Eesti elektritarbimine kasvas novembris aastaga neli protsenti
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaDecember 30, 2014
BNS, 30.12.2014
Eesti elektritarbimine kerkis novembris aastaga neli protsenti 728 gigavatt-tunnini. Tarbimise kasvu põhjuseks võib pidada peamiselt madalamat õhutemperatuuri – ilmateenistuse andmetel oli tänavu novembris keskmine õhutemperatuur 2,3 kraadi, aasta tagasi samal ajal aga 4,8 kraadi, teatas Elering.
Elektritootmine vähenes aastaga kolm protsenti ja moodustas kokku 950 gigavatt-tundi. Elektritoodang vähenes ekspordi kahanemise tõttu. Novembrikuu kokkuvõttes kujunes Eesti netoekspordiks 222 gigavatt-tundi, mida on viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Samuti vähenesid ka Eesti elektrisüsteemi läbivad transiitvood.
Elektritootmine taastuvatest allikatest kukkus möödunud aasta novembriga võrreldes 14 protsenti 109 gigavatt-tunnini. Enam kui poole võrra langes tootmine hüdroelektrijaamades ning ligi kolmandiku ulatuses tuuleelektrijaamades. Biomassist, biogaasist, jäätmetest toodetud taastuvenergia kogus kerkis samas seitse protsenti.
Tuuleelektrijaamade toodangu languse põhjuseks olid eelmise aastaga võrreldes kehvemad tuuleolud. Näiteks oli ilmateenistuse andmetel Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus üheksa protsenti madalam kui aasta tagasi samal ajal. Taastuvenergia kattis eelmisel kuul 13,3 protsenti Eesti koguelektritarbimisest.
Lätis langes elektritoodang kuu kokkuvõttes mullusega võrreldes üheksa protsendi võrra 431 gigavatt-tunnini. Elektritarbimine kerkis samas ühe protsendi võrra ning elektribilansi puudujääk kasvas kolmandiku võrra 198 gigavatt-tunnini. Läti tootjad katsid 68 protsenti riigi tarbimisest, ülejäänud 32 protsenti vajaminevast elektrist imporditi Eesti elektrisüsteemi kaudu.
Leedus vähenes elektritootmine möödunud aasta novembriga võrreldes ühe protsenti võrra, moodustades kokku 218 gigavatt-tundi. Leeduelektritarbimine kasvas kuus protsenti ning elektribilansi puudujääk kerkis kaheksa protsenti 736 gigavatt-tunnini. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 23 protsenti. Elektribilansi defitsiit kaeti elektribörsi tarnete alusel 40 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ja ülejäänud 60 protsenti imporditi kolmandatest riikidest.
Baltikumi elektribilansi puudujääk kasvas tänavu novembris 712 gigavatt-tunnini ning summaarne defitsiit moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest31 protsenti. Aasta tagasi samal ajal olid need arvud vastavalt 556 gigavatt-tundi ja 24 protsenti.
Põhjamaad tootsid selle aasta novembris kolm protsenti rohkem elektrienergiat kui mullu samal ajal. Norras oli toodang seitse ning Rootsis ja Soomes kolm protsenti suurem kui aasta tagasi. Kasvu toetas hüdroressursi hea kättesaadavus. Tarbimine kujunes Põhjamaades eelmisel kuul protsendi võrra madalamaks võrreldes aastatagusega. Põhjamaad eksportisid novembris elektrit 1,1 teravatt-tundi.
Eestlased tahavad targa elektrivõrgu lahenduse maailma viia
Eesti uudised, EnergiakaubandusDecember 19, 2014
BNS, 19.12.2014
Kolmapäeval valiti Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Mektorys 2014. aasta parimaks ärimudeliks targa elektrivõrgu lahendus Smart Load Solutions, meeskonna eesmärk on lahendus maailma viia.
Smart Load Solutionsi idee on panna elektritootjad tootma siis, kui elekter on kallis, ja tarbijad tarbima siis, kui elekter on odav.
Võitjatel on esimene prototüüp valmis ja töös, see on ühendatud ühe hüdrojaamaga, ütles TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse projektijuht Ken Veski BNS-ile. “Hetkel arendavad nad välja järgmist prototüüpi ja lähiaja plaan Eesti turul on pakkuda lahendusi hüdrojaamadele, millal elektrit toota, ja tööstustele, millal elektrit kulutada,” ütles Veski.
Smart Load Solutionsi meeskonna liige ja TTÜ doktorant Madis Uuemaa ütles, et projekt on plaanis maailma viia. “Põhimõtteliselt on elektrivõrkudel üle maailma samad probleemid, meie lahendus lahendab tipptunni tarbimise probleemi, alustaksime Nord Pool Spotiga, aga peale seda on plaanis maailma minna,” rääkis Uuemaa.
“Meie fookus on alguses tööstused ja väiksed elektritootjad, hiljem kindlasti ka kodumajapidamised,” lisas Uuemaa.
Uuemaa sõnul on laienemise esmane rahavajadus 160 000 eurot. “See on selleks, et laieneda teistesse tööstusharudesse. Edaspidi, et veelgi kiiremini kasvada, vajaksime lisaks kuni 650 000 eurot,” lisas ta.
Mektory, Tallinna ettevõtlusameti ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaasabil sõidavad võitjad 2015. aasta veebruaris Silicon Valley’sse Ameerika Ühendriikidesse, et kohtuda potentsiaalsete investoritega ning osaleda koolitusprogrammis.
Smart Load Solutionsi meeskond teeb Eestis koostööd ka Estfeediga ning Eesti Taastuvenergia Kojaga. “Estfeed pakub sellist võimalust, nagu Virtual Power Plant, ja läbi meie lahenduse võivad nii tarbijad kui ka tootjad selles osaleda,” ütles Uuemaa.
Uuemaa sõnul pole see kontseptsioon maailma uus, sellega pole lihtsalt kaugele jõutud. “Soomes on kaks ettevõtet, mis seda pakuvad, aga nende lahendus ei ole universaalne. See tähendab, et nad teevad küll hinnapakkumise mingile tööstusettevõttele, et optimeerime teil selle hinna eest ära, aga meie tahame luua universaalset süsteemi, kuhu kõik saavad oma seadmetega ühenduda,” selgitas Uuemaa.
Lisaks Madis Uuemaale kuuluvad võitjameeskonda TTÜ tootearendus ja tootmistehnika magistrant Märt Uuemaa, TTÜ elektroenergeetika doktor Priit Uuemaa ja tarkvaraarhitekt Allan Puusepp.
Finaali pääses 10 parimat ärimudelit, konkursile kvalifitseerus kokku 21 tööd.
Palo: aasta suurimad väljakutsed olid transpordis ja energeetikas
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaDecember 15, 2014
BNS, 15.12.2014
Käesoleval aastal olid minister Urve Palo hinnangul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas suurimad väljakutsed transpordi ja energeetika valdkonnas.
Palo sõnul on transpordi valdkonnas täidetud eesmärkide nimekiri pikk, neist üks olulisemaid on eelmisel nädalal sõlmitud parvlaevade käitlusleping Tallinna Sadamaga – alates 2016. aasta oktoobrist korraldab mandri ja saarte vahelist praamiliiklust konkursi korras valitud ettevõte, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Transpordi valdkonnas tõi minister veel esile sügisel allkirjastatud Rail Balticu ühisettevõtte asutamislepingut Läti ja Leeduga ning seda, et trassivalikutega on liigutud edasi eskiislahenduste koostamise etappi. Lahendus on leitud Estonian Airi restruktureerimiseks uue investori kaasamisega.
Valitsuse tegevuskava seadis suured ülesanded energeetikas, millest enamik on tänaseks täidetud. Eesti ja Soome valitsused, arendajad ning Euroopa Komisjon allkirjastasid suvel teekaardi Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru Balticconnectori arendamiseks, mis paneb paika vajalikud tööetapid ja ajakava. Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse projekt ja Balticconnectori uuringute taotlus said positiivse rahastamisotsuse Euroopa Ühisrahastu (CEF) esimesest taotlusvoorust. Regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali osas leppisid Eesti ja Soome valitsused kokku edasise ajakava ja lahenduse terminali asukohaks.
Gaasituru arendamiseks on tehtud lõplikud ettevalmistused gaasi põhivõrgu lahutamiseks gaasi tootmisest. Et gaasi ülekandesüsteemioperaator AS EG Võrguteenus saaks säilitada tegevusloa ning jätkata sõltumatu gaasi ülekandesüsteemi operaatorina, ei tohi alates 1. jaanuarist 2015 AS EG Võrguteenuse aktsiad kuuluda isikule, kes tegeleb maagaasi müügi või tootmisega. Valitsus otsustas omandada enamusosaluse AS EG Võrguteenustes AS Eleringi kaudu.
Ette on valmistatud Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu, mille eesmärk on tagada tarbijatele turupõhine hind ning kättesaadav energiavarustus. Arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ja panustab Eesti majanduse keskkonna paranemisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Muuhulgas soodustatakse elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekuttaastuvenergiale ja elektri ülekandel uute tehniliste lahenduste, sealhulgas targa võrgu arendamist. Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 pööratakse esmakordselt süvendatult tähelepanu seni alaväärtustatud eluasemepoliitikale.
“Põhjalikule analüüsile tuginedes oleme valinud targa riigi lähenemise – see tähendab senisest oluliselt enam riigi tuge hoonete rekonstrueerimisse, liginullenergiahoonete ehitamise soodustamist ning riiklikult toetatud üürielamufondi loomist,” ütles Palo pressiteate vahendusel.
Oktoobri lõpus sai Eesti Euroopa Komisjonilt positiivse riigiabiotsuse uue taastuvenergia toetusskeemi rakendamiseks. See võimaldab võtta riigikogus vastu elektrituruseaduse redaktsioon, millega saab muuta seni rakendatud taastuvenergia toetusskeemi ja vältida tulevikus taastuvenergia tootjate ülekompenseerimist ja muuta elektrienergia tarbijale soodsamaks.
Palo sõnul on tal eriti hea meel aga selle üle, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud kiirlaenuturu ohjeldamise ettepanekud on kõik töös ning jõudmas üksteise järel riigikokku – keelatakse krediiditeenuse reklaamimine raadios ja televisioonis ning piiratakse oluliselt kõikide tarbimislaenude reklaami sisu, allutatakse kiirlaenufirmad finantsinspektsiooni kontrollile, intressidele ja sissenõudmiskuludele seatakse ülempiir.
Tulevikus pole tarbija enam pelgalt maksja, vaid osaleb ka ise energiaturul
Eesti uudised, EnergiakaubandusNovember 21, 2014
Postimees, 21.11.2014
Avatud energiaturg on toonud turule hulga uusi osalisi ja suurendanud konkurentsi, mis omakorda pakub ettevõtetele rohkem ärivõimalusi ning tarbijale läbipaistvamat hinda. Uued lahendused ja võimalused muudavad tarbija tulevikus maksjast aktiivseks osaliseks energiaturul, rääkis Eleringi strateegiajuht Kalle Kukk eile, 20. novembril toimunud Energia aastakonverentsil.
Kalle Kukk nentis, et tänu tänasele andmelaole ehk infosüsteemile, kuhu on koondatud kõik elektri müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning elektritarbimise mõõteandmed, on nutikaid ideid teenuste arendamiseks palju. Ent innovatiivsete lahenduste ja rakenduste kasutuselevõtmine oleneb eelkõige tarbija valmisolekust uusi teenuseid vastu võtta.
Energiakonverentsi ühe korraldaja, advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri ja energiaõiguse eksperdi Moonika Kukke sõnul on teenuste innovatsiooniks energiaturul vaja eelkõige kahte asja: teenuseosutajate ligipääsu andmetele ja energiaettevõtjate, IT-ettevõtjate ning teenuste sihtgruppide tihedat koostööd. “Regulatsioonid ei tohi olla ega saada sellele takistuseks,” lisas Moonika Kukke.
Eduka energiavaldkonnas tegutseva start-up’i, Codeborne juht Toomas Talts lisas, et see on väga vahva, et energiaturu avanedes on inimestel suurem valik, kuid alati tasub mõelda, kas midagi saaks veel paremini realiseerida. Talts tõi näiteks energiaturu avamisel paanikat tekitanud jutu börsihinnast, mida keegi ei saavat kontrollida, nii et keegi ei teadvat, milliseks elektrihinnad kujunevad. “Tegelikult oleks saanud tänase andmelao juba siis tööle panna ning kombineerides tarbimise täpse börsihinnaga oleks saanud tarbijad juba ette teada, kuidas elektrihind moodustub ning milliseks kujuneb. Selles suures segaduses oleks see klientidelt palju muret maha võtnud,” lisas Talts.
Taltsi sõnul saab pealtnäha pisikesi asju tehes pakkuda lõpptarbijale paremat teenust. “Innovatsioon ei tähenda, et kõik peaks olema lõpuni välja mõeldud, innovatsioon on ka katsetus teha uusi ja ägedaid asju. Mis siis, kui need ka kohe ei õnnestu,” lisas ta.
“Elekter on tarbekaup, millest on puudus siis, kui seda ei ole. Tarbekauba puhul ei saa me oodata tarbijate poolt liiga suurt nõudlust, kuigi inimeste elu saaks muuta palju mugavamaks. Näiteks kui küsin pangalt, kuhu mu raha kadus, antakse mulle detailne kontoväljavõte. Tark võrk võiks elektritarbimise kohta anda samasugused andmed nagu pank. Kuigi tarbijad ei oska seda küsida, võiks energiasektori turuosalised enda konkurentsis püsimiseks sellele ise mõelda.”
Energiakonverents toimus Tallinna Loodushariduskeskuses eile, 20. novembril 2014 advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Äripäeva korraldamisel.
Eesti tootjad saavad nüüdsest elektri päritolutunnistustega rahvusvaheliselt kaubelda
Eesti uudised, EnergiakaubandusNovember 15, 2014
BNS, 15.11.2014
Elering sai 26. septembril elektri päritolutunnistuste väljastajate ühenduse AIB (Association of Issuing Bodies) liikmeks, mis annab Eesti elektritootjatele võimaluse alustada riikidevahelist kauplemist elektri päritolutunnistustega.
Äsja lõppenud testid andsid kinnituse, et Eleringi päritolutunnistuste andmebaas ühildub AIB keskse elektroonilise registri ning teiste riikide sarnaste süsteemidega ning päritolutunnistusi on võimalik riikide vahel üle kanda. Seni sai nendega kaubelda üksnes Eesti sees.
“Taastuvenergia tootjatele on päritolutunnistuste müük välismaale täiendavaks tuluallikaks elektri müügist laekuva raha ja taastuvenergia toetuse kõrval,” kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Päritolutunnistuse puhul on tegemist elektroonilise dokumendiga, mis garanteerib, et üks megavatt-tund elektrienergiat on toodetud taastuvenergiast või tõhusa koostootmise režiimil. Dokumenti väljastatakse elektritootjatele nende taotluse põhjal vastavalt elektrituruseadusele ja lähtuvalt Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist. Päritolutunnistused annavad elektri tarbijale usaldusväärse ja pettuskindla kinnituse, et tarbitud elekter on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.
Suurbritannias baseeruva AIB liikmena on Eleringil võimalik väljastada päritolutunnistusi, millega saab hõlpsamalt kaubelda rahvusvaheliselt. AIB poolt hallatava päritolutunnistuste keskse elektroonilise registri (AIB Hub) kaudu saavad Eesti elektritootjad ja -kauplejad müüa oma päritolutunnistusi ühilduvusprobleemideta ülejäänud 16 AIB-ga liitunud riigis, sest eeskirjad ja nõuded kõigile liikmetele on standardiseeritud.
Lisainfot päritolutunnistuste ja AIB kohta saab Eleringi kodulehelt elering.ee/paritolutunnistused ja AIB kodulehelt www.aib-net.org.
Energiamajanduse arengukava reedab peataolekut
Eesti uudised, EnergiakaubandusNovember 10, 2014
Äripäev, 10.11.2014
Kehtiv energiamajanduse rakenduskava vajab uuendamist. Ent tarvis on ka hinnata, kuhu oleme tänaseks jõudnud ja millised arengud on viimastel aastatel Eesti energiapoliitikat kujundanud, kirjutab advokaadibüroo Glimstedt partner, advokaat Moonika Kukke.
Möödunud viie aasta suurimaks arenguhüppeks võib pidada elektrituru täielikku avanemist 2013 alguses. Nüüdseks on suuremad kired vaibunud – Eleringi statistika põhjal on elektrimüüjate turuosad jaotunud suhteliselt stabiilselt ja uute müüjate turule sisenemisest pole juba pikalt midagi kuulda olnud. Elektritarbijate aktiivsus on küll Euroopa keskmisest müüjavahetusprotsendist madalam, kuid on säilitanud siiski stabiilse taseme. Tarbijad ei karda enam börsihinnaga lepinguid, usutakse turu toimimisse.
Toimiva elektrituru ja elektrimüüjate konkurentsi tekkimisel mängis olulist rolli ühinemine ühe maailma suurema elektribörsiga Nord Pool Spot 2010. Samal aastal leidis aset ka elektrimüüja Eesti Energia ja elektrisüsteemihalduri Elering omandiline eraldamine. Täna seisab samasisuliste suurte sammude ees gaasisüsteemihaldur EG Võrguteenus, mille omandiline lahutamine gaasimüüjatest on lõpule jõudmas. Energiapoliitika arengus on märkimisväärset osa mänginud taastuvenergia kiire areng ning selle aasta alguses valminud Eesti ja Soome vaheline merekaabel Estlink 2, mis sisuliselt kaotas hinnaerinevused kahe riigi elektri börsihinna vahel.
Energiavaldkonna tulevikusuunad ja -lahendused koondatakse arengukavasse, mille eelnõu keskmesse on asetatud riik ja võrguettevõtjad. Energiamajanduse arengukava eelnõus antakse põhjalik ülevaade minevikust, hetkeolukorrast ja päevakajalistest küsimustest, kuid märkimisväärselt vähem tähelepanu pööratakse tulevikuvisioonidele ja -lahendustele. Plaani peamine eesmärk peaks olema näidata, kus Eesti soovibenergiamajandusega 2030. aastaks olla ja kaardistada selleks vajalikud sammud. Seda enam, et uus arengukava peaks hõlmama pikemat perioodi, vaadeldes lausa 2050. aasta perspektiivi.
Pärast elektrituru avanemist on gaasituru toimimasaamine üks Eesti energiapoliitika prioriteete, mis pakub väljakutseid nii ekspertidele kui ka uusi võimalusi otsivatele ettevõtjatele. Seda on rõhutanud ka riigijuhid, arengukava aga käsitleb gaasimajanduse osa võrreldes elektrivaldkonnaga põgusalt. Arengukava peataolek ilmestab ka hetkepoliitikat, kus ühelt poolt tehakse kõik selleks, et gaasiturg kaduvikku saata – aktsiisitõus, LNG terminali asukoha Soome kasuks loovutamine, gaasi ülekandevõrguettevõtja tegevusloa uuest aastast kehtetuks muutumise ignoreerimine ja varustuskindluse osas ebakindluse külvamine. Teisalt aga räägitakse tulihingeliselt regionaalse gaasituru vajadusest, Balticconnectori kiirest ehitamisest ja Leedu terminalist kui päästerõngast.
Moonika Kukke esineb 20.11 energiakonverentsil.
Viis tegevust, mis kaitsevad Eestit tulevikus Vene gaasikatkestuste korral
Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedSeptember 7, 2014
07.09.2014, BNS (Eeti Taastuvenergia Koda)
Eesti impordib 100% soojusmajanduses kasutatavast gaasist Venemaalt. Meedias avaldatu põhjal ilmneb, et Eestil puudub kriisiolukordades maagaasi varustuskindlus ja vähemalt 55 000 elanikul Eestis puudub gaasivarustuse katkemisel alternatiivne küte. 55 000 inimest – see on Pärnu ja Rakvere elanike arv kokku. Isegi kui alternatiiv on reservkütuste nagu näiteks masuudi või põlevkiviõli näol olemas, siis ei ole kindel, kas reservkütuseid piisab ja milliseks kujuneb soojuse hind. Senistest energiapoliitilistest ja -majanduslikest lahendustest ei piisa, et tagada meie energiajulgeolek, mis toimiks ka kriisiolukordades. Vajame uusi lahendusi, mis mitmekesistaksid riigi energiaallikaid.
100% imporditud Vene gaas on praegu veel oluliseks allikaks Eesti soojusenergia tootmise jaoks. Ometigi on Taastuvenergia100 stsenaariumi kohaselt võimalik Eestis reaalselt toota kogu soojusenergia kohalikest taastuvatest energiallikatest, mille puhul oleks soojus tarbijatele soodsam kui Vene gaasist toodetud soojusenergia, investeeritaks kohalikku majandusse ning väheneks ka keskkonnasaaste. Need Eesti küttepiirkonnad, mis on juba valdavalt üle läinud biokütuste kasutamisele, suudavad juba praegu pakkuda tarbijatele ca 25-30% soodsamat soojusenergia hinda kui fossiilkütustepõhised kaugküttepiirkonnad.
1) Investeerimisstiimul kaugküttesektorile. Rakendada tuleb meetmeid, mis kiirendaksid investeeringuid kodumaistesse puhastesse energiatootmisviisidesse ja energiasäästumeetmetesse kaugküttesektoris. Kiiresti tuleks võtta vastu kaugküttesektori meetmete pakett, mis selgelt soodustaks kohalikele taastuvkütustele üleminekut. Näiteks kui kaugkütteettevõtte teeb investeeringu uude taastuvenergia tootmisvõimsusesse või energiasäästumeetmesse ja alandab sellega ühtlasi ka soojuse hinda, siis on tal võimalik Konkurentsiametist taotleda kõrgemat omakapitali tootlust.
2) Tugimeede asenduskütuseta tarbijatele. Tähelepanu tuleb suunata neile katlamajadele ja väiketarbijatele, kus täna sõltutakse ainult maagaasist ning asenduskütuse võimalus puudub. Läbi tugimeetmete tuleks neid ärgitada maagaasist loobuma ning energiasäästumeetmeid ja taastuvaid energiaallikaid kasutama. Analoogiks võiks olla riigi poolt ettevalmistatav õliküttest vabanemise meede.
3) Piirata uute gaasikatelde rajamist. Läbi kõrgema maksustamise ning administratiivsete piirangute tuleb vähem soodustada gaasivõimsuste rajamist ja seeläbi eelistada puhaste kohalike kütuste kasutamist.
4) Biokütustel põhinevate koostootmisjaamade rajamine. Asulates ja tööstusettevõtetes, kus on piisav soojuskoormus, tuleb lisaks katlamajadele rajada ka elektritootmise võimekus. Eestis oleks võimalik rajada veel lisaks ca 280 MW elektrilist võimstust koostootmisjaamades, mille soojuslik toodang moodustaks 44% Eesti kogu soojustarbimisest. Oluline on aga tagada Elektrituruseaduse ja alternatiivsete toetusmeetmete kombinatsioon ja investeerimiskindlus. Praegu riigi meetmete osas valitsev ebakindlus on viimasel kahel aastal peatanud investeeringud uutesse koostootmisjaamadesse.
5) Kasutada Euroopa raha ning eemaldada bürokraatlikud tõkked. Läbi alternatiivsete finantseerimismeetmete nagu EL struktuurivahendid, EL heitmekaubanduse tulud, taastuvenergia koostöömehhanismid ja bilansienergiasüsteem tuleb kiirendada hajutatud taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist ja energiasäästumeetmete rakendamist. Vähendada tuleb ka bürokraatlikke takistusi energiaühistute tegutsemiseks ning väikeenergeetika edendamiseks.
Lisaks on oluline ka, et me selles kõiges üksinda ei seisaks. Peame Euroopa Liidu tasandil jõuliselt seisma EL energiajulgeoleku parandamise eest ja iseäranis imporditavast gaasist sõltuvuse vähendamise eest, sealhulgas läbi energiasäästumeetmete ja taastuvenergia laialdasema kasutamise ning ambitsioonika 2030 a. kliima- ja energiapoliitika vastuvõtmise.
Taastuvate energiaallikate kasutamine tagab sõltumatuse ja varustuskindluse, mistõttu peaks Eesti juba praegu tegema kiireid otsuseid taastuvenergiapõhisema energiasüsteemi arendamiseks. Lisaks energiajulgeolekule toob see majandusarengu erinevatesse Eesti piirkondadesse, sest kasutades kohalikke energiaallikaid, investeerime me kohalikku majandusse, mitte ei vii raha riigist välja.
EstLink 2 hooldus kergitas juulis elektrihinda pea neljandiku võrra
CO2 kaubandus, Eesti uudised, EnergiakaubandusAugust 22, 2014
BNS, 22.08.2014
Elektri börsihind kerkis eelmisel kuul NPS Eesti hinnapiirkonnas 23,35 protsenti 44,17 euroni megavatt-tunni kohta, kuna Estlink 2 hooldus piiras Põhjamaade odavama energia mõju siinsele elektrihinnale.
NPS süsteemihind tõusis juulis juuniga võrreldes 13,22 protsenti ning hinnaks kujunes 28,52 eurot megavatt-tunni kohta. Soomes kerkis hind seejuures vaid 3,9 protsenti 36,81 euroni, teatas Elering.
Estlink 2 hooldusest hoolimata ühtis Eesti elektrihind Soome omaga 75 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga vaid 36,7 protsendi tundidest ning hinnaerinevuseks Lätiga kujunes eelmisel kuul 13,17 eurot.
Taastuvenergia suhteliselt suurele osakaalu ja madalale tarbimistaseme tõttu on elektri hind olnud sellel aastal Põhjamaades suhteliselt madal ja Eesti-Soome ühenduste kaudu on see mõju ulatunud ka Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. Kui eelmise aasta esimesel poolel oli Eestis hind 2,44 euro võrra kõrgem kui Soomes, siis tänavu esimesel poolaastal oli sama näitaja vaid 0,41 eurot.
Juulikuu jooksul olid Estlink 1 võimsusvood suunatud 696 tunnil Soomest Eestisse ja 48 tunnil Eestist Soome. Ühenduse võimsus oli täies ulatuses ära kasutatud 185 tunnil Soomest Eestisse ja ühel tunnil Eestist Soome.
Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad juulikuus tõusid, jäädes 5,54–6,19 euro vahemikku tonni kohta. Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind oli juulis Eleringi hinnangul 30,93 eurot megavatt-tunni kohta.
Juunikuus toimunud limiteeritud PTR-ide oksjonil kujunes juuli PTR-ide hinnaks 15,37 eurot ning kuna tegelik hinneerinevus NPS Eesti ja Läti hinnapiirkonna vahel oli juulis 13,17 eurot, maksid PTR-ide omanikud süsteemihalduritele ligi 246 000 eurot. Kui eelnevatel kuudel andis turuosaliste prognooside alusel kujunenud PTR-ide hind nende ostjatele eelise, siis juulis kujunes elektri börsihindade tegelik erinevus PTR-ide hinnast mõnevõrra madalamaks.
Nasdaq OMX Commodities turul tehtud tehingute põhjal võib elektrienergia septembri hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 43,83 eurot megavatt-tunni kohta ning neljandas kvartalis 43,65 eurot megavatt-tunni kohta.
«Värskemad uudised .. 7 8 9 10 11 .. Vanemad uudised»
