Eesti uudised, ETEA uudised, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogi, UncategorizedJune 11, 2020
Saaremaast läände jääv mereala sobib tuuleenergeetika arendamiseks. Sellisele järeldusele jõudsid TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased, kes uurisid sealset merepõhja elustikku ja elupaikasid.
Loe edasi »
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiJune 4, 2020
Valitsuse kliima- ja energiakomisjon arutas 3. juunil 2020 tuuleparkide rajamist Eestis ja Läänemeres. „Tuuleenergial on taastuvatest energiaallikatest Eestis praegu kõige laialdasem arengupotentsiaal,“ ütles Jüri Ratas. „Valitsus on juba teinud otsuseid, mis kaotavad osal tuuleparkidest kõrguspiirangud maismaal, luues seeläbi arendajatele uusi võimalusi. Merealadele tuuleparkide rajamisega edasi liikumiseks peame tegutsema kaalutletult ning tegema tihedat koostööd, eelkõige lähinaabritega.“ Loe edasi »
CO2 kaubandus, Eesti uudised, ETEA uudised, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiJune 4, 2020
Euroopa Komisjon on võtnud oma prioriteetseks suunaks Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise kaudu kujundada ühine majandusruum tulevikukindlamaks ning keskkonnasõbralikumaks. Uudse koroonaviiruse levikust raputatud Euroopa majandusolukorra kontekstis on rohelepe kujunemas oodatust veelgi olulisemaks. Eesti ettevõtjate, erialaliitude, kodanikuühenduste jt hinnangul on esmatähtis, et Eesti tänased strateegilised valikud, sh roheleppe elluviimisel, panustaksid nii majanduse konkurentsivõime kui ka keskkonna seisukorra parandamisse ning oleksid harmoonias ÜRO säästva arengu eesmärkidega.
Varasematele kogemustele tuginedes on Eesti tõestanud end säilenõtke keskkonnana uute lahenduste kasutusele võtmisel ning digirevolutsiooni hüvede edukal rakendamisel. Üleminek keskkonnasõbralikematele lahendustele lugematutes valdkondades pakub roheleppe kontekstis kiirematele kohanejatele ka pikaajalisemaid eeliseid, mistõttu oleme veendunud, et Eestil on tarkasid valikuid tehes potentsiaal olla roherevolutsioonist suurimat kasu lõikavate riikide seas.
Muutuvates konkurentsitingimustes on tarvis riigi ja ettevõtjate eesmärgipärast ja järjekindlat koostööd muu hulgas energiamajanduse kiiremaks ümberkorraldamiseks taastuvenergiale üleminekul, digilahenduste rakendamiseks, energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks, teadusarendustegevuse tõhustamiseks, elurikkuse säilitamiseks jpm. On selge, et Eesti majanduse ning ettevõtete jaoks võiks rohekuvandist kujuneda sihikindla töö tulemusena ka arvestatav ekspordiartikkel, mis on võimalik vaid teaduse kommertsialiseerimise ning uute jätkusuutlike tehnoloogiate arendamise kaudu.
Loe edasi »
Eesti uudised, ETEA uudised, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiJune 3, 2020
Enefit Green AS ja Metsagrupp OÜ esitasid Pärnu linnavalitsusele taotlused algatada eriplaneeringu koostamine tuulepargi rajamiseks, mille linnavalitsus esitas volikogule. Loe edasi »
Eesti uudised, ETEA uudised, Maailma uudised, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiMay 11, 2020
Kirjas EL-i siseturu volinikule Thierry Bretonile ja EL-i energeetikavolinikule Kadri Simsonile kutsuvad Leedu, Poola, Kreeka, Hispaania, Läti, Eesti, Austria ja Luksemburgi ministrid üles rakendama ELi tööstuspoliitikat taastuvenergia tarneahelate laiendamiseks.
Loe edasi »
TuuleenergiaMay 2, 2019
Pärnu Postimees, 29.04.2019
Kahe ja poole aasta eest, oktoobris 2016 algatati Saarde vallas kolm detailplaneeringut, rajamaks Kamali ja Tõlla külla tuulepark. Nüüd, mai alguses pannakse planeeringud avalikult välja, et kohalikudki saaksid sõna sekka öelda.
Loe edasi »
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 29, 2019
BNS, 29.04.2019
Tuuletehnoloogia ettevõte Eleon AS sulgeb maist Lool asuva koostamistehase ja jätkab multimegavatt-klassi elektrituulikutetootmist Hiinas ja Malaisias.
Osa arendus- ja administratiivseid ülesandeid täitvaid töökohti jäävad esialgu Eestisse, teatas Eleon.
“Meie eesmärk on edasi arendada tehnoloogiat ja kasvatada ettevõtet, kuid viimasel kahel aastal on kogu energia läinud riigiga vägikaikaveole, mis ei süvenda optimismi tulevikuks. Selle asemel, et teha jõupingutusi juba käivitunud tööstuse arendamiseks kodumaal, oleme otsustanud jätkata tuulikute tootmist väljaspool Eestit,” ütles Eleon AS juhatuse liige Oleg Sõnajalg.
“Pakkumised on olnud laual juba üle poole aasta, oleme seda sammu pikalt kaalunud. Lõpliku otsuse tegemisele on mõnevõrra kaasa aidanud ka viimaste nädalate sündmused,” lisas Sõnajalg.
Eleoni teatel vaieldakse Aidu tuulepargiga seonduvad küsimused lõpuni ja tuulepark kavatsetakse valmis ehitada, püstitades sinna 30 Eleoni 3.4M tüüpi tuulikut.
“Eleoni ambitsioonikas plaan on järgmiseks kümnendiks jõuda multimegavatt-klassi tuuliku tootmismahtudega konkurentidega samale tasemele, mis on kuni 1000 tuulikut aastas. Sellega luuakse sektorisse üle 10 000 kvalifitseeritud töökohta, milleks on vaja aga tööstusinnovatsiooni sõbralikku ettevõtluskeskkonda,” lisas Sõnajalg.
Eleon AS on 2007. aastal asutatud Eesti ettevõte, mis on välja arendanud ja toodab Eestis multimegavatt-klassi elektrituulikuid. Esimene Eleoni tehnoloogial baseeruv 3M116-tuulik püsitati 2013. aastal Saaremaal Salme tuulepargis.
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 28, 2019
ERR, 28.04.2019
Sel nädalal tõusis taas teravalt päevakorda Aidu tuulepargi rajajate ja kaitseministeeriumi vastasseis, kuna ministeeriumi sõnul on kavandatavad tuulikud liiga kõrged ja segaksid radarite tööd. “Aktuaalne kaamera. Nädal” uuris teemat lähemalt.
Elektrituulikute rajamine sai selle sajandi algul sisse võimsa hoo ja eelmisel aastal andsid tuulepargid juba 36 protsenti Eesti taastuvenergia toodangust. Viimase ja kõige võimsama tuulepargi rajamist, kuhu tuleks korraga 33 tuulikut, tutvustasid vennad Andres ja Oleg Sõnajalg ka kolme aasta eest rahvusringhäälingule.
Tänaseks on Aidu Tuulepargis aga ehitustegevus politsei abiga peatatud. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tegi hoonestusõigust omavale vendadele Sõnajalgadele kuuluvale Eleon Greenile 12. aprill vastava ettekirjutuse, kuna tuulikute rajamine võib olla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule, sest need takistavad õhuseireradarite tööd.
“Tänaseni on need ehitusload kehtivad, seda on kinnitanud jätkuvasti kohalik omavalitsus, selle kohta selle konkreetse ehituslubade aluseks olevad projektid on kooskõlastanud ka kaitseministeerium ja täpselt selle järgi me ka ehitame,” ütles Eleoni Greeni juhatuse liige Andres Sõnajalg.
Andres Sõnajalg arvab, et tegelikult on kaitseministeeriumi tegevuse taga riigifirma Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni huvid.
“Nende taktika oligi ilmselt see, et protsess iseenesest lämmataks eraettevõtte ja selle tööstuse ja selle innovatsiooni. Meil ei ole mitte mingit kahtlust, et see nii oli. Meil on mitmeid dokumente, millest ma ei saa täna rääkida,” väitis ta.
“Ma arvan, et siin ei ole selles mõttes Eesti Energial või Enefit Greenil mingisuguseid oma erilisi huvisid, et ma arvan, et kõik need piirangud takistavad täna ju kõikidel teistel turuosalistel täpselt samamoodi oma äri arendada,” kommenteeris omakorda Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Lõplik tõde, kuidas ja kas üldse Aidu tuulepargi arendamisega edasi minnakse, peaks selguma kohtus.
Viimane märkimisväärne tuulepark ehitati Eestisse kuue aasta eest. Seega võib öelda, et tuuleparkide arendus on Eestis kinni jooksnud. On tekkinud mitmeid probleeme, nii looduskaitseliste kui ka kaitseotstarbeliste piirangute osas.
“Energeetikas, kus on tugev konkurents, ei tohiks riik omada ärihuvisid. Paratamatult nii väikeses riigis, ma ütleks, korporatiivses ühiskonnas, ei ole võimalik neid ärihuvisid nii hästi lahus hoida ja selle tõttu igal sammul on näha, et Eesti Energiale tehakse eeliseid ja jõuga üriatakse turult välja suruda kõiki eraettevõtjad, konkurente, isegi innovaatilisi projekte,” arvas Andres Sõnajalg.
Aavo Kärmase sõnul levitavad Sõnajalad vandenõuteooriad, sest tegelikult on Enefit Green ka ise huvitatud, et valitsus otsustavalt kogu tuuleenergia sektori arendamisega edasi liiguks.
“Tegelikult Eesti on oma tuuleoludelt väga hea koht tuuleenergeetika arendamiseks, aga täna on peamised põhjused siin erinevad, et küll on riigikaitselised piirangud, küll on keskkonnakaitselised piirangud, mis on siis takistanud siiamaale tuuleenergia arendamist,” tunnistas ta.
Taastuvenergia Koja hinnangul peatus aga tuuleparkide rajamine majanduslikel põhjustel, sest kuni aastani 2020 planeeritud toodangumaht 600 gigavatt-tundi sai tormilise arengu tõttu lihtsalt enneaegselt täis.
“Kuni eelmise aastani siis elektrituru seaduses kehtis taastuvenergiatoetusele toodangu maksimumpiir 600 GW tundi, aastas on see maksimumpiir juba tegelikult saavutatud. See tähendab seda, et sisuliselt on riik andnud signaali eelkõige tuuleenergia tootjatele, et Eesti riik ei oota rohkem tuulenergia investeeringuid,” nentis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.
Tulevikus hakatakse taastuvenergiatoetusi määrama vähempakkumise alusel. Tugev tuul peaks aga uutesse tuulikutesse peagi puhuma hakkama, sest riik on seadnud taastuvenergiale väga kõrged eesmärgid.
“See on siis 1800 gigavatttundi, et ühikud oleksid samad. Et kui me täna olme umbes 600-700 GWh juures, siis me näeme, et Eesti saavutaks oma 2030 aasta seatud üsna ambitsioonika eesmärgi, me tegelikult peaksime seda tänast tuulenergia mahtu kahe ja poole kordistama. Riik ei saa ignoreerida seda tekkinud olukorda, konflikti siis riigi energiapoliitika eesmärkide ja kaitsepoliitiliste eemärkide vahel, et siin lahendust on vaja leida ilmselgelt,” ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.
Erinevate huvide arvestamise lahenduseks oleks aga Tatari sõnul senisest parem ametkondade koostöö tuulepargialade planeerimisel.
“Ma kindlasti ei viska püssi põõsasse selles osas, et need alad, kus täna on piirangud, jäävadki piirangutega aladeks. Et me oleme siin kaitseministeeriumiga koostööd tegemas ja otsimas lahendusi, et kaardistada ära, et mis on siis need vajalikud investeeringud selleks, et saavutada siis võimalikult suurtel aladel siis nö piirangute leevendamine. Aga see on üsna pikk töö, see nõuab väga palju arvutusi ja modelleerimist ja kiireid lahendusi siin ei ole,” märkis asekantsler Tatar.
Kuid lisaks kaitsepiirangutele on Eestis ka keskkonnapiirangud, mistõttu tühistati näiteks Hiiumaa tuulepargi planeering. Üldistades mõjutavadki tuuleparkide rajamist Ida-Eestis riigikaitselised ja Lääne-Eestis keskkonnakaitselised piirangud. Tatar tunnistas, et tegelikult on Eestis täna piirangutevaba vaid Pärnumaa lõunaosa ja koostamisel on merealade planeering.
“Kõige perspektiivikam Eestis tuulenergiat maismaal arendada on just Ida-Virumaa ja Lääne-Eesti. Et nüüd viimane selline või üks viimaseid kohti, kus veel tuuleenergiat võiks arendada, on siis Tootsi piirkond, mis on jällegi omakorda takerdunud siin kohtuvaidlustesse,” lausus Enefit Greeni juhatuse esimees Kärmas.
Taastuvenergia Koda loodab, et õige pea saadakse nendest sunnitud seisakutest Eestis üle. Vastavalt seatud eesmärkidele peaks Eestis aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimises olema vähemalt 30 protsenti.
