miljonit heitkoguste vähendamise ühiku. Ligikaudu 77 protsenti tõendatud heitkoguste vähendamise ühikutest oli pärit Hiinast ja ligikaudu 77 protsenti heitkoguste vähendamise ühikutest oli pärit Ukrainast.
Alates tänavu 31. märtsist ei saa Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil tekkinud heite vähendamise eest saadud ühikuid enam heitkogustega kauplemise süsteemis vahetada. 31. märtsiks vahetati kokku 386,06 miljonit esimese kohustusperioodi ühikut.
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kolmas kauplemisperiood algas 1. jaanuaril 2013 ja kestab kaheksa aastat, kuni 31. detsembrini 2020.
2015. aasta mais saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppe luua 2018. aastal turustabiilsusreserv, mis aitaks vähendada lubatud heitkoguse ühikute ülejääki ja suurendada süsteemi vastupanuvõimet suurtele šokkidele, kohandades enampakkumiselmüüdavate lubatud heitkoguse ühikute pakkumist.
Elering maksis aprillis taastuvenergia toetusteks 5,8 miljonit
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaMay 18, 2015
BNS, 18.05.2015
Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis aprillis taastuvenergia toetuseks kokku välja 5,8 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetuseks 598 311 eurot.
Nelja kuu kokkuvõttes on Elering maksnud taastuvenergiatoetust 25,6 miljonit eurot ja koostootmise toetust 2,3 miljonit eurot.
Fortumi kontserni kuuluvad ettevõtted Fortum Eesti AS ja Anne Soojus AS said aprillis toetust vastavalt 806 693 ja 800 026 eurot. Nelja kuu toetussumma kokku on ligi 6,3 miljonit eurot.
Nelja Energia kontserni kuuluvad tuulepargid said aprillis kokku 1,4 miljonit eurot taastuvenergia toetust, ettevõtte nelja kuu toetussumma on kokku 7,4 miljonit eurot.
Eesti Energia kontserni ettevõtted Eesti Energia AS ja Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ said aprillis toetust kokku samuti 1,4 miljonit eurot. Nelja kuuga kokku on ettevõtted toetuseks saanud 6,4 miljonit eurot.
Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti aprillis toetuseks 784 631 eurot ja nelja kuuga 3 miljonit eurot.
Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai möödunud kuul toetust 227 226 eurot, nelja kuu toetus kokku on 908 707 eurot.
Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaama-ettevõte Sillamäe SEJ sai möödunud kuul 80 625 eurot tõhusa koostootmise toetust. Tänavu nelja kuu toetussumma on kokku 396 964 eurot.
Riigikogu liikmed kohtusid taastuvenergia sektori esindajatega
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaMay 15, 2015
BNS, 15.05.2015
Eile pärastlõunal toimus Tallinna Elektrijaamas sektori esindajate kohtumine Riigikogu liikmetega, kus arutati väljakutseid ja võimalusi Eestis.
Eesti Koja korraldatud kohtumisel osalesid Riigikogu majanduskomisjoni ja säästva energia toetusrühma liikmed.
Tallinna Elektrijaama juhataja Andres Taukar tutvustas külalistele biokütusel töötavat elektri ja soojuse koostootmisjaama. Sektori esindajad andsid seejärel Riigikogu liikmetele ülevaate tuule-, päikese-, biokütuste, biogaasi, hüdroenergia ja teiste seotud arengutest ja valupunktidest Eestis.
Riigikogu säästva arengu toetusrühma esimehe Jaanus Marrandi sõnul oli eilne kohtumine vajalik hetkeolukorrast ülevaate saamiseks. “See oli meie jaoks eeltöö, kuna peagi on tulemas menetlusse mitmeid energeetika valdkonda puudutavaid seadusi nagu näiteks ja kaugkütteseadus,” lausus Marrandi.
“l on Eestis tohutu potentsiaal, ent selle rakendamiseks on edendajate jaoks väga oluline meie õiguskeskkonna stabiilsus. Sellest sõltub ka investorite valmisolek sektorisse panustada,” põhjendas Eesti Koja juht kohtumise vajalikkust.
«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»
