Eesti tuuleenergia arendus kogub jõudu ja tuuleressurssi, mida roheliseks elektriks muuta, jagub meil nii maismaal kui merel. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon koos Päästeametiga on ellu kutsumas täiesti uut päästmisrežiimi, mis tagab inimese eduka päästmise tuulegeneraatorist.
Tuulegeneraatorid on võimsad, suured ja pakuvad täiesti põhjendatult inimestele huvi. Nii tulevadki aeg-ajalt soovid tuulikut külastada. Kahjuks peab alati eitavalt vastama, sest see näiliselt lihtne ettevõtmine nõuab ohtralt ohutusmeetmeid ja ressursimahukaid otsuseid.
Riigikohus jättis rahuldamata tuulegeneraatori ehitusloa saamiseks kohtusse pöördunud ettevõtja kaebuse ning selgitas ühtlasi Kaitseministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja arendajate õigusi ja kohustusi tuulikute kavandamisel.
Pärnu linnavolikogu algatas Paikuse osavalda Põlendmaa küla lähedale kavandatava tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu eriplaneeringu ning selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise.
Saaremaa Vallavolikogu algatas 27. septembri 2018. a otsusega nr 1-3/96 Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Üldplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 75 toodud ülesannete lahendamiseks ja planeeringuala hõlmab kogu Saaremaa valla haldusterritooriumi 2718 km2 suurusel alal.
Saaremaast läände jääv mereala sobib tuuleenergeetika arendamiseks. Sellisele järeldusele jõudsid TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased, kes uurisid sealset merepõhja elustikku ja elupaikasid.
Lääne-Nigula vallavolikogu on oma 17.10.2019. a otsusega nr 54 algatanud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Loe edasi »
Euroopa Komisjon on võtnud oma prioriteetseks suunaks Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise kaudu kujundada ühine majandusruum tulevikukindlamaks ning keskkonnasõbralikumaks. Uudse koroonaviiruse levikust raputatud Euroopa majandusolukorra kontekstis on rohelepe kujunemas oodatust veelgi olulisemaks. Eesti ettevõtjate, erialaliitude, kodanikuühenduste jt hinnangul on esmatähtis, et Eesti tänased strateegilised valikud, sh roheleppe elluviimisel, panustaksid nii majanduse konkurentsivõime kui ka keskkonna seisukorra parandamisse ning oleksid harmoonias ÜRO säästva arengu eesmärkidega.
Varasematele kogemustele tuginedes on Eesti tõestanud end säilenõtke keskkonnana uute lahenduste kasutusele võtmisel ning digirevolutsiooni hüvede edukal rakendamisel. Üleminek keskkonnasõbralikematele lahendustele lugematutes valdkondades pakub roheleppe kontekstis kiirematele kohanejatele ka pikaajalisemaid eeliseid, mistõttu oleme veendunud, et Eestil on tarkasid valikuid tehes potentsiaal olla roherevolutsioonist suurimat kasu lõikavate riikide seas.
Muutuvates konkurentsitingimustes on tarvis riigi ja ettevõtjate eesmärgipärast ja järjekindlat koostööd muu hulgas energiamajanduse kiiremaks ümberkorraldamiseks taastuvenergiale üleminekul, digilahenduste rakendamiseks, energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks, teadusarendustegevuse tõhustamiseks, elurikkuse säilitamiseks jpm. On selge, et Eesti majanduse ning ettevõtete jaoks võiks rohekuvandist kujuneda sihikindla töö tulemusena ka arvestatav ekspordiartikkel, mis on võimalik vaid teaduse kommertsialiseerimise ning uute jätkusuutlike tehnoloogiate arendamise kaudu.