Eesti uudised, TuuleenergiaApril 28, 2019
ERR, 28.04.2019
Sel nädalal tõusis taas teravalt päevakorda Aidu tuulepargi rajajate ja kaitseministeeriumi vastasseis, kuna ministeeriumi sõnul on kavandatavad tuulikud liiga kõrged ja segaksid radarite tööd. “Aktuaalne kaamera. Nädal” uuris teemat lähemalt.
Elektrituulikute rajamine sai selle sajandi algul sisse võimsa hoo ja eelmisel aastal andsid tuulepargid juba 36 protsenti Eesti taastuvenergia toodangust. Viimase ja kõige võimsama tuulepargi rajamist, kuhu tuleks korraga 33 tuulikut, tutvustasid vennad Andres ja Oleg Sõnajalg ka kolme aasta eest rahvusringhäälingule.
Tänaseks on Aidu Tuulepargis aga ehitustegevus politsei abiga peatatud. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tegi hoonestusõigust omavale vendadele Sõnajalgadele kuuluvale Eleon Greenile 12. aprill vastava ettekirjutuse, kuna tuulikute rajamine võib olla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule, sest need takistavad õhuseireradarite tööd.
“Tänaseni on need ehitusload kehtivad, seda on kinnitanud jätkuvasti kohalik omavalitsus, selle kohta selle konkreetse ehituslubade aluseks olevad projektid on kooskõlastanud ka kaitseministeerium ja täpselt selle järgi me ka ehitame,” ütles Eleoni Greeni juhatuse liige Andres Sõnajalg.
Andres Sõnajalg arvab, et tegelikult on kaitseministeeriumi tegevuse taga riigifirma Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni huvid.
“Nende taktika oligi ilmselt see, et protsess iseenesest lämmataks eraettevõtte ja selle tööstuse ja selle innovatsiooni. Meil ei ole mitte mingit kahtlust, et see nii oli. Meil on mitmeid dokumente, millest ma ei saa täna rääkida,” väitis ta.
“Ma arvan, et siin ei ole selles mõttes Eesti Energial või Enefit Greenil mingisuguseid oma erilisi huvisid, et ma arvan, et kõik need piirangud takistavad täna ju kõikidel teistel turuosalistel täpselt samamoodi oma äri arendada,” kommenteeris omakorda Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Lõplik tõde, kuidas ja kas üldse Aidu tuulepargi arendamisega edasi minnakse, peaks selguma kohtus.
Viimane märkimisväärne tuulepark ehitati Eestisse kuue aasta eest. Seega võib öelda, et tuuleparkide arendus on Eestis kinni jooksnud. On tekkinud mitmeid probleeme, nii looduskaitseliste kui ka kaitseotstarbeliste piirangute osas.
“Energeetikas, kus on tugev konkurents, ei tohiks riik omada ärihuvisid. Paratamatult nii väikeses riigis, ma ütleks, korporatiivses ühiskonnas, ei ole võimalik neid ärihuvisid nii hästi lahus hoida ja selle tõttu igal sammul on näha, et Eesti Energiale tehakse eeliseid ja jõuga üriatakse turult välja suruda kõiki eraettevõtjad, konkurente, isegi innovaatilisi projekte,” arvas Andres Sõnajalg.
Aavo Kärmase sõnul levitavad Sõnajalad vandenõuteooriad, sest tegelikult on Enefit Green ka ise huvitatud, et valitsus otsustavalt kogu tuuleenergia sektori arendamisega edasi liiguks.
“Tegelikult Eesti on oma tuuleoludelt väga hea koht tuuleenergeetika arendamiseks, aga täna on peamised põhjused siin erinevad, et küll on riigikaitselised piirangud, küll on keskkonnakaitselised piirangud, mis on siis takistanud siiamaale tuuleenergia arendamist,” tunnistas ta.
Taastuvenergia Koja hinnangul peatus aga tuuleparkide rajamine majanduslikel põhjustel, sest kuni aastani 2020 planeeritud toodangumaht 600 gigavatt-tundi sai tormilise arengu tõttu lihtsalt enneaegselt täis.
“Kuni eelmise aastani siis elektrituru seaduses kehtis taastuvenergiatoetusele toodangu maksimumpiir 600 GW tundi, aastas on see maksimumpiir juba tegelikult saavutatud. See tähendab seda, et sisuliselt on riik andnud signaali eelkõige tuuleenergia tootjatele, et Eesti riik ei oota rohkem tuulenergia investeeringuid,” nentis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.
Tulevikus hakatakse taastuvenergiatoetusi määrama vähempakkumise alusel. Tugev tuul peaks aga uutesse tuulikutesse peagi puhuma hakkama, sest riik on seadnud taastuvenergiale väga kõrged eesmärgid.
“See on siis 1800 gigavatttundi, et ühikud oleksid samad. Et kui me täna olme umbes 600-700 GWh juures, siis me näeme, et Eesti saavutaks oma 2030 aasta seatud üsna ambitsioonika eesmärgi, me tegelikult peaksime seda tänast tuulenergia mahtu kahe ja poole kordistama. Riik ei saa ignoreerida seda tekkinud olukorda, konflikti siis riigi energiapoliitika eesmärkide ja kaitsepoliitiliste eemärkide vahel, et siin lahendust on vaja leida ilmselgelt,” ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.
Erinevate huvide arvestamise lahenduseks oleks aga Tatari sõnul senisest parem ametkondade koostöö tuulepargialade planeerimisel.
“Ma kindlasti ei viska püssi põõsasse selles osas, et need alad, kus täna on piirangud, jäävadki piirangutega aladeks. Et me oleme siin kaitseministeeriumiga koostööd tegemas ja otsimas lahendusi, et kaardistada ära, et mis on siis need vajalikud investeeringud selleks, et saavutada siis võimalikult suurtel aladel siis nö piirangute leevendamine. Aga see on üsna pikk töö, see nõuab väga palju arvutusi ja modelleerimist ja kiireid lahendusi siin ei ole,” märkis asekantsler Tatar.
Kuid lisaks kaitsepiirangutele on Eestis ka keskkonnapiirangud, mistõttu tühistati näiteks Hiiumaa tuulepargi planeering. Üldistades mõjutavadki tuuleparkide rajamist Ida-Eestis riigikaitselised ja Lääne-Eestis keskkonnakaitselised piirangud. Tatar tunnistas, et tegelikult on Eestis täna piirangutevaba vaid Pärnumaa lõunaosa ja koostamisel on merealade planeering.
“Kõige perspektiivikam Eestis tuulenergiat maismaal arendada on just Ida-Virumaa ja Lääne-Eesti. Et nüüd viimane selline või üks viimaseid kohti, kus veel tuuleenergiat võiks arendada, on siis Tootsi piirkond, mis on jällegi omakorda takerdunud siin kohtuvaidlustesse,” lausus Enefit Greeni juhatuse esimees Kärmas.
Taastuvenergia Koda loodab, et õige pea saadakse nendest sunnitud seisakutest Eestis üle. Vastavalt seatud eesmärkidele peaks Eestis aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimises olema vähemalt 30 protsenti.
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 28, 2019
Delfi Ärileht, 28.04.2019
Kuigi Tootsi tuulepargi osas – mille maa andis riik algselt Eesti Energiale, kuid pani asja kohtusse jõudes enampakkumisele – käivad Sõnajalad RMK-ga enampakkumise tingimuste üle kohut, jäid nad viimases kohturingis kaotajaks. Nende ainus võimalus on nüüd riigikohus.
Eesti Päevaleht kirjutas neljapäeval avaldatud artiklis „Patiseisu lahendus? Sõnajalad on nõus tuulikud ümber kolima, kui riik annab neile uue maa”, et riigi ja arendajate väigakaikaveos Aidu tuulepargi üle oleksid arendajad ise nõus lahendusega, kus riik annab neile Aidu asemel uue maa, kus tuuleparki arendama hakata.
„Oleme ammu vihjanud ja öelnud ka peaministrile, et kui tõesti on ainult Aidu tuulepark Eesti kaitsevõime kaalukeel ja selle arenduse jätkudes väheneks riigikaitse – milles ma väga kahtlen –, siis riik võiks pakkuda alternatiivse maa. Näiteks Tootsi, kus riigil on maa, et ehitage palun sinna,” käis Andres Sõnajalg välja.
Mis aga annab neile õiguse Aidu maa asemel Tootsit küsida? Asjaolu, et just riik ise on Aidu tuulepargi maa hoonestusõiguse Sõnajalgadele andnud. Täpsemalt otsustas valitsus 2015. aastal anda kohalikule Lüganuse vallale nõusoleku Aidu tuulepargi aluse maa hoonestusõiguse võõrandamiseks Sõnajalgade ettevõttele Aidu Tuulepark OÜ.
Küll aga on tänaseks küsimus hoonestusõiguse üle jõudnud koos vaidlusega Aidu tuulepargi ehituslubade üle kohtusse, kuna kaitseministeerium nõuab möödunud suvest Sõnajalgadelt hoonestusõiguse – mis on neile antud 99 aastaks – tagastamist riigile, kuna leiab, et nad rikuvad sealse ehitustegevusega seadust.
Tootsi kohtuvaidlused käivad kolmandat aastat
Samas on ka Pärnumaale Tootsi Suursoo alale plaanitava Tootsi tuulepargi maa üle pikalt käinud kohtuvaidlused. Need said alguse 2016. aasta lõpus, kui riik otsustas selle maa võõrandada seal juba mitu aastat tuulepargi rajamiseks ettevalmistusi teinud Eesti Energiale.
Sellele järgnes väga kiiresti kohtuasi, kus terve rida Eestis tegutsevaid tuuleenergia arendajaid, sealhulgas Sõnajalad riigi otsuse vaidlustasid. Ootamata ära, mis järeldused kohus teeb, otsustas toonane valitsus 2017. aprillis tunnistada korralduse, millega eraldas Tootsi tuulepargi ala Eesti Energiale, kehtetuks ja minnagi enampakkumise teed.
Kuigi selle läbiviijaks määrati RMK ja tähtajaks seati 8. november 2017, vaidlustasid mitmed arendajad, sealhulgas ka Sõnajalad enampakkumise tingimused vahetult enne selle toimumist, tuues põhjenduseks, et need soosivad riigifirmat Eesti Energiat. Enampakkumise tingimuste üle vaieldakse aga kohtus tänaseni.
RMK-l on täna tuuleärimeestega pooleli kaks kohtuvaidlust, milles Tallinna ringkonnakohus on viimase paari nädala jooksul ka otsuseni jõudnud. Neist värskeim pärineb lõppeva nädala esmaspäevast, 22. aprillist, teine aga 12. aprillist – samast kuupäevast, kui tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet otsustas peatada Aidu tuulepargis 27. märtsil jätkunud ehitustegevuse.
Mõlemad kohtuasjad puudutavad otseselt ka Sõnajalgu, kuna ühes on osaline neile kuuluv ettevõte Eesti Elekter AS ja teises Eleon AS. 22. aprilli ringkonnakohtu otsus puudutas Sõnajalgadele kuuluva Eesti Elekter AS-i ja tuuleärimees Harry Raudvere ettevõtte Raisner AS-i taotlust enampakkumise tingimuste tühistamiseks.
Ringkonnakohus tühistas ka halduskohtus rahuldatud osa
Kuigi Tallinna halduskohus oli oma möödunud aasta 16. novembri otsusega Sõnajalgade ettevõtte kaebuse osaliselt rahuldanud, otsustas ringkonnakohus halduskohtu otsuse tühistada. „Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis AS-i Eesti Elekter kaebuse tervikuna rahuldamata,” ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.
Tema sõnul tühistas ringkonnakohus otsuse ka selles osas, millega halduskohus tühistas Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 16. oktoobri 2017 otsuse nr 1-32/90 osas, millega teavitati Eesti Elekter kinnistu enampakkumise toimumisest ette kolm nädalat.
Vilu selgituste kohaselt oli kohtuasjas vaidlus selle üle, kas RMK korraldatav enampakkumine oli õigusvastane põhjusel, et RMK-l ei olnud õigust vaidlusalust vara võõrandada metsaseaduse alusel. „Kaebajate hinnangu kohaselt on RMK kohelnud neid Eesti Energia AS-ga ebavõrdselt ning menetlus pole läbipaistev,” ütles kohtu pressiesindaja.
Samas ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vaidlustatud suulise enampakkumise menetlus läbipaistmatu ning selles ei koheldud võimalikke pakkujaid, sealhulgas kaebajaid ebavõrdselt. „Kõikidel pakkujatel on võimalik enampakkumisel osaleda ja teha enda parim pakkumine. Enampakkumise tingimuste kohaselt selgitatakse võitja välja seeläbi, kes pakub kõige kõrgema hinna,” ütles Vilu kohtuotsuse sisu edasi andes.
Mis puudutab aga halduskohtu otsust rahuldada Sõnajalgade kaebus enampakkumise 3-nädalase etteteatamisaja osas, siis asus ringkonnakohus seisukohale, et kehtiva õiguse kohaselt teatatakse vara võõrandamisest enampakkumise korras ette vähemalt kaks nädalat.
„Asjaolu, et RMK on määranud teistes enampakkumistes pikemaid tähtaegu, ei loo kaebajatele subjektiivset õigust nõuda pikemaid tähtaegu kui on seaduses sätestatud,” põhjendas ringkonnakohus halduskohtu otsuse tühistamist, leides, et pikema tähtaja määramiseks on vaja erandlikke asjaolusid, mida antud asjas ei ole välja toodud.
Samuti tühistas ringkonnakohus oma otsusega halduskohtu otsuse menetluskulude väljamõistmises, jättes nüüd Eesti Elekter AS-i esimese astme menetluskulud tema enda kanda. Ka jäid ringkonnakohtusse pöördumise kulud nii Eesti Elektri kui Raisneri enda kanda.
Ka teises kohtuasjas terendab Sõnajalgadele kaotus
Teises kohtuasjas, kus menetletakse Eleon AS kaebust Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisel võõrandamise vaidlustamise asjus, jättis ringkonnakohus oma 12. aprilli otsusega Sõnajalgade ettevõtte apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna halduskohtu möödunud aasta 26. oktoobri otsuse muutmata.
Kohtu pressiesindaja selgituste kohaselt soovis Eleon AS kaebuses tühistada või alternatiivselt keelata RMK otsuste alusel Tootsi kinnistu osas enampakkumise läbi viimist, samuti keelata enampakkumise tulemusi kinnitada ja enampakkumise võitjaga müügilepingut sõlmida seni, kuni MKM on lahendanud Sõnajalgade 2017. aasta 3. mai taotluse Tootsi kinnistu hoonestusõiguse neile andmiseks.
Halduskohus jättis möödunud aasta 26. oktoobri otsusega Sõnajalgade kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas 12. aprillil samale seisukohale jäämist sellega, et et enampakkumise korraldamine otsustati ja tehti avalikkusele teatavaks enne seda (27.04), kui kaebaja esitas MKM-le taotluse Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks.
„Riigi otsus võõrandada Tootsi kinnistu avalikul enampakkumisel on avalike huvidega enam kooskõlas kui kinnistu koormamine otsustuskorras ühe ettevõtja kasuks. Enampakkumine annab kõigile huvitatud isikutele võrdse võimaluse kinnistu omandamise nimel konkureerida,” põhjendas ringkonnakohus oma otsuses.
Sõnajalgade ettevõte Eleon AS oli selles asjas seisukohal, et RMK-l polnud pädevust otsustada Tootsi kinnistu võõrandamist metsaseaduse alusel. Kohtu hinnangul aga ei reguleeri metsaseadus mitte ainult metsamaaga seotut, vaid igasuguse RMK valdusesse antud või tema enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud vara valdamist, kasutamist ja käsutamist.
„Riik võib võõrandada vara tulu saamiseks, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik ning vara võõrandamine on majanduslikult otstarbekam vara kasutusse andmisest,” leidis kohus. Seetõttu ei saa Sõnajalgade ettevõte enampakkumise korraldamist puudutavaid otsuseid vaidlustada argumendiga, et riigile oleks kasulikum anda kinnisasi tema kasutusse.
RMK ootab kohtuvaidluste lõpplahendust
Nüüd ongi arendajate ainus võimalus pöörduda mõlemas asjas riigikohtusse, kes võib otsustada ka, et jätab nende kaebused üldse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu otsuseid on võimalik vaidlustada vastavalt 13. ja 22. maini. Millises ajaraamis saaks riik lõpuks Tootsi tuulepargi maa enampakkumisega edasi liikuda, ei ole veel selge.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tõdes küll, et ringkonnakohtust on vahepeal tulnud kaks esimese kohtuastme otsuseid mittemuutvat otsust, aga kuna edasikaebamiseks on ette nähtud oma aeg, ei tee asutus seni ühtegi uut otsust enampakkumise toimumise osas.
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 28, 2019
Lääne Elu, 28.04.2019
Kuigi Lääneranna vallas asuvad Tamba elektrituulikud on lubatust kõrgemad ja vähendavad läheduses asuva õhuseireradari töövõimet, ei ole nende vastu võimalik midagi ette võtta.
Kaitseministeerium esitas justiitsministeeriumile tuulikute järelevalve taotluse, viimane otsustas järelevalvet mitte alustada. „Seaduslikud võimalused midagi ette võtta on ammendunud,” tunnistas Lääne Elule kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli.
Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets ütles Lääne Elule, et vallavalitsus ei saa tuulikute osas midagi teha, sest pole seaduslikku alust. „Kuni see on nii, jäävad tuulikud püsti,” ütles Pikkmets. „Meil ei ole vähimatki õigust arendajale öelda, et võtku tuulikud maha.”
Kuigi kaitseministeeriumiga pole tuulikute ehitusluba kooskõlastatud, andis kunagine Varbla vallavalitsus selle välja. Detailplaneeringu järgi ei tohiks Tuulikud olla üle 85 m kõrged, Tamba tuulikud on aga 150 m kõrgused.
Mullu suvel andis Lääneranna vald tuulikutele kasutusloa. Vastupidine otsus oleks kaasa toonud tuulikute sunniviisilise lammutamise, misjärel võinuks nende omanik kahju vallalt sisse nõuda.
Veebruaris lõpetasid ka naaberkinnistu omaniku Arne Albergi pärijad vaidluse tuulikute omanikuga.
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 27, 2019
Delfi Ärileht, 27.04.2019
Riigi ja Sõnajalgade vägikaikavedu Aidu tuulepargis jõudis eile õhtul ka TV3 uudistesaatesse „Seitsmesed”, kus kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu vihjas, et tuulepark võib Aidusse siiski tulla, küll aga mitte “nende arendajatega”.
Kuigi seni on peetud Ida-Virumaal Aidu tuuleparki arendavate Sõnajalgade väiteid – nagu takistataks neil seal arendustegevust mitte julgeoleku kaalutlustel, vaid pigem sellepärast, et riik tahaks nende asemel näha seal toimetamas riigifirmat Eesti Energiat –, pehmelt öeldes absurdseteks, võib sel siiski teatav tõepõhi all olla.
„Need tuulikud, mis seal püstitatakse, on ju märgatavalt kõrgemad, kui see, mis sai kokku lepitud,” põhjendas kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu eileõhtuses TV3 uudistesaates „Seitsmesed”, miks ministeerium on vastu Sõnajalgade Eleoni tuulikute püstitamisele Aidu tuulepargis.
Tuulepark võib Aidusse tulla küll
Tema sõnul on see kõrguste vahe võrreldes ühe tuulikuga, mis on tänaseks Aidus püsti pandud, 35 meetrit. „Ja see vahe on väga suur vahe. Sellepärast, et see tuulik asub väga lähedal meie erinevatele seiresüsteemidele – nii õhuseireradarile kui signaalluuresüsteemidele,” rääkis Oidsalu. Samas aga ei välistanud kaitseministeeriumi ametnik, et tuulepark Aidusse siiski tuleb.
„Tuuleenergia arendamine Aidus ja nende praeguste arendajate saatus ei ole omavahel üksühele seotud. On täiesti võimalik, et teatud kompensatsioonimeetmete rakendamisel – juhul kui neile leitakse ka sobilik rahastusmehhanism –, on tulevikus Aidus ka tuulepark püsti,” märkis Oidsalu, kes on seni olnud väga kindlal seisukohal, et riigi julgeoleku huvides on uute tuuleparkide rajamine Ida-Virumaale raskendatud, et mitte öelda võimatu.
Seda illustreerib hästi asjaolu, et kaitseministeerium on mitme Ida-Virumaale plaanitava tuulepargi arendajaga, sealhulgas Aidu tuuleparki rajavate Sõnajalgadega nüüd kohtus, kuna on pärast esialgse kooskõlastuse andmist hiljem loobunud parkide ehituslubasid kooskõlastamast. Küll aga pole ministeeriumile mingeid probleeme tekitanud üsna Vene piiri lähedal asuv Eesti Energia tuulepark.
Andres Sõnajalg väljendas eile veel arvamust, et tänase vägikaikaveoni Aidus on viinud ka asjaolu, et kaitseministeerium on ebaõnnestunud senivõetud kohustuste täitmisel. Ettevõtja viitas kaitseministeeriumi 2010. aasta kooskõlastusele, mis anti ettevõttele Eleon Green OÜ (varasema nimega Kindel Vara OÜ) Aidu tuulepargi jaoks.
Ministeerium ise ebaõnnestus
„Kus sõnaselgelt öeldakse, et kooskõlastus antakse tingimusel, et kooskõlastatud tuulegeneraatorite põhjustatud augud ja häiringud radari kattepildis kompenseeritakse politsei ja piirivalve radaritega,” rääkis Sõnajalg. Kuigi selles lepiti kokku, tõdes kaitseminister Jüri Luik 2017. aasta detsembris Sõnajalgadele saadetud kirjas, et nad ebaõnnestusid.
„Sellise negatiivse mõju kõrvaldamist loodeti saavutada õhuseireradarite süsteemi ühildamisega piirivalve radarite süsteemi. Nimetatud meede ei ole aga realiseeritav, sest kaldavaatlusradari töö kriteeriumid ei vasta õhuväe ja NATO seatud tingimustele,” seisis ministri allkirjaga dokumendis.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA) otsustas kaitseministeeriumi pöördumise järel 12. aprillil tehtud ettekirjutusega peatada 27. märtsil alguse saanud kahe tuuliku ehituse Aidu tuulepargis, viidates võimalikule julgeolekuohule ja ebaseaduslikele ehituslubadele.
Kuna arendajad jätkasid töid ka pärast seda, kehtestas TTJA 19. aprillist politsei kaasabiga tuulepargis viibimise keelu, mis esialgu kestis 26. aprillini südaööni. Selle pikendamist on taotlenud nii kaitseministeerium kui TTJA veel nii kauaks, kuniks “oht objektil on kõrvaldatud”.
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 26, 2019
Postimees, 26.04.2019
Aidu tuulepargi ümbritsevas vaidluses on kaitseministeeriumi hinnangul esitatud 11 valeväidet, mis puudutavad nii tuulikute ehituslubasid, kooskõlastust ministeeriumiga kui ohutuse tagamist. Kaitseministeerium esitas oma vastuväited Aivar Koka ja Oleg ning Andres Sõnajala eile avaldatud väidetele Aidu tuulepargi arenduse kohta.
Loe edasi Postimehe veebist.
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 25, 2019
BNS, 25.04.2019
Peaminister Jüri Ratase hinnangul peaksid riik ja erinevad tuuleparkide arendajad Sõnajalgade Aidu tuulepargi püstitamise vaidluse valguses omavahel rohkem koostööd tegema, et selgitada välja tuulikute mõju radarite tööle.
«Ma arvan, et riigi julgeoleku tagamine on kõikide ametkondade ühine pingutus ja ülesanne. (…) Kui soovitakse selliseid tuuleparke rajada, siis mitte alati, aga mõnikord võib olla lahendus teatud lisainvesteeringu tegemine erasektori poolt. See, kas erasektor on selleks valmis või mitte on loomulikult iseküsimus,» rääkis peaminister valitsuse pressikonverentsil.
Möödunud nädala esmaspäeval peatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet vendade Oleg ja Andres Sõnajala arendatavas Aidu tuulepargis tuulikute püstitamise. Eelmise nädala reedel kehtestas politsei- ja piirivalveamet tuuleparki sisenemise keelu, mida on praeguse seisuga pikendatud 26. aprilli südaööni.
«Ühelt poolt teeb politsei oma tööd ja tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet on teinud arendajale ettekirjutusi ehitustegevuse peatamiseks, kuna Aidu tuulepargi püstitamine kujutaks endas ohtu riigi julgeolekule ning muu hulgas radarite häireteta toimimisele,» selgitas Ratas praegust olukorda Sõnajalgade Aidu tuulepargis.
Peaminister lisas, et riigikaitseliselt ei saa kuidagi lubada, et radarid ja muud funktsioonid tänu tuulepargi arendusele ei toimi. Samas märkis ta, et koostöö võiks osapoolte vahel olla parem. «Testversioone, et katsetada, kui kõrgele võib tuulikut ehitada, kus ta segab teatud signaale ja kus ta ei sega, seda saaks minu meelest mõlemapoolselt teha paremini,» tõdes Ratas.
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 22, 2019
BNS, 22.04.2019
Tallinna ringkonnakohus lükkas tagasi tuuleenergiafirmade Raisner ja Eesti Elekter kaebused ja jättis jõusse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) otsuse võõrandada Tootsi kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel.
Kohtu hinnangul ei olnud vaidlustatud suulise enampakkumise menetlus läbipaistmatu ning selles ei koheldud võimalikke pakkujaid ebavõrdselt. Kõigil on võimalik enampakkumisel osaleda ja teha enda parim pakkumine, vahendas kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile otsust.
Kaebuse esitanud Andres ja Oleg Sõnajala firma Eesti Elekter ning Harry Raudvere ettevõte Raisner on varem meedias viidanud, et nende hinnangul toimub Tootsi enampakkumine Eesti Energia taastuvenergiafirma Enefit Greeni huvides. Enefit soovib kinnistule rajada tuulepargi.
RMK nõukogu otsustas 2017. aasta oktoobris võõrandada Tootsi kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel, kuna kinnistu pole riigimetsa majandamiseks vajalik. Juhatusel tuli kinnitada enne enampakkumise väljakuulutamist avaliku suulise enampakkumise kord, sealhulgas kinnisasja enampakkumise samm.
Enampakkujate kuulutus ja tingimused tuli avaldada hiljemalt kolm nädalat enne enampakkumise toimumist vähemalt Ametlikes Teadaannetes, RMK veebilehel ja suuremates päevalehtedes. RMK juhatus kinnitas mõni päev hiljem Tootsi kinnistu enampakkumise korra ja sammu ja määras enampakkumise toimumise ajaks 8. novembri.
Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas RMK korraldatav enampakkumine on õigusvastane põhjusel, et RMK-l polnud õigust vaidlusalust vara võõrandada metsaseaduse alusel. Kaebajate hinnangu kohaselt on RMK kohelnud neid Eesti Energia AS-iga ebavõrdselt ning menetlus pole läbipaistev.
Esimeses astmes rahuldas halduskohus kaebuse kolmenädalase etteteatamistähtaja osas, kuna see oli õigusvastane, sest see ei tagaks riigile parimat pakkumist. Kehtiva õiguse kohaselt teatatakse vara võõrandamisest enampakkumise korras ette vähemalt kaks nädalat. Viidatud norm on loodud kaitsma pakkuja huve ning tal on õigus nõuda, et enampakkumisest teatakse ette mitte vähem kui kaks nädalat vara võõrandamise teate esitamisest.
Kehtiv õigus võimaldab enampakkuja korraldajal teatada enampakkumisest ette ka rohkem kui kaks nädalat. Pikema aja kohaldamist võib õigustada asjaolu, kui tegemist on näiteks ebatüüpilise, spetsiifilise või keerulise enampakkumisega. Asjaolu, et RMK on määranud teistes enampakkumistes pikemaid tähtaegu, ei loo kaebajatele subjektiivset õigust nõuda pikemaid tähtaegu kui on seaduses sätestatud.
Kolmenädalane tähtaeg saaks rikkuda kaebajate õigusi ja olla seetõttu õigusvastane, kui kohtumenetluses oleks tuvastatud asjaolu, mis oleks lubanud järeldada, et määratud tähtaja tõttu on menetlus läbipaistmatu või et isikuid koheldakse ebavõrdselt.
Seetõttu ringkonnakohus selle osa tühistas, leides, et pikema tähtaja määramiseks on vaja erandlikke asjaolusid, mida antud asjas ei ole välja toodud.
Halduskohtu otsus Eesti Energia kontserni kuuluva Tootsi Tuulepark OÜ-d puuduvas osas jõustus, kuna halduskohtu otsust selles osas edasi ei kaevatud. Tootsi Tuulepark OÜ kuulub Nelja Energia kontserni, mille Eesti Energia mullu ostis.
Ringkonnakohus tühistas otsuse ka osas, millega halduskohus tühistas RMK juhatuse 2017. aasta 16. oktoobri otsuse osas, millega teavitati AS-i Eesti Elekter kinnistu enampakkumise toimumisest ette kolm nädalat.
Samuti tühistati otsus menetluskulude väljamõistmises, jättes nüüd AS-i Eesti Elekter esimese astme menetluskulud tema enda kanda.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäid nende endi kanda.
Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 18, 2019
ERR, 18.04.2019
Ehkki tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) nõudis Aidu tuulepargi püstitamise lõpetamist, ütles Eleon AS-i juhatuse liige Oleg Sõnajalg, et nad ei jäta montaaži pooleli, sest see tooks miljoneid eurosid kahjusid ja tekitaks ohuolukorra. TTJA on palunud ehituse peatamiseks abi politseilt.
TTJA nõudis teisipäeval, et Aidu tuulepargis peatataks ehitustegevus. Sama on nõudnud ka keskkonnaminister Siim Kiisler, kuna kohus on seda esialgse õiguskaitse korras peatanud, ning kaitse- ja justiitsministeerium.
TTJA peadirektor Kaur Kajak ütles ERR-ile, et kolmapäeval tegi amet Eleon Green OÜ-le sunnirahahoiatuse summas 17 000 eurot. Ka hoiab TTJA Kajaki kinnitusel Aidu tuulepargis toimuval silma peal.
“Lisaks oleme teinud politsei poole ametiabi pöördumise ehitustegevuse reaalseks peatamiseks. Kui järgmisel nädalal ehitustegevus jätkub, siis rakendub meie poolt tehtud sunnirahahoiatus. Ühtlasi valib politsei meetme, kuidas ehitustegevust peatada,” selgitas ta.
Kajak rõhutas, et ameti hinnangul on ehitustegevus ebaseaduslik ning ehitustegevuse jätkumisel võib katkeda riigi julgeoleku toimimiseks vajaliku süsteemi normaalne toimimine.
Oleg Sõnajalg ütles ERR-ile, et hoolimata keelust jätkatakse Aidus montaažiga.
“Aidu tuulepargis alustati montaažitöödega kehtivate ehituslubade alusel. Vastavaid ehituslube ei ole kohtus vaidlustatud ning nende kehtivust pole peatatud. Ehitusload on väljastanud kohalik omavalitsus, kes enne montaažitööde algust kinnitas, et ehitusload kehtivad ning vastavast on ka tööde teostamisel juhindutud,” põhjendas Sõnajalg.
Ta lisas, et hetkel pole objektiivselt võimalust montaaži pooleli jätta, sest see tooks kaasa miljoneid eurosid kahju kui ka ohuolukorra.
Sõnajala sõnul on Aidu 5. tuulik püstitatud ja tiivik lukustatud, kuid tuuliku torni poldid, igaüks umbes kümne kilo raskune, ei ole pingutatud ja rootorit ei tohi enne seda lahti lasta.
“Torni poltide pingutamine on neli-viis päeva. Rootor ei tohi olla lukus rohkem kui üks nädal. Vastasel juhul saab tuuliku pealaager pöördumatuid muljumiskahjustusi ning vastava kahju suurusjärk on üks miljon eurot,” lausus Sõnajalg.
Aidu 4. tuulikul on tema sõnul generaator tõsteasendis, kus ei tohi seda hoida rohkem kui kolm-neli päeva, vastasel juhul saab pöördumatuid kahjustusi tuuliku pealaager ja kahjusumma on samuti miljon eurot. Lisaks on tuuliku tiivik kokku pandud ja tõstesendis. Labad ei tohi selles asendis olla üle nädala, muidu tekivad neilegi pöördumatud kahjustused ja kahjusumma on üle poole miljoni euro. Lisaks võivad poolelioleva montaaži tõttu tugeva tuulega tuuliku kandekonstruktsioonid puruneda, sõnas Eleoni esindaja.
Tema hinnangul pole TTJA-l pädevust hinnata, kas kohaliku omavalitsuse väljastatud ehitusluba on õiguspärane või mitte ning ameti algatatud järelevalvemenetluse aluseks on kaitseministeeriumi väide, et Aidu tuulepargi rajamisega olevat riigi julgeolek ohus, mida Sõnajalg ei pea tõeseks.
“Me vaidlustame antud ettekirjutise kindlasti kohtus. Samuti oleme TTJA-d teavitanud, et montaaži ei ole võimalik vastavas staadiumis pooleli jätta ainuüksi ohutuse kaalutlusel. Vastavatele põhjendustele ei ole TTJA sisuliselt vastanud,” ütles Sõnajalg.
Ehitusload Aidu tuulepargi ehitamiseks andis 2013. aastal Maidla vallavalitsus, millest haldusreformi käigus sai Lüganuse valla osa. Lüganuse abivallavanem Krisli Kaldaru ütles, et valla seisukoht Aidu tuulepargi vaidluses selgub teisipäevasel vallavalitsuse istungil, kus see teema arutlusele tuleb.
“Enne ma seda ei kommenteeriks,” sõnas ta.
Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Aidu Tuulepark OÜ sai 2012. aastal kaitseministeeriumilt kooskõlastuse 185 meetri kõrguste tuulikute ehitamiseks, kuid tegelikkuses asuti püstitama sellest kõrgemaid tuulikuid ning rajama neile ka suuri taldmikke, mida kooskõlastuses polnud. Liiga kõrged tuulikud ohustavad kaitseministeeriumi hinnangul Eesti riigikaitset, sest segavad raadioluuresüsteemide tööd.
Kaitseministeerium on Sõnajalgadega pikalt tuulikute ehituslubade üle vaielnud, mullu suvel andis aga keskkonnaminister kaitseministeeriumile volituse Aidu Tuulepargi hoonestusõiguse lepingud lõpetada.
Kaitseminister Jüri Luik ütles mullu septembris, et valitsuse nõusolek riigimaa hoonestada ei hõlma ebaseaduslikku tegevust, kuid hoonestaja on korduvalt hoonestusõiguse tingimusi rikkunud.
Lüganuse vallavanem Andrea Eiche on varem ERR-ile öelnud, et kui hoonestusõigus peaks lõpetatama, ähvardab valda hagi.
