Sõnajalad alustasid tuulikute ehitamist vana ehitusloa alusel
Eesti uudisedMarch 28, 2019
BNS, 28.03.2019
Kuna kohtuvaidlus takistab osaühingul Aidu tuulikuid püstitamast, otsustasid ettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg jätkata ehitust osaühinguga Eleon Green, endise nimega OÜ Kindel Vara, kellele Maidla vald andis juba 2013. aastal ehitusloa, mis on nende hinnangul senimaani kehtiv, kirjutab Põhjarannik.
Aidu ehitus jäi seisma paari aasta eest, kui maavalitsus vaidlustas OÜ-le Aidu välja antud ehitusloa ning selleks ajaks oli püsti kaks tuulikualust. Mõned päevad tagasi jätkati pooleliolevate tuulikute ehitamist ning neljapäeval oli paika saanud juba esimese tuuliku jalg.
Et Aidu nime all ei ole Oleg ja Andres Sõnajalal võimalik tuulikuid edasi ehitada, otsustati seda teha ettevõtte Eleon Green kaudu. Eleon Greeni juhatuse liikme Andres Sõnajala sõnul on Eleon Green endise osaühingu Kindel Vara uus ärinimi ja sellel ettevõttel on tuulikute ehitamiseks kehtiv luba olemas.
Maidla vallavalitsus andis 27. veebruaril 2013. aastal OÜ-le Kindel Vara välja ehitusloa püstitamiseks.
“Lüganuse vallavalitsus hiljuti kinnitas, et ehitusload kehtivad tähtajatult. Maidla vallavalitsuse korraldust ega seda luba kohtus vaidlustatud ei ole. OÜ Eleon Green on tegevuse jätkamisest informeerinud nii vallavalitsust kui justiitsministrit,” ütles Sõnajalg.
Veebruari taastuvenergia toetustest ligi pool läks Eesti Energiale
Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 18, 2019
BNS, 18.03.2019
Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis veebruaris 8,9 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusi, millest ligi poole said Eesti Energia kontserni kuuluvad Enefit Green ja .
Enefit Green sai toetuseid ligi 2,1 miljonit eurot ja selle tütarfirma 2 miljonit eurot. Kokku sai Eesti Energia kontsern veebruaris 4,1 miljonit eurot toetuseid, mis moodustas 46,2 protsenti kõigist makstud toetustest.
Soome Fortum Power and Heat OY osalusega Eesti ettevõtted Fortum Eesti ja Anne Soojus said toetusi kokku ligi 1,5 miljonit eurot. Utilitas Tallinna Elektrijaam, mille 85-protsendilise osaluse müüs Kristjan Rahu novembris Austraalia investeerimisfirma First State hallatavale taristufondile EDIF II, sai Eleringilt – ja tõhusa koostoomise toetust ligi 1,4 miljonit eurot.
Euroopa suurima pelletitootja Graanul Invest kontserni kuuluvad koostootmisjaamad Imavere Energia, Helme Energia ja Osula Energia said veebruaris toetust 876 000 eurot.
Esimese kahe kuuga on Elering maksnud ja tõhusa koostootmise toetuseid kokku 16,6 miljonit eurot.
kontserni kuuluvad osaühingud VV , Aseriaru , Hanila , Pakri ning Vinni Biogaas ja Oisu Biogaas.
2018. aastal maksis Elering ja tõhusa koostootmise toetuseks kokku 82 miljonit eurot. Mullu said enim ja tõhusa koostootmise toetust Eesti Energia osalusega ettevõtted, millele läks kokku toetusi 26,8 miljonit eurot.
Suuremad toetuse saajad olid veel 19 miljoni euroga Fortumi osalusega ettevõtted ja Utilitas 16 miljoni euroga.
toetuste administreerimisel tegutseb Elering makseagentuurina, kogudes tarbijatelt võrguettevõtjate kaudu tasu ja makstes selle toetusena taastuvallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele.
Mullu maksti tasu 0,89 senti kilovatt-tunnist, kuid tänavu tõusis see ülemöödunud aasta tasemele ehk 17 protsenti 1,04 sendini.
ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse puhul on tegemist riigiabiga.
Tuuleärimees seljatas kohtus Eesti riigi
Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 17, 2019
Delfi Ärileht, 17.03.2019
Tartu halduskohus otsustas reedel rahuldada tuuleärimehe Harry Raudvere ettevõtte Est Wind Power OÜ kaebuse Toila vallavalitsuse vastu. Kohtuotsuse alusel peab Toila vald tühistama korralduse, millega keeldus 2016. aasta kevadel ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina ehituseks Ida-Virumaal.
Tartu halduskohus otsustas oma reedese otsusega rahuldada tuuleärimehe Harry Raudvere ettevõtte Est Wind Power kaebuse Toila valla vastu. Sellega tühistas kohus Toila valla 2016. aasta aprillikuise korralduse, millega vald keeldus ehitusloa väljastamisest 28 tuuliku püstitamiseks Päite-Vaivina Ida-Virumaal.
Ühtlasi otsustas kohus, et Toila vald peab Est Wind Poweri 2016. aasta ehitusloa taotluse uuesti läbi vaatama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumisest, st pärast 15. aprilli. Ka jättis Tartu halduskohus kohtuasja kaasatud haldusorganite, justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata.
Viimasena määras kohus, et Raudvere ettevõtte Est Wind Power kohtukulud antud asjas kannab Toila vald. Kohus mõistis vallalt ettevõtte kasuks välja riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega seonduvalt kokku 16 743 eurot.
Pikalt kestnud ehitusloa menetlus
Harry Raudvere ettevõte Est Wind Power tegi Päite-Vaivina rajamisega Ida-Virumaal algust 17 aastat tagasi ehk 2002. aastal. 2004. aastal väljastas Toila vald esimest korda projekteerimistingimused Päite ja Vaivina küladesse tuulikute rajamiseks.
Pärast tervet rida tagasilööke nii keskkonnamõjude hindamise aruande kinnitamisel, maa-ala määramisel kui ka ehituslubade väljastamises – mis lõpuks 2014. aastal kohtus Toila valla poolsete menetluslike rikkumiste tõttu kehtetuks tunnistati –, pidi Est Wind Power 2015. aasta novembris andma sisse uue taotluse Päite-Vaivina tuulikute projekteerimistingimuste väljastamiseks.
Need saadeti 2015. aasta detsembris kooskõlastamiseks nii kaitseministeeriumile kui lennuametile. Kuigi kaitseministeeriumist saadeti eelnõu Toila vallale kaks korda tagasi, öeldes, et seal tuleb teha erinevaid muudatusi, siis 2016. aasta jaanuaris andis ministeerium projektile kooskõlastuse, ilma täiendavaid tingimusi seadmata. Lennuamet oli oma kooskõlastuse andnud juba 2015. aasta lõpus.
Nii väljastas Toila vald 2016. aasta jaanuaris Est Wind Powerile projekteerimistingimused Päite-Vaivina projekteerimiseks. Sellele järgnes sama aasta veebruaris ettevõtte ehitusloa taotlus 28 püstitamiseks Päite-Vaivina . Pärast Toila valla täpsustuste arvesse võtmist esitas ettevõte märtsis viimase ehitusloa taotluse versiooni.
Märtsi lõpus edastas Toila vald selle kooskõlastamisele nii kaitseministeeriumisse kui lennuametile. Täpselt samal ajal saatis kaitseministeerium aga Toila vallale kirja antud projekti haldusmenetluse uuendamiseks ning projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmiseks. Üsna pea pärast seda laekusid päästeameti ja lennuameti kooskõlastused projektile, kaitseministeerium rohkem eelnõu suhtes seisukohta ei võtnud.
Pärast Toila valla pöördumist kaitseministeeriumi poole aprilli alguses, saatis ministeerium mõned nädalad hiljem kirja, milles teatas ehitusprojekti kooskõlastamata jätmisest. Nii otsustas Toila vald oma 2016. aasta aprillikuise korraldusega keelduda ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina püstitamiseks.
Ettevõte esitas seepeale Toila valla korralduse peale vaide, kuid kuna see jäeti rahuldamata, pöördus Raudvere kohtusse, kus see 2016. aasta augustis ka menetlusse võeti. Pärast terve rea menetluslike küsimuste lahendamist jõuti asja arutamiseni kohtus alles mullu sügisel. Lisaks Toila vallale kaasas kohus asja menetlusse kaasatud haldusorganitena ka justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi. Kohtuasjas toimus kaks istungit, üks mullu 19. septembril ja teine selle aasta 22. jaanuaril.
Vaidlustas kaalutlusõiguse
Raudvere ettevõte asus kohtus seisukohale, et Toila vald asus neile ehitusloa keeldumisel seisukohale, et kaitseministeeriumi negatiivse kooskõlastuse tõttu ei olnud tal õigust kaaluda kaebaja ehitusloa väljastamist. Ettevõte aga leidis, et Toila vald ei kasutanud talle antud kaalutlusõigust.
Seda argumenti toetab Est Wind Poweri advokaatide kinnitusel ka riigikohtu praktika, „milles on sedastatud, et vastutus õiguspärase haldusakti eest asub lõplikul otsustajal, kes oli kohustatud välja selgitama kõik olulised asjaolud, kohaldades sealjuures vajadusel uurimispõhimõtet”. Nii asus ettevõte seisukohale, et kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on kaalutlusviga, mis vältimatult toob kaasa vaidlustatud haldusakti ehk Toila valla 2016. aasta aprillikuise korralduse tühistamise.
Ka juhtisid Est Wind Poweri advokaadid tähelepanu asjaolule, et Toila vald oli olulise asjaoluna jätnud arvestamata, et kaitseministeerium oli kooskõlastanud sama ehitusprojekti (ehk sama objekti sama teabe alusel) projekteerimistingimuste kooskõlastamise raames alles kaks kuud varem. Ettevõte rõhutas, et kaitseministeeriumi negatiivne kooskõlastus anti õigusvastaselt, sh ilma õigusliku aluseta.
Est Wind Power asus seisukohale, et sellega võttis Toila vald ebaõigesti arvesse kaitseministeeriumi negatiivset kooskõlastust ning jättis ehitusloa põhjendamatult väljastamata. Seetõttu palus ettevõte vaidlusalune korraldus tühistada, kohustada valda väljastama ehitusluba või alternatiivina määrata arendaja kasuks 2,18 miljoni euro suurune kahjutasu.
Nii Toila vald, justiitsministeerium kui kaitseministeerium asusid kohtuasja käigus seisukohale, et Est Wind Poweri kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuasja menetluskulud ettevõtte enda kanda. Kõik kolm osapoolt leidsid, et vaidlustatud Toila valla korraldus oli õiguspärane ning antud situatsioonis ka ainuvõimalik.
Ka märkisid nad, et Raudvere ettevõtte äriplaan on seotud üldteadaolevate riskidega. Seejuures viitasid nad takistustena nii keskkonnanõuetele, kohalike elanike vastuseis, riigikaitselistele vajadustele kui ka erinevatele planeeringutele, mis samuti ajas muutuvad.
Ühtlasi ütles Toila vald, et tal puudub väidetava kahju tekkimise osas süü ning talle ei saa ette heita vajaliku hoolsuse mitte järgimist, ta pidi lähtuma kehtivatest nõuetest ja talle siduvatest toimingutest. „Eelkõige ehituslubade menetlemisel on tavapärane, et põhjuse olemasolul piiratakse majandustegevust, selle liiki, mahtu jne,” põhjendas ta.
Ehitusloa keeldumise põhjuse alus polnud piisav
Halduskohus leidis aga, et Est Wind Poweri kaebus tuleb rahuldada, vaidlustatud Toila valla 2016. aasta aprillikuine korraldus tühistada ja kohustada Toila valda arendaja ehitusloa taotlus uuesti läbi vaatama, arvestades 15. märtsi kohtuotsuse põhjendusi. Kohus ütles, et pidi antud asjas esitatud tühistamisnõude lahendamisel hindama, kas toodud põhjendusel ehitusloa väljastamata jätmine oli õiguspärane.
„Käesoleval juhul tekitavad küsimusi nii haldusakti andmise aluseks olevate kaebaja (Est Wind Poweri – S.L) taotluse kui ka kaitseministeeriumi projekti kooskõlastamata jätmise kuupäevades eksimine ning see, et ehitusloa taotluse menetluse käik, motiivid ja kaalutlused, haldusakti andmise aluseks olevate dokumentide lisad 1-4 ei sisaldu korralduses,” põhjendas kohus oma otsust.
Vaidlustatud Toila valla korralduse juurde ei olnud võetud haldusaktis viidatud lisasid, samuti polnud lisatud seletuskirja ehitusloa menetlemise kohta, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. „Seega on vaidlustatud haldusakt motiveerimata,” leidis Tartu halduskohus oma reedeses otsuses.
Ka rõhutas ta, et kohtupraktikas on toetatud seisukohta, et sätestatud alused annavad pädevale asutusele üksnes kaalutlusõiguse ehitusloa väljastamisest keeldumiseks, kuid ei pane sellist kohustust.
Mis puudutab kaitseministeeriumi kooskõlastust või täpsemalt kooskõlastamata jätmist, märkis kohus sarnaselt arendaja väidetuga, et kaitseministeeriumi kooskõlastus ehituslubadele ega ehitusprojektile ei olnud vajalik, kuivõrd kaitseministeerium oli juba kooskõlastanud tuulikute projekteerimistingimused.
„Kui ka eeldada, et kooskõlastus oli vajalik, tuleb lugeda laitseministeeriumi kooskõlastus antuks, kuivõrd kaitseministeerium ei vastanud kooskõlastustaotlusele tähtaegselt. Seega puudus Toila vallal alus keelduda ehituslubade väljastamisest,” märkis kohus. Ka rõhutas ta, et 2016. aasta jaanuaris Päite-Vaivina väljastatud projekteerimistingimused on tänaseni kehtivad.
Ühtlasi ütles kohus, et „ehitusprojekti osas puudub aga kooskõlastuse küsimise ja andmise regulatsioon uuest üleüldse, s.o. tuuliku ehitusprojekti näol ei ole tegemist dokumendiga, mis üleüldse saaks olla kooskõlastusmenetluse esemeks” ning kuivõrd seadusest tulenev alus kooskõlastusnõudeks puudus, ei saa ka Toila vald sellele tugineda ehituslubade väljastamisest keeldudes.
Tartu halduskohtu reedest otsust on võimalik 30 päeva jooksul edasi kaevata. Selleks tuleb esitada apellatsioonikaebuse Tartu ringkonnakohtule hiljemalt 15. aprillil.
Värske asekantsler saatis kõigile omavalitsustele tuule- ja päikeseenergiat puudutava märgukirja
Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 17, 2019
Delfi Ärileht, 17.03.2019
Sellest nädalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis energeetika asekantslerina tööle asunud Timo Tatar saatis kolmapäeval kõigile kohalikele omavalitsustele märgukirja, milles juhib tähelepanu kajastamisele praegu välja töötamisel olevates üldplaneeringutes ja teeb konkreetsed soovitused, kuidas seda teha.
Tatar märkis kirjas, et pöördub omavalitsuste poole seoses kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisega ja seal tootmiseks vajalike alade leidmisega.
„Soovime rõhutada kohalike omavalitsuste rolli olulisust arendamisel saavutamaks ühiseid riiklike eesmärke ja kinnitame, et oleme valmis igakülgseks koostööks selles valdkonnas,” lausus värske majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler.
Ta selgitas, et valitsus kinnitas 2017. aasta sügisel uue riikliku arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030+), milles on seatud eesmärgiks suurendada osakaalu aastaks 2030 50%-ni energia lõpptarbimisest. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 29%. „Sama arengukava seab ka alameesmärgi toodetavale elektrienergia osakaalule – 30% lõpptarbimisest aastaks 2030. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 17%,” lisas Tatar.
Ka märkis ta, et lisaks on MKM koostöös keskkonnaministeeriumiga koostamas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtab Eesti riigina kohustuse, et aastaks 2030 on osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42%.
„Eesti peamised allikad on biomass ja tuul, kuid ka päikeseenergia. Nii tuulest kui päikesest energia tootmine, mida seni on toetatud erinevate toetusskeemide abil, on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest,” sõnas MKMi asekantsler oma kirjas.
Terve rida piiranguid
Sellest kõigest lähtuvalt soovitab ta omavalitsustel üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks, märkides, et Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist.
Kuigi Tatar tõdeb, et koos riigikaitseliste piirangutega, mis kehtivad üle Eesti, on arendamisele ka muid piiranguid, näiteks looduskaitselisi, on Eesti riigina täna olukorras, kus arendajatel pole hetkel ühtegi ehitusvalmidusega projekti, otsivad erinevad ministeeriumid tema kinnitusel nendele piirangutele leevendusi.
„Loodetavasti jõutakse koostöös kohalike omavalitsuste lahendusteni, mis võimaldavad Eestil toota nii, et sellega ei väheneks riigi kaitsevõime või ei kahjustuks looduskaitseliselt väärtuslikud alad,” märkis, loetledes siiski terve rida piiranguid, millega peavad omavalitsused näiteks arendusalade määramisel üldplaneeringute koostamisel arvestama.
Seejuures tuleb arvestada sellega, et elamute ja ühiskondlike hoonete ning vahekaugus ei oleks mitte rohkem kui 1000 meetrit ja tiheasustusaladel 2000 meetrit. Ka tuleb silmas pidada, et puhke- ja virgestusalad oleks puhvriga 1000 meetrit.
Ühtlasi tuleb arvestada, et ja oleks avalikult kasutatavatest teedest vähemalt 1,5 korda nii kaugel kui tuuliku masti kõrgus ja tiiviku diameeter kokku. Veekogude puhul tuleb arvestada, et puhverala oleks võrdsustatud veekogu ehituskeeluvööndiga ning kalmistute puhverala on 500 meetrit.
Tervele reale piirangutele tähelepanu juhtimise kõrval, tegi MKM ka terve rida soovitusi, mis võiks aidata arendamisele kaasa. „Soovitame soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ning määrata antud piirkonnad sobivaks alaks,” ütles Tatar.
Ka soovitas ta omavalitsustel teha koostööd kaitseministeeriumi ja siseministeeriumiga, selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne.
Neljas maakonnas vaja senised valikukriteeriumid üle vaadata
Ühtlasi soovitas ta kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. „Seejuures palume lähtuda Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu sellekohaste soovitustega,” märkis Tatar.
Nendes neljas maakonnas soovitas ta üldplaneeringute koostamisel analüüsida, kas teemaplaneeringute koostamisel tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kriteeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid vastavalt eelpool toodud piirangukriteeriumitele.
Kuivõrd kiri keskendus ennelõike ja sellega seotud piirangutele, märkis Tatar, et päikeseenergia arendamisele ei ole sarnaseid piiranguid kehtestatud. „Sobilike alade planeerimisel soovitame ennekõike eelistada endiseid tööstusalasid ning väheväärtuslikke ja söötis olevaid põllumaid,” ütles ta.
Värske asekantsler rõhutas veel oma märgukirja lõpus, et Eesti riigi eesmärgiks on tagada jätkusuutlik areng, mistõttu ollakse valmis igakülgseks koostööks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel.
„On aga väga oluline, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringud näeksid ette võimalikud alad arendamiseks, kuna see tagab täiendava panuse kohalikku arengusse ning on oluliseks nurgakiviks riiklike eesmärkide täitmisele,” sõnas Tatar.
Ametis sellest nädalast
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson nimetas Timo Tatari uueks energeetika asekantsleriks lõppeva nädala esmaspäeval. Varasemalt sel kohal olnud Ando Leppiman liikus mullu detsembris Merike Saksast vabaks jäänud ministeeriumi kantsleri kohale.
Timo Tatar töötas seniajani ministeeriumis energeetika osakonna juhatajana. Varem on ta ametis olnud Eesti Energias, Riigi Kinnisvara AS-is ja Fortum Termest AS-is. Ta on ka põhivõrguettevõtte Elering nõukogu liige. Tataril on Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika magistrikraad.
Ettevõtja süüdistab ametiasutusi pahatahtlikkuses ja sigatsemises
Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 17, 2019
Delfi Ärileht, 17.03.2019
Poolteist nädalat tagasi saatis tuuleettevõtja Harry Raudvere pika kirja nii Saaremaa vallale kui kaitseministeeriumile, kuna ei olnud rahul kummagi asutuse põhjendustega seoses ühe Saaremaale plaanitava tuuliku asjaajamisega.
„Käesoleva seisukohaga toome esile asjaolud, mis järjekordselt tõendavad mõlema asutuse pahatahtlikkust ning näitavad selgelt mõlema asutuse ametnikele antud ebaseaduslike korralduste truualamlikku täitmist,” ütles Adepte OÜ nimel nii Saaremaa vallale kui kaitseministeeriumile 7. märtsil adresseeritud kirjas tuuleettevõtja Harry Raudvere.
Tema selgituste kohaselt on Saaremaa vald ühe konkreetse, Metsa-Simmu detailplaneeringu algatamise eelnõu menetluses olnud pahatahtlik, kaitseministeerium aga sinnaplaanitava tuuliku kõrguspiirangute seadmisel aga lihtlabaselt sigatsenud.
Vald otsis ministeeriumilt tuge
Ettevõtja selgitas, et talle 6. märtsil Saaremaa valla poolt saadetud kirjas ütles ametnik, et kuigi nad peatasid 28. veebruaril kõnealuse detailplaneeringu algatamise taotluse menetluse, jõudsid nad küsida enne seda ka kaitseministeeriumi seisukohta, mille nad siis talle koos 6. märtsi kirjaga edastasid.
Raudvere leidis ühelt poolt, et omavalitsusel ei olnud mingit alust kõnealuse detailplaneeringu algatamise peatamiseks. Teisalt sõnas ta, et kuigi Saaremaa vallavalitsus viitas oma kaaskirjas õigusaktile, millest tingitult kaitseministeeriumi arvamust küsiti, siis tema hinnangul näeb see ette kooskõlastuse küsimist ainult planeeringu menetluse ajal, kuid mitte enne selle algatamist.
Ühtlasi märkis tuuleettevõtja, et ka rahandusministeerium on tänaseks andnud oma selge seisukoha, mille kohaselt ühe kavandamisel Saaremaa valda ei ole detailplaneeringu koostamine üldse nõutav. „See rahandusministeeriumi seisukoht on Saaremaa vallavalitsusele teada,” lausus Raudvere.
Ta oli oma kirjas veendunud, et Saaremaa vallal on „argumendid oma senise pahatahtliku ja õigusvastase tegevuse õigustamiseks otsa saamas ning viimases hädas otsitakse tuge kaitseministeeriumilt, kes kunstlikult riigisaladuse taha pugedes on end juba korduvalt tõestanud kuuleka „puudlina“ erakondlikes poliitmängudes ning aidanud seeläbi õigustada ka kohaliku omavalitsuse asutuste ebaseaduslikku tegevust”.
Konkreetselt kaitseministeeriumi vastu suunatud kriitikas juhtis Raudvere tähelepanu sellele, kuidas ministeeriumi seisukoht on juba varem neile edastatud koordinaatidele rajatava tuuliku osas natuke vähem kui viie kuu jooksul oluliselt muutunud.
Ministeeriumi arusaamatu meelemuutus
Nimelt kirjutas ministeerium oma 6. märtsi kirjas Saaremaa vallale, et nende kooskõlastuse saamiseks on vajalik kogukõrguse vähendamine tasemeni, kus ei asetse riigikaitselise ehitise otsenähtavusalas ning seeläbi on tagatud vastava riigikaitselise ehitise töövõime. „Antud asukohas on vastavaks kõrguseks 85 m absoluutkõrguses laba tipukõrguseni,” seisis ministeeriumi kirjas.
Raudvere märkis seepeale, et oli juba mullu sügisel pöördunud kaitseministeeriumi poole tuuliku püstitamiseks vajalikele tingimustele eelhinnangu saamiseks just antud tuuliku asukoha koordinaatidest lähtuvalt. „Tegemist on samade koordinaatidega, kuhu on kavandatud Metsa-Simmu kinnistule rajatav ,” rõhutas ettevõtja.
Mullu 19. novembril kaitseministeeriumilt saadud vastuses oli aga tuuliku lubatav kõrgus sootuks teine. „Asukohas 2 (s.o. Metsa-Simmu kinnistu koordinaatidel) maksimaalne laba tipukõrgus [on] kuni 100m (absoluutkõrgus 108,5m),” seisis ligi viie kuu taguses kaitseministeeriumi kirjas.
Raudvere nentis, et ministeeriumi seisukoha muutumine saab tuleneda vaid sellest, et tegemist on kas lihtlabase sigatsemisega, Muhu saarel asuv õhuseireradar tõesti kaotab iga järgneva 4 kuuga 15-20% oma töövõimest ja lakkab peatselt sootuks töötamast või ametnikud ja kaitseväelased on nii ebapädevad, et nad tegelikult ei tea isegi, kas ja mida selle õhuseireradariga üldse näha saab, mistõttu toob see iga päev uue tulemuse.
Ettevõtja lisas, et on päris kindel, et kaitseministeerium ei saa oma nägemuse pideva muutmise põhjendusena viidata asjaolule, et kiri oli vaid informatiivne. „Õhuseireradari vaatlusvõime ei ole igapäevaselt muutuv nähtus, vaid kindlalt fikseeritud suurus,” märkis ta oma põhjendustes.
Kirja lõpus palus Raudvere nii vallal kui ministeeriumil viivitamatult lõpetada teadlik ja õigusvastane vastutöötamine ettevõtlike Eesti kodanike ja äriühingute tegevusele.
Vald ei nõustu ettevõtja kriitikaga
Saaremaa valla juristid ütles, et nad ei saa nõustuda Harry Raudvere vätiega nagu oleks vallavalitsus käitunud pahatahtlikult ja ebaseaduslikult, kuna on enne tuulikualuse maa detailplaneeringu algatamist küsinud kaitseministeeriumi seisukohta.
„ § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Antud juhul on kaitseministeerium asutus, kelle valitsemisalasse kuulub ka tuulikute püstitamine,” märkisid nad.
Ühtlasi ütlesid Saaremaa valla juristid, et ei täpsusta, millises detailplaneeringu menetlusetapis tuleb alustada koostööd valitsemisasutustega, kuid samas ei keela küsida valitsusasutuste seisukohti enne detailplaneeringu algatamist.
„Eeltoodu alusel on vallavalitsus teinud koostööd kaitseministeeriumiga ning juhul, kui detailplaneeringu menetlust jätkatakse, siis ka kooskõlastatakse detailplaneering,” laususid nad. Ka ütlesid Saaremaa valla juristid, et asjaolu, miks vallavalitsus pidas vajalikuks peatada detailplaneeringu algatamise taotluse menetlus, oli selgelt väljendatud Adepte OÜ’le välja saadetud kirjas.
Rahandusministeerium olla oma kirjas selgelt väljendanud, et planeerimismenetluses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum, mistõttu ei saa üheselt väita, et ühe püstitamiseks detailplaneeringut üldse koostama ei pea.
„Saaremaa vallavalitsus on leidnud, et kavandatav on käsitletav kui olulise avaliku huviga rajatis, sest ehitise püstitamisega kaasnevad mõjud võivad ulatuda kinnisasja piiridest kaugemale. Kaasnevad mõjud võivad olla nii visuaalsed, helilised, loodus- kui liikluskorralduslikud (eelkõige lennuliiklus) ja mitmed teised mõjud,” leidsid juristid.
Ministeerium ei vaadanudki täpseid koordinaate
Kaitseministeerium selgitas vastuses ettevõtja kriitikale, et nende jaoks on tavaline, et nii arendajad kui ka kohalikud omavalitsused küsivad esialgset, mittesiduvat ja mitteametlikku eelhinnangut või sobiva asetuse ja maksimaalse kõrguse suhtes enne, kui ametlikult planeeringumenetlust algatada.
„Niiviisi toimides saab säästa kõvasti aega ja rahalisi vahendeid,” märkis ministeeriumi pressiesindaja Andres Sang. Tema sõnul küsis Adepte OÜ enne planeeringu alustamist kaitseministeeriumi hinnangut võimaliku täpse asukoha koordinaatide järgi, saades esialgse ja mitteametliku hinnangu maksimaalse kõrguse osas.
Samas rõhutas ta, et detailplaneeringu algatamise taotluse käigus küsis Saaremaa vallavalitsus seisukohta võimaliku paigutamiseks kogu kinnistu ulatuses, täpsustamata selle täpset asukohta. „Sellest lähtuvalt andis kaitseministeerium maksimaalse kõrguse vastavalt sellele, mis võiks olla maksimaalne kõrgus antud kinnistu raames kõige ebasobivama asukoha puhul,” märkis Sang.
Ettevõtjat selgitused ei rahulda
Harry Raudvere nende selgitustega rahule ei jää, tema väitel kaitseministeerium valetab. „Häbematult valetab. Nii lihtne ongi,” lausus ettevõtja. Tema selgituste kohasel oli tuuliku asukoht maksimaalselt 0,5 meetri täpsusega paika pandud.
„Ma ei küsi esimest korda võimalikku kõrgust. Alati oleme näidanud täpsed koordinaadid ja alati on nad andnud ka esitatud koordinaatidele täpsed vastused. Ükskõik, kuhu me sellel nimetatud kinnistul generaatori ka paigaldaksime, on kõrguste vahe maksimaalselt 1,5 meetrit koordinaatidega fikseeritud kohast,” rääkis ta.
Ühtlasi möönis Raudvere, et ta saab aru, et ei saa võtta ministeeriumi mullusügisest vastust kui kooskõlastust, kuid just nende andmete põhjal tellib ettevõte , projekteerib selle ja kulutab väga palju raha. „Ehitame valmis hirmkallid liitumised ja siis ütleb kaitseministeerium süüdimatult, et tegime lihtsalt nalja ja teil ei olnud mingit õiguspärast ootust. Kena, kas pole?” nentis ta.
Ta märkis, et täpselt nõndamoodi on ministeerium käitunud nendega nii Päite-Vaivina rajamise blokeerimisel kui ka Varja . „Lubasid, kooskõlastasid ja siis tõmbasid vee peale. See on siis ettevõtlussõbralik keskkond?” nentis Raudvere.
Ettevõtja pahameelest võib iseenesest aru saada. Kahe eelpool mainitud ja Ida-Virumaale plaanitava puhul käib arendaja juba mitu aastat kohalike omavalitsuste ja Eesti riigiga kohut. Kui Päite-Vaivina kohtuvaidlus jõudis mullu sügisest kohtu esimeses astmes arutlusele, siis Varja kohtuasi seisab alates 2014. aasta lõpust.
Kaitseministeeriumi riigikaitselised piirangud mõjutavad rajamist üle Eesti ning on kogu sektori hinnangul üks peamine pidurdav mõjutegur, seda iseäranis tervele reale Ida-Virumaale plaanitavatele , mille ehitus on just nendest piirangutest tulenevalt juba mõnda aega seisnud, päädides arvukate kohtuvaidlustega.
Enefit Greeni tuulepargid tootsid veebruaris rekordkoguse elektrit
Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 12, 2019
Delfi Ärileht, 12.03.2019
Eesti Energia ettevõtte Enefit Greeni tootsid veebruaris kokku 124 gigavatt-tundi elektrit, mis on üle kümne korra rohkem kui aasta tagasi ning 30 protsenti rohkem kui kuu varem jaanuaris, teatas ettevõte.
124 gigavatt-tunnist elektrist jagub aastaks ajaks üle 40 000 keskmise tarbimisega majapidamisele.
Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul on hea toodangumahu taga veebruarikuu suurepärased tuuleolud ning hea töökindlus.
„Lisaks on Enefit Green kasvatanud tänu omandamisele aastatagusega võrreldes oma portfelli, mille tulemusel on meil täna oluliselt rohkem . Tänu keskmisest stabiilsemale ja tugevamale tuulele tootsid need veebruaris kokku rekordkoguse elektrit,“ kommenteeris Kärmas.
Enefit Greenil on Eestis ja Leedus kokku 20 165 tuulikuga, mille koguvõimsuseks on 398 megavatti.
Kokku kujunes Enefit Greeni veebruarikuu elektri kogutoodanguks 139 gigavatt-tundi, milles sisalduvad ka Iru, Paide, Valka ja Broceni elektrijaamade, Keila-Joa hüdroelektrijaama, Ruhnu ning päikeseelektrijaamade toodangumahud.
Novembris 2018 omandas ettevõte Baltikumi tootja . Tehingu järgselt kasvas Enefit Greeni pea kolm korda, ületades aastas 1 teravatt-tunni piiri. Ettevõttes töötab täna üle 140 inimese.
Timo Tatar sai energeetika asekantsleriks
Eesti uudisedMarch 12, 2019
Tööstusuudised, 12.03.2019
Endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar saab uueks energeetika asekantsleriks.
Avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul nimetas majandus- ja taristuminister Kadri Simson uueks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsleriks Timo Tatari, teatas ministeerium.
„Lähiaja suurimad väljakutsed on seotud 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide poole liikumisega. Sihid on täna suuresti paigas, kuid nende saavutamine eeldab eri osapoolte ühist pingutust. Väljakutsed on ka põlevkivisektoris. Sektor on juba täna muutumises – toodame vähem elektrit ning rohkem vedelkütuseid. Riigi vaates on oluline, et see muutus ei ohustaks elektri varustuskindlust ning muutuste tulemusena paraneks põlevkivisektori lisandväärtus ja konkurentsivõime,“ ütles Tatar.
„Järjest suurem roll energeetikas on ka riikide vahelisel koostööl nii ühenduste rajamise, tootmisvõimsuste jagamise, strateegiliste projektide elluviimise kui ka taastuvenergia eesmärkide ühisel saavutamisel,“ lisas ta.
Siiani töötas Tatar MKMi energeetika osakonna juhatajana. Varem on ta ametis olnud Eesti Energias, Riigi Kinnisvara AS-is ja Fortum Termest AS-is. Tatar on ka elektri põhivõrguettevõtte Elering nõukogu liige.
Tataril on Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika magistrikraad.
Elering hakkab pakkuma kiiremat elektrivõrguga liitumist
Eesti uudisedMarch 12, 2019
BNS, 12.03.2019
Elering on ostnud liitumispunktide ehitamiseks vajalikud seadmed ja välja valinud ehitajad, et kiirendada standardsete liitumispunktide ehitamist ülekandevõrguga liitujatele ja rajada uusi kompaktalajaamu.
Eelmisel aastal lõppenud hankega ostis Elering valmis 110-kilovoldiste liitumispunktide ja kompaktalajaamade rajamiseks vajalikud võimsuslülitid, voolutrafod, pingetrafod, mõõtetrafod, maanduslülitid ja lahklülitid. Seadmed tarnis Siemens OY Eesti filiaal ning need maksid üle 800 000 euro, teatas riiklik elektrivõrgu süsteemihaldur.
Liitumiste väljaehitamiseks kvalifitseeris Elering seitse pakkujat – ABB, Empower, Leonhard Weiss Energy, Merko Infra, Siemens OY Eesti filiaal, ühispakkujad TMV Power ja TMV Service OY ning Viru RMT ja EPCM Consulting.
Eleringi eesmärk on riigifirma teatel teha Eesti elektri- ja gaasi ülekandesüsteemiga liitumine klientidele kiireks ja mugavaks, toetamaks Eesti majandusarengut.
“Kui seni alustas Elering pärast uue kliendiga liitumislepingu sõlmimist hanget liitumispunkti seadmete tarnimiseks ja ehitustööde teostamiseks, siis muudatuse järel on võimalik renoveeritud alajaama standardse 110-kilovoldise liitumispunkti ehituseks sõlmida ehitusleping juba kvalifitseeritud töövõtjaga, kes paigaldab Eleringi poolt varem hangitud seadmed,” ütles pressiteate vahendusel Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
See võimaldab tema sõnul hankes vahele jätta seadmete tarne perioodi ning sõltuvalt projekti keerukusest lühendab liitumisprotsessi mitme kuu ja teatud juhtudel kuni ühe aasta võrra. Samuti võimaldab seadmete ja ehitajate eelnev väljavalimine senisest lühema aja jooksul ehitada olemasolevad, kuid amortiseerunud alajaamad ümber kompaktalajaamadeks paikades, kus elektritarbimine on oluliselt vähenenud.
«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»
