Euroopa hakkab ehitama energialiitu. Koos oleks kindlam ja kaalu rohkem
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaFebruary 25, 2015
Äripäev, 25.02.2015
Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sefkovic tõmbas täna paralleele ELi algusaegade ning söe- ja terasetööstuse liiduga, kui avalikustas Euroopa energialiidu loomise kava.
Tegemist oleks ühe läbi aegade suurima integratsiooniprojektiga, kui see teoks saab.
Vajaduse ühtse energiaturu järele on loonud nii USA kildagaasi revolutsioon, mis on taganud Ameerika ettevõtetele ja tarbijaile eurooplastega võrreldes kordades odavama energia hinna, kui ka sündmused Ukrainas koos värske gaasitüliga, mis Venemaa gaasitarned Euroopale jälle küsimärgi alla on seadnud. Liigne sõltuvus ühest tarnijast on ilmne risk – Euroopa Liit sõltub kolmandiku osas oma energiatarbest Venemaast, kellega suhted on külma sõja järgse aja halvimas seisus.
Täna avaldatud energialiidu raamkava on Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni üks olulisemaid poliitilisi prioriteete.
„Me tahame energia vabast liikumisest teha viienda põhivabaduse,“ ütles Maros Sefkovic, viidates Euroopa siseturul kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabale liikumisele.
Tegelik olukord on täna selline, et ühtse turu asemel on 28 omaette energiaturgu, kus ei piisa ühendusi ega koostööd, et näiteks Taanis üle jäävtuuleenergia naaberriiki Saksamaale müüa. Selle asemel paneb Saksamaa oma turu lukku, mis sunnib Taani tootjaid kas võimsusi seiskama või toodetud energia muidu ära andma. Kahjud saamata tulust hindab Taani aastas ca 500 miljonile kroonile. Sama probleem on Hispaania ja Prantsusmaa vahel.
Tarbijaile tähendab see kõrgemaid hindu ning kriisi olukorras suuremaid riske, kui ära langenud kodumaist tootmise impordiga asendamiseks pole piisavaid ühendusi. Siht on tagada, et vähemalt 10% elektritarbest oleks edaspidi võimalik katta impordiga.
Energialiidu strateegia seisab viiel sambal – rohkem tarnekanaleid ja võimalusi toetuda kriisis teistele liikmesriikidele, reaalselt toimiva ühtse turu loomine, suurem energia kokkuhoid, majanduse süsinikusisalduse vähendamine ning rõhk teadus- ja arendustööle, et tagada Euroopa Liidu püsimine uudse tehnoloogia liidrina.
Parem varustuskindlus tähendaks eelkõige rohkem tarnijaid – lisaks jätkuvale koostööle Norra ja USA ning Kandaga tahab Euroopa Liit eelisarendada nn lõunapoolset gaasikoridori, et lisada alternatiivseid tarneid Kaspia mere riikidest, Türkmenistanist ja Aserbaidžaanist. Ka Venemaa jääb oluliseks partneriks. Venemaa ise arendab samal ajal torujuhtme projekti, mis suunaks Gazpromi gaasi ekspordi Ukrainast ümber Türgisse, jättes Euroopale võimaluse selles regioonis Vene gaasi osta Kreeka piiril.
Euroopa varustuskindlust peab tagada aitama ka laiem veeldatud maagaasi kasutus, mille jaoks töötatakse välja eraldi strateegia. Ühtlasi pingutab komisjon, et kaotada takistused veeldatud maagaasi importimisel USAst.
Kaasajastada plaanib EL ka elektrituru reeglid, et need paremini arvestaksid suurenenud energiatootmisega taastuvatest allikatest. See omakorda eeldab rohelise energia toetussüsteemide üle vaatamist, et need turgu ei moonutaks, ütles ELi energiavolinik Miguel Arias Canete.
Üks vastuolulisemaid ettepanekuid on komisjoni soovitus, et liikmesriigid kolmandatelt riikidelt energiakandjaid ühiselt ostaksid, nagu pakkus oma energialiidu visioonis välja Poola endine peaminister ja tänane Ülemkogu juht Donald Tusk. Mõistes aga, et tegemist on liikmesriikide jaoks väga tundliku teemaga, pakub komisjon seda välja kui vabatahtlikku võimalust eelkõige kriisi olukorras ning riikidele, mis sõltuvaid vaid ühest tarnijast. Taoline ühishange peab kindlasti vastama WTO ja ELi konkurentsireeglitele.
Komisjon tahaks edaspidi saada ka paremat ülevaadet lepingutest, mida liikmesriigid energiakandjate ostmiseks kolmandate riikidega sõlmivad. Nii oleks tagatud, et lepingud on kooskõlas Euroopa Liidu seadustega. Värske halb kogemus on ELil selles osas olemas Venemaa poolt tänaseks kõrvale heidetud South Streami torujuhtme projektiga.
Euroopa Komisjon loodab, et ühtne raamistik annab vajaliku selguse ja kindluse ka investoritele, sest investeerimisvajadused ühtse energiaturu väljaarendamiseks on suured – kogu järgmise kümnendi igal aastal vähemalt 200 miljardi euro ulatuses. Infrastruktuuri ja ühenduste rajamiseks plaanib EL mobiliseerida nii Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Ühendamise rahastu kui loomisel oleva nn Junckeri investeerimisplaani vahendid.
Komisjoni energialiidu plaani on juba jõudnud kritiseerida Ungari peaminister Viktor Orban, kes äsja võõrustas Venemaa presidenti Vladimir Putinit ning kindlustas omale soodsa gaasileppe. Lisaks tahab ta Venemaa toel ehitada Ungarisse uue tuumajaama. Orbani sõnul kahjustab energialiit riikide suveräänsust.
Ning karisid on mujalgi. Näiteks energia maksustamisel, kus erinevused riigiti on suured ja huvi väike midagi ühtlustada.
Eesti seisukohti energialiidust
Toetab ühenduste rajamist, et ükski riik ei jääks eraldi energiasaareks
Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Euroopa võrkudega peaks olema strateegilise tähtsusega
Euroopa peaks hoidma kokku ja kõnelema ühel häälel
Kohalikud elektritootjad ei peaks olema halvemas olukorras kui kolmandate riikide elektrimüüjad ELi turul
Riik peab saama ise otsustada oma energiatootmise portfelli üle
ELi kolmas energiapakett tuleb täies mahus ellu viia
Energiasäästu osas võetud eesmärgid peaksid jääma liikmesriikidele soovituslikuks
Riigid peavad saama ise otsustada kuidas seatud sihid täidetakse
Euroopa Liit hakkas energialiitu looma
Eesti uudised, EnergiakaubandusFebruary 25, 2015
Majandus24, 25.02.2015
Euroopa Komisjon võttis täna vastu energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia, milles on esitatud viie omavahel seotud poliitikavaldkonna kaupa energialiidu eesmärgid ja üksikasjalikud sammud nende saavutamiseks.
«Täna käivitame kõige kaugeleulatuvama Euroopa energiaprojekti alates söe- ja teraseühenduse loomisest. See projekt koondab 28 Euroopa energiaturgu üheks energialiiduks, muudab Euroopa välisenergiast vähem sõltuvaks ja tagab prognoositavuse, mida investorid nii hädasti vajavad töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks,» ütles energialiidu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Maros Šefčovič. «Asume ellu viima põhimõttelist üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimasõbralikule majandusele ning looma energialiitu, mille keskmes on elanikud, kellele pakutakse taskukohasemat, turvalisemat ja säästvamat energiat.»
Raamstrateegia näeb ette uute õigusaktide vastuvõtmist elektrituru ümberkorraldamiseks ja läbivaatamiseks ning peab tagama gaasilepingute suurema läbipaistvuse. Paremini reguleeritud ja lõimitud turuni jõudmiseks on oluline saavutada märkimisväärselt tihedam piirkondlik koostöö.
Strateegia hõlmab ka uusi õigusakte, millega tagada elektri- ja gaasivarustus, ning näeb ette ELi rahastamise suurendamist energiatõhususe valdkonnas. Vaja on uut taastuvenergiapaketti ning Euroopa energiaalast teadus- ja innovatsioonistrateegiat. Samuti on plaanis iga-aastased aruanded energialiidu olukorra kohta.
Vastu võeti ka energiavõrkude ühendamist käsitlev teatis, milles on kindlaks määratud meetmed, mis aitavad saavutada aastaks 2020 võrkude ühendatuse kümneprotsendise miinimummäära, mis on hädavajalik liikmesriikide vaheliste elektrivoogude tagamiseks ja omavaheliseks elektriga kauplemiseks, kuid mida praegu ei täida 12 liikmesriiki, sh Eesti.
Kogu Euroopa Liidus on käigus 137 elektriprojekti, sh 35 ühendamisprojekti. Neid arvestades väheneb kõnealuste liikmesriikide arv kaheteistkümnelt kahele.
Nõuetekohaselt ühendatud Euroopa elektrivõrk võimaldaks tarbijatel säästa kuni 40 miljardit eurot aastas, teatas komisjoni esindus Eestis. Praegu sõltub kuue liikmesriigi, sh Eesti gaasiimport ühest välistarnijast. ELi energiasektorisse plaanitakse ainuüksi 2020. aastaks investeerida üle triljoni euro.
Euroopa Energialiit lööb Putinit kõige valusamasse kohta
Energiakaubandus, Maailma uudisedFebruary 25, 2015
Delfi Ärileht, 25.02.2015
Euroopa Komisjoni täna vastu võetud energialiidu raamstrateegia on üks olulisemaid samme ühtse Euroopa Energialiidu loomisel, mis võiks viia ühtse Euroopa energiaturu loomiseni, mis suurendab konkurentsi ning toob madalamad energiakulud. Lisaks vähendaks Euroopa energiasõltumatus Venemaa geopoliitilist tähtsust ning muudaks Euroopa Venemaast sõltumatumaks, tõdesid Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas ning parlamendi liberaalide ja demokraatide liidu ALDE liider Guy Verhofstadt.Kaja Kallas ja Guy Verhofstadt tõid oma pöördumises välja viis sammu, mida jõulise ja tõeliselt mõjusa ühtse energialiidu loomiseks on tarvis astuda.
Esiteks tuleks luua Euroopa Liidu integreeritud ning konkurentsivõimeline energiaturg. Liberalisatsioonimeetmed nagu kolmas energiapakett on olemas, kuid liikmesriigid on nende seaduste rakendamisel olnud ükskõiksed, ühenduste loomisse investeerimisse ei ole piisavalt panustatud ning tihti tegutsetakse vaid enda energeetikafirmade kaitsmiseks. Nii on ühenduste puudumine loonud näiteks olukorra, kus Balti riikide energiaturud ei ole omavahel seitud. Veelgi hullem, Balti riikide energiasüsteemid on Euroopa süsteemi asemel jätkuvalt sünkroniseeritud Venemaa ja Valgevene energiasüsteemidega.
Teiseks on parlamendisaadikute kinnitusel vaja oluliselt ambitsioonikamat energiatõhususe strateegiat. Energiatõhususe meetmetest saadav kasu on küll tõestatud, kuid need meetmed on jätkuvalt alakasutatud. Kui Euroopa moderniseerib majad ja kontorid, parendab küttesüsteemid, kaasajastab transpordivahendid ning võtab kasutusele nutitehnoloogiad, suudame me säästa uskumatud energiakogused, mida me praegu raiskame. Selge fokusseerimine energiatõhususele suurendaks investeeringuid ja looks miljoneid töökohti, seda näiteks ehitussektoris, kuid ka Euroopa murelapseks kujunenud tööstuses. See on ka kriitilise tähtsusega selleks, et emissioone 2050.aastaks 95% vähendada.
Kolmandaks, toimiva Energialiidu tagamiseks on möödapääsmatu tugev Euroopa poole juhtimine läbi nn Energiapaketi loomise, mis hoiaks liikmesriigid eesmärgi saavutamise rajal.
Neljandaks tuleb arendustöö ning innovatsiooni tõhustamise kaudu tagada Euroopa tugevus puhaste tehnoloogiate valdkonnas.
Ning lõpuks tuleb erilist tähelepanu pöörata Energialiidu ärilisele poolele. Investeeringute suurimaks takistuseks on ebakindlus regulatsioonide ees, sest nii riiklikud kui euroliidu reeglid muutuvad pidevalt. “Investorid on valmis oma raha Energialiidu projektidesse paigutama vaid siis, kui sellega seotud seadused on paigas, keskkonnatingimused on teada ning konkurentsireeglid selged,” märgivad Kallas ja Verhofstadt.
Euroopa Komisjoni täna vastu võetud raamstrateegia näeb ette uute õigusaktide vastuvõtmist elektrituru ümberkorraldamiseks ja läbivaatamiseks ning peab tagama gaasilepingute suurema läbipaistvuse, teatas Euroopa Komisjon.
Paremini reguleeritud ja lõimitud turuni jõudmiseks on oluline saavutada märkimisväärselt tihedam piirkondlik koostöö. Strateegia hõlmab ka uusi õigusakte, millega tagada elektri- ja gaasivarustus, ning näeb ette ELi rahastamise suurendamist energiatõhususe valdkonnas.
Vaja on uut taastuvenergiapaketti ning Euroopa energiaalast teadus- ja innovatsioonistrateegiat. Samuti on plaanis iga-aastased aruanded energialiidu olukorra kohta.
Vastu võeti ka energiavõrkude ühendmaist käsitlev teatis, milles on kindlaks määratud meetmed, mis aitavad saavutada aastaks 2020 võrkude ühendatuse 10% miinimummäära, mis on hädavajalik liikmesriikidevaheliste elektrivoogude tagamiseks ja omavaheliseks elektriga kauplemiseks, kuid mida praegu ei täida 12 liikmesriiki, sh Eesti. Kogu Euroopa Liidus on käigus 137 elektriprojekti, sh 35 ühendamisprojekti. Kui neid arvesse võtta, siis väheneb kõnealuste liikmesriikide arv kaheteistkümnelt kahele.
Täna samuti avaldatud teatises esitatakse visioon üleilmse kliimamuutuste kokkuleppe sõlmimiseks Pariisis detsembris. Eesmärgiks on läbipaistev, dünaamiline ja üleilmne õiguslikult siduv kokkulepe, mille alusel kõik osapooled võtavad õiglased ja piisavalt suured kohustused.
Nõuetekohaselt ühendatud Euroopa elektrivõrk võimaldaks tarbijatel säästa kuni 40 miljardit eurot aastas. Praegu sõltub kuue liikmesriigi, sh Eesti gaasiimport ühest välistarnijast. ELi energiasektorisse plaanitakse ainuüksi 2020. aastaks investeerida üle triljoni euro.
Jaanuari bilansielektri hind langes 43 protsenti
Eesti uudised, EnergiakaubandusFebruary 18, 2015
ERR, 18.02.2015
Jaanuaris langes bilansielektri hind võrreldes aastatagusega 43 protsenti. Langus toimus tänu aasta alguses Baltikumi elektrisüsteemihaldurite poolt moodustatud regiooni ühisele bilansipiirkonnale.
Avatud tarne keskmiseks impordihinnaks kujunes Eesti elektrisüsteemis jaanuaris 58,2 eurot megavatt-tunni kohta, mis oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga 43 protsenti madalam, ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster ERR-i uudisteportaalile.
Avatud tarne keskmiseks ekspordihinnaks kujunes 16,47 megavatt-tunni kohta. Sama näitaja oli aasta eest 17,9 eurot megavatt-tunni kohta.
Hinnalanguse taga on 1. jaanuaril 2015 loodud Balti ühine bilansipiirkond. Seniste eraldiseisvate lepingute asemel sõlmisid süsteemihaldurid Elering, Agustsprieguma tikls ja Litgrid ühise avatud tarne lepingu, millega kaasnenud Balti bilansipiirkonna ümberorganiseerimine langetas bilansienergia hindu.
Uus ühine bilansipiirkond võimaldab jagada kulusid ja tasakaalustada elektrisüsteemi hindu kolme riigi vahel. Seega muutuvad sisemaise bilansienergia tunnihinnad lähedasemaks meie piirkonna elektri turuhinnale, vähendades olulisel määral seniseid kõrgeid bilansienergia hinnatippe.
Balti ühine bilansipiirkond on esimene samm ühtse Põhjamaade-Balti elektriga kauplemise bilansituru loomiseks lisaks juba olemasolevatele ühtsetele päev-ette ja päevasise elektriga kauplemise turgudele.
Jaanuari bilansielektri hind langes 43 protsenti
Eesti uudised, EnergiakaubandusFebruary 18, 2015
ERR, 18.02.2015
Jaanuaris langes bilansielektri hind võrreldes aastatagusega 43 protsenti. Langus toimus tänu aasta alguses Baltikumi elektrisüsteemihaldurite poolt moodustatud regiooni ühisele bilansipiirkonnale.
Avatud tarne keskmiseks impordihinnaks kujunes Eesti elektrisüsteemis jaanuaris 58,2 eurot megavatt-tunni kohta, mis oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga 43 protsenti madalam, ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster ERR-i uudisteportaalile.
Avatud tarne keskmiseks ekspordihinnaks kujunes 16,47 megavatt-tunni kohta. Sama näitaja oli aasta eest 17,9 eurot megavatt-tunni kohta.
Hinnalanguse taga on 1. jaanuaril 2015 loodud Balti ühine bilansipiirkond. Seniste eraldiseisvate lepingute asemel sõlmisid süsteemihaldurid Elering, Agustsprieguma tikls ja Litgrid ühise avatud tarne lepingu, millega kaasnenud Balti bilansipiirkonna ümberorganiseerimine langetas bilansienergia hindu.
Uus ühine bilansipiirkond võimaldab jagada kulusid ja tasakaalustada elektrisüsteemi hindu kolme riigi vahel. Seega muutuvad sisemaise bilansienergia tunnihinnad lähedasemaks meie piirkonna elektri turuhinnale, vähendades olulisel määral seniseid kõrgeid bilansienergia hinnatippe.
Balti ühine bilansipiirkond on esimene samm ühtse Põhjamaade-Balti elektriga kauplemise bilansituru loomiseks lisaks juba olemasolevatele ühtsetele päev-ette ja päevasise elektriga kauplemise turgudele.
Veel taastuvenergia tasudest
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaFebruary 18, 2015
Bioneer, 18.02.2015 (Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koda)
Viimastel nädalatel on meedias palju kõneainet pakkunud taastuvenergia tasude temaatika. Kahjuks on nii poliitilisel kui ka meedia tasandil kajastatud taastuvenergiatasusid kui ettevõtjate kukrutäitjat, mitte kui ettevõtluse, riigi majandusruumi ja puhtama energeetikasektori võimaldamise alust, millest tegelikult võidavad nii riik, ettevõtted kui ka – mis kõige olulisem – iga Eesti energiatarbija.
Taastuvenergia tasude teema tõusetus kõigepealt Elektrituruseaduse kontekstis. Elektrituruseaduse eelnõu 318SE on menetluses olnud juba novembrist 2012. Peale seda kui Euroopa Komisjon väljastas toetusskeemile riigiabi loa, edastas MKM 15. jaanuaril 2015 Riigikogule eelnõu muudatusettepanekud. See jättis Riigikogule napi kuu eelnõu vastu võtmiseks.
20. jaanuaril korraldas Riigikogu majanduskomisjon eelnõu arutelu, millel Taastuvenergia Koda kutsus poliitikuid üles eelnõu kiiresti vastu võtma ning selle nimel koostööd tegema. Sama üleskutset kordasime mitmel korral kirjalikult. Eelnõu vastu võtmisega taga ootavad mahukad investeeringud ning samuti eeldab Euroopa Komisjon seaduse kiiret vastu võtmist.
Kahjuks otsustasid poliitikud vahetult enne eelnõu teisele lugemisele saatmist viia Elektrituruseaduse eelnõusse läbimõtlematuid viimase hetke muudatusi, mis on vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseaduse kui ka Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitega. Viimasele juhtis tähelepanu ka Rahandusministeerium.
Oma samme õigustati tarbija kaitsmisega, kuigi seejuures külvati segadust, mille tulemusena kannatab tarbija, halveneb ettevõtluskeskkond ning energiajulgeolek. Meie nende muudatustega ei nõustunud.
Valimiseelse olupoliitika võidukäiku näitasid poliitikute üksteisele risti vastukäivad avaldused, kus ühed poliitikud kinnitasid, et tarbijale on kahjulik olemasolev energiatootmise toetusskeem, teised aga et uus. Tegelikkus on aga hoopis teine, sest Euroopa Komisjoni poolt 2014. aasta 28. oktoobril toetusskeemile väljastatud riigiabi luba kinnitab, et nii kehtiv kui ka kavandatav toetusskeem on täielikus kooskõlas EL riigiabi reeglitega, olemasolevate projektide tootlus on oluliselt alla mõistliku tootluse ja uus toetussüsteem ei ole kehtivast skeemist soodsam.
Kujunenud olukorras ei suutnud poliitikud teha muud kui eelnõu menetlus katkestada ning jätta olukorra lahendamine uuele parlamendile. Loodetavasti tegutseb valitav Riigikogu koos uue valitsuskoalitsiooniga selle nimel, et olukord koostöös taastuvenergia sektoriga lahendada.
Taastuvenergia tasude kaasus Riigikohtus – tänane EPL kajastas energiaettevõtte ja eraisiku vahelist vaidlust, mis otsaga on jõudnud Riigikohtusse. Riigikohus on tõstatanud küsimuse taastuvenergia tasude suurusest. Taastuvenergia Kojalt ei ole Riigikohus seisukohta küsinud.
Taastuvenergia tasude küsimust on viimastel aastatel väga põhjalikult analüüsitud ja hinnatud nii Eesti riigiasutustes kui ka Euroopa Komisjonis. Euroopa Komisjon on viimati riigiabi analüüsides järeldanud, et ülekompenseerimist ei ole toimunud ja taastuvenergia tasud on Eestis igati eesmärgipärased ja projektide tootlus oluliselt alla mõistliku tootluse.
Igaüks, kes need analüüsid läbi vaatab ja arvutused teeb, jõuab samadele järeldustele. Seetõttu ei näe me muretsemiseks olulist põhjust. ETEK on omalt poolt valmis nimetatud analüüse ja järeldusi ka Riigikohtule edastama.
Üks sõber, kellega hiljuti rääkisin ütles neid kahte teemat kommenteerides, et võib-olla on meil ühiskonnana vaja mõned teemad läbi vaielda, et siis selgusele jõuda, mida me tahame ja kuidas seda soovime saavutada. Eesti riik on püstitatud säästva arengu eesmärgid, võtnud vastu vastavad arengukavad, kinnitanud Euroopa partneritele, et meile on keskkonnaeesmärgid olulised.
Taastuvenergia edendamise meetmed on viisiks, kuidas neid eesmärke saavutada. Enam kui 100 riiki, eranditult kõik EL liikmesriigid kasutavad analoogseid mehhanisme. Nendel meetmetel on oluline positiivne mõju nii riigieelarvele kui ka tarbija rahakotile. Olemasolevate taastuvenergiaelektrijaamade rajamiseks maksab iga elektritarbija 12 aasta jooksul ca 3,3 eurot taastuvenergia toetusi.
Vastu saadakse 25 aasta jooksul iga kuu ca 3,3 euro väärtuses odavamat soojusenergiat (mis on kokku 1 miljard eurot säästu), odavama elektrihinna, mis katab täielikult makstava taastuvenergia tasu, 460 miljoni euro eest palgamakse, 3100 regionaalset töökohta, paranenud energiajulgeoleku, 2,25 miljardi euro eest vähenud kulutusi imporditavale vene gaasile, puhtama keskkonna, 800 miljoni euro eest tehtud investeeringuid millega on rajatud 403, 5 MW uusi elektrijaamu.
Riigikohus selgitab, kas tarbijad on maksnud liiga suurt taastuva energia tasu
Eesti uudised, EnergiakaubandusFebruary 17, 2015
Eesti Päevaleht, 17.02.2015
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kahtluse kohaselt on Eesti tarbijad maksnud taastuva energia ettevõtetele põhjendamatult suuri toetusi. Pole välistatud, et viimase viie aasta jooksul ligi 300 miljonit eurot toetust saanud ettevõtted peavad sellest osa tagasi maksma.
Eelmise nädala neljapäeval andis riigikohtu tsiviilkolleegium välja kohtumääruse, millega saadeti pealtnäha tavalises elektriarve üle tekkinud vaidluses Mati Makkari kassatsioonikaebus Eesti Energia vastu arutamiseks riigikohtu üldkolleegiumile. Kuna osapooled vaidlevad maksmata arve üle, saadeti asi kolleegiumile arutamiseks üllataval põhjusel – praeguse taastuva energia toetamise skeemi järgi võib tarbija olla kohustatud maksma liiga suuritaastuva energia tasusid.
Kohtuasi sai alguse 2012. aasta märtsis, kui Eesti Energia andis Makkari vastu sisse hagi, millega nõudis temalt 5951-eurose põhivõla, 73-eurose intressi ja 1261 euro suuruse viivise tasumist. 2002. aastast Eest Energia klient olnud Makkar leidis, et tema vastu esitatud nõue on õigusvastane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Tema hinnangul ei olnud Eesti Energial õigust küsida maksegraafiku järgi 23% suurust intressi, sest võla tasumise kokkulepe on tühine. Seda põhjusel, et tema leping sõlmiti ajal, mil Eesti Energia nautis monopoolset seisundit ja ta ei saanud valida teistelektriettevõtjat.
Vastuolus põhiseadusega?
Kuid peale sellele ei olnud tema hinnangul Eesti Energial õigus küsida temalt taastuva energia tasu, sest lepingut selle kohta sõlmitud ei ole. Makkar esitas vastuhagi, sest maksmata arve tõttu oli tema elekter välja lülitatud ja see tähendas tema jaoks ligi 2000-eurost üüritulu kaotust.
Üle aasta pärast esimest kohtusse pöördumist tegi Harju maakohus 29. mail otsuse, milles leidis, et Makkar peab Eesti Energiale maksma 7215 eurot. Väikese võidu sai ka Makkar – kohus luges õigusvastaseks tema elektrita jätmise. Ent arvetes sisalduva taastuva energia tasu nõude luges kohus seaduslikuks.
Südikas tarbija ei jäänud otsusega rahule ja kaebas edasi ringkonnakohtusse, kuid ei saanud ka sealt otsitud õigust. Ringkonnakohtu otsuse kaebas Makkar edasi riigikohtusse, kus see anti eelmise aasta 27. oktoobril lahendada tsiviilkolleegiumile.
Kolleegiumil tekkis vaidlust arutades kahtlus, et taastuva energia tasu maksmisega võib kaasneda omandipõhiõiguse riive, mis koosmõjuselektrituruseadusega võib olla vastuolus põhiseadusega. „Arvestades asjaolu, et Eestis avanes elektriturg täielikult alates 1. jaanuarist 2013, mis tõi kaasa elektrienergia ja võrguteenuste hüppelise hinnatõusu, on praegusel ajal problemaatiline ka taastuva energia tasu mitteseotus elektrienergia börsihinnaga,” seisab määruses.
See tähendab, et praeguse elektrituruseaduse järgi makstakse tootjatele taastuva energia tasu välja olenemata börsihinnast, mis võib olla osal perioodidel madalam, teistel jälle ebaharilikult kõrge. Kuna taastuva energia allikate kohta ei ole seatud toetuse ülempiiri (toetus on fikseeritud 53,7 eurot M^^ peale -J. V.), võib tarbija olla kohustatud kõrge börsihinna korral maksma põhjendamatult suuri taastuva energia toetusi, võib kolleegiumi kahtluse kokku võtta.
Sisuliselt on tegu sama tähelepanekuga, mille pärast alustas majandusministeerium juba 2012. aasta suvel elektrituruseaduse muudatuse, mille kohaselt määrataks taastuva energia tasu ülempiir 93 euro peale megavatt-tun-nilt. 2013. aastal toimunud elektrituru avanemise tõttu liigitus taastuvaenergia toetus riigiabi alla, mistõttu taotles ministeerium selle jaoks luba ka Euroopa Komisjonilt.
Ent Euroopa Komisjon otsustas eelmise aasta sügisel, et praegu kehtivale elektrituruseadusele antakse luba juhul, kui 2015. aasta alguses võetakse vastu seadus, mis sisaldab 93-eurost ülempiiri. Riigikogu majanduskomisjon menetles seaduse Euroopast nõutud muudatust jaanuari lõpus ja veebruari alguses ning tegi uusi muudatusettepanekuid. Viimasena läks läbi majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa esitatud ettepanek seada toetuse piir 53 eurole MWh, mistõttu tuli eelnõu teine lugemine katkestada, sest see muudatus vajab Euroopast nõusolekut. Parimal juhul võib Euroopa Komisjon sellele loa anda alles kuu möödudes, see aga tähendab, et seaduse muutmine venib ja seda hakkab arutama alles riigikogu uus koosseis.
Seda, milline mõju on elektrituruseadusele Makkari ja Eesti Energia vahelisel vaidlusel, ei soostunud eile keegi ütlema. Kõige keerulisema stsenaarium järgi tuleb tootjatel maksta tagasi aastate jooksul saadud taastuva energia toetus, mida näiteks viimase viie aasta jooksul on makstud pea 300 miljoni euro ulatuses. Näiteks mullu said enim toetust Fortum Eesti (9,3 mln eurot), Anne Soojus (8,1 mln), Tallinna Elektrijaam (8,1 mln) ja Eesti Energia (7,6 mln).
Kas asi jõuab nii kaugele, on juba riigikohtu 19 kohtunikust koosneva üldkogu otsustada. Riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Talviku sõnul pole teada, millal määrus riigikohtu esimehe Priit Pikamäe juhitud üldkogus läbivaatamisele tuleb. See selgub lähima 30 päeva jooksul.
Kirgi kütnud elektrituru seaduse üle otsustab uus riigikogu
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaFebruary 12, 2015
Majandus24, 12.02.2015
Mitu energeetikaettevõtjat avaldas rahulolu, et riigikogu lükkas elektrituru seaduse muutmise määramata ajaks edasi, otsustades eile seadusemuudatuse teise lugemise katkestada.
Energeetikasse investeerima valmistuvad ettevõtted ei saa kavandatud projektideks pangast laenu, sest Eesti seadused ei paku selleks vajalikke garantiisid. Sellise väitega kaitses seadusemuudatuste vastuvõtmist majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste IRList.
Kaks aastat riigikogus menetletud seadus takerdus viimasel hetkel, kui reformierakondlasest majanduskomisjoni esimees Arto Aas tegi ootamatult ettepaneku, millega seataks taastuvenergia tootjatele makstavale toetusele lagi.
Aasa ettepanek, mille eesmärk oli kaitsta tarbijate huve, vajas rahandusministeeriumi väitel osalistega kooskõlastamist, mis aga polnud seni võimalik. Erinevalt praegusest ei hakkaks tarbijad taastuvenergia eest tootjatele rohkem maksma, kui elektri turuhind langeb.
«Minu ettepanekul kehtestaksime taastuvenergia toetustele hinnalae praegusel tasemel 53 eurot megavatt-tunni eest,» ütles Aas.
«Kui tänase skeemi kohaselt peaks taastuvenergia tootjatele maksma suuremat toetust, kui elektri turu hind langeb, siis edaspidi toetussumma sõltuvalt turuhinnast ei suurene, vaid jääb praegusele tasemele.»
Samal ajal, kui Aasa muudatus toob leevendust tarbijatele, kahjustab see taastuvenergiasse investeerijate huvisid, kes seni võisid loota 93 euro suurusele sissetulekule iga toodetud megavati pealt, hoolimata elektrienergia turuhinnast.
Ettevõtjad, kes Aasa muudatust oma ärile kahjulikuks pidasid, tervitasid nüüd venitamistaktikat, «Aja mahavõtmine oli antud hetkel õige samm. Ükskõik milliste investeeringuprojektide rahastamist mõjutab riigi usaldusväärsus – kas käitutakse nii, nagu lubatud,» lausus Fortum Eesti juhatuse esimees Margo Külaots. «Selliseid muudatusi ei saa tekitada üleöö ilma ühegi asjaosalisega arutamata ja siis kiirkorras läbi hääletada, see pole viisakas ja hävitab ka usalduse.»
Ka tuulepargiomanike hinnangul on võimalik ettevõtjatele pikaajaliste laenude tagasimaksegraafikuid koostada ainult eeldusel, et riik juba töötavate elektrijaamade toodetud taastuvenergia tasu ühepoolselt ei muuda. «Investeerimiskindluse tagab ikkagi ainult vanadest lubadustest ja kokkulepetest kinnipidamine,» rõhutas 4Energia juhatuse esimees Martin Kruus. «Kui see eeldus paika ei pea, tekivad tõsised probleemid olemasolevate projektidega, rääkimata uute algatamisest.»
Ettevõtjad, kelle lähitulevikuks kavandatavaid investeeringuid seadusega venitamine ohustab, ei soovinud Postimehele riigikogu saalis toimunut kommenteerida.
Elektrituru seaduse muutmiseks tuleb nüüd parandusettepanekud esitada 26. veebruariks, mis tähendab, et praegune riigikogu koosseis ei jõua enam sellega tegeleda. Riigikogu edaspidise töökava üle hakkab otsustama aga alles märtsikuus valitav uus koosseis.
«Värskemad uudised .. 5 6 7 8 9 .. Vanemad uudised»
