Sõnajalgade värske temp viis Eesti riigi kannatuse viimase piirini: asekantsler kutsus tehnilise järelevalve juhti mitte murduma
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 14, 2019
Delfi Ärileht, 14.04.2019
Kuigi Sõnajalgadele kuuluva Aidu ehitus Ida-Virumaal on varsti kaks aastat kohtuvaidluse tõttu riigiga seisnud, leidsid ettevõtjad võimaluse, kuidas ehitusega edasi minna ja kahte tuulikut püstitama asuda. Kolm ministeeriumit nimetab ehitustegevust ebaseaduslikuks. Neist ühe asekantsler avaldas tehnilise järelevalve juhile saadetud kirjas lootust, et riik püsib asjas murdumatuna.
Kaks ja pool nädalat tagasi, 27. märtsil saatis tuuleärimeestest vendadele Andres ja Oleg Sõnajalgadele kuuluv ettevõte Eleon Green OÜ – mis kandis eelmise aasta juuli lõpuni nime Kindel Vara OÜ –, Lüganuse vallale ja justiitsministeeriumile teate ehitustegevuse alustamisest Aidu .
Päev hiljem, 28. märtsil kirjutas juba kohalik leht Põhjarannik, et hoolimata ligi kahe-aastasest kohtuvaidlusest riigiga – mis on peatanud ehitustegevuse Aidu –, leidsid Sõnajalad võimaluse jätkata pargis ehitustegevust vana, Kindel Vara OÜ ehitusloa alusel, mida nende sõnul ei tühistatud, kui uus ehitusluba Aidu OÜ-le väljastati.
Põhjaranniku andmeil oli mõned päevad pärast ehituse algust juba üks plaanitud kahest tuulikust püsti ning ehitustegevuses ei näinud midagi ebaseaduslikku ka kohaliku Lüganuse valla juht Andrea Eiche, kelle sõnul on nad vallas kaks korda dokumendid üle vaadanud ja saavad kinnitada, et Eleon Greenil on kehtiv ehitusluba. Asjaga seotud ministeeriumid aga seda meelt ei ole.
Üsna kiiresti reageeris toimunule kaitseministeerium, kes sai asjast teada ajakirjanduse vahendusel, ning on üks peamisi riigiasutusi, kellega Sõnajalad Aidu ehitusloa ja hoonestusõiguse pärast praegu kohut käib. Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu saatis kaks päeva pärast ehitustegevuse algust, 29. märtsil kirja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti (TTJA) juhile Kaur Kajakile.
Loe edasi Delfi Ärilehest.
Kohus ei andnud Sõnajalgadele õigust Tootsi tuulepargi osas
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 12, 2019
BNS, 12.04.2019
Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud Oleg ja Andres Sõnajala Eleon AS-i apellatsioonkaebust, millega ettevõte soovis tühistada või keelata Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) otsuste alusel Tootsi kinnistu enampakkumise korraldamist.
Samuti soovis Eleon keelata enampakkumise tulemuste kinnitamise ja enampakkumise võitjaga müügilepingu sõlmimise seni, kuni majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on lahendanud kaebaja taotluse Tootsi kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks, teatas ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.
Ringkonnakohus selgitas, et enampakkumise korraldamine otsustati ja tehti avalikkusele teatavaks enne seda, kui kaebaja esitas MKM-ile taotluse Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks.
“Riigi otsus võõrandada Tootsi kinnistu avalikul enampakkumisel on avalike huvidega enam kooskõlas kui kinnistu koormamine otsustuskorras ühe ettevõtja kasuks. Enampakkumine annab kõigile huvitatud isikutele võrdse võimaluse kinnistu omandamise nimel konkureerida. Suure huvi tõttu kinnistu vastu võib enampakkumise tulemusel riigile laekuda suurem tulu kui otsustuskorras koormamise korral. Sarnaselt teistele on ka kaebajal võimalik enampakkumisel osaleda ja oma pakkumine esitada,” märkis kohus.
Kuna kaebajal pole õigust nõuda riigile kuuluva kinnisasja koormamist hoonestusõigusega enda kasuks, ei saa enampakkumise korraldamine sama kinnisasja võõrandamiseks rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kohus siiski möönis seda, et kaebaja taotluse menetlusse võtmise ja talle ebamäärase lootuse andmise asemel võinuks riik kohe kaebaja taotluse tagastada viitega Tootsi kinnistu osas varem tehtud võõrandamise otsusele.
Kassatsioonkaebuse võib riigikohtule esitada hiljemalt 13. mail.
Tallinna halduskohus leidis oktoobris, et RMK oleks pidanud Tootsi kinnistu enampakkumisest varem teatama ning võimaldama huvilistel tutvuda lepinguprojektiga, ent jättis muud enampakkumise tingimused jõusse.
Tootsi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.
Minister kutsub uljaid Sõnajalgu korrale: lõpetage ebaseaduslik ehitus
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 9, 2019
Postimees, 09.04.2019
Viimaseid päevi ametis olev keskkonnaminister Siim Kiisler kutsus vendasid Sõnajalgasid üles mõistlikkusele, et nad jätaksid trikitamise ja lõpetaksid ebaseaduslikult ehitamise Aidus.
Eesti ühe suurima, Aidu ehitus jäi seisma paari aasta eest, kui Ida-Viru maavalitsus vaidlustas 2015. aasta kevadel Oleg ja Andres Sõnajala ettevõttele OÜ Aidu välja antud ehitusload. Kohus peatas tuulikute püstitamise kaks aastat hiljem. Kehtetud on need seniajani.
Loe edasi Postimehe veebist.
Riik tutvustab Eesti mereala planeeringu eskiislahendust
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 8, 2019
BNS, 08.04.2019
Rahandusministeerium esitab esmaspäeval tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks Eesti mereala planeeringu eskiislahenduse ning mõjude hindamise eelnõu.
Eelnõu eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse pikaajalistes põhimõtetes, et saavutada ja säilitada merekeskkonna hea seisund ning edendada meremajandust.
Riigihalduse minister Janek Mäggi sõnul on Eesti kui mereriigi jaoks tegemist äärmiselt olulise planeeringuga, mis tekitab loodetavalt elavat huvi. „Kutsun kõiki huvilisi eskiisiga tutvuma ja esitama arvamusi Eesti mereala planeeringu koostamiseks,“ sõnas Mäggi. „Mereala kasutus intensiivistub pidevalt, mistõttu peame siin ajaga sammu pidama ja oma merealade arendamisel arvestame ka uute tegevustega, nagu näiteks vesiviljelus.“
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok ütles, et mereala planeering puudutab otseselt paljusid huvigruppe ettevõtjatest keskkonnakaitsjate ja kohalike kogukondadeni. „Seetõttu kaasasime planeeringu eskiislahenduse koostamisse huvigrupid nii avalikust kui erasektorist, kes andsid selle valmimisse olulise panuse. Meie sooviks oli töötada välja parim võimalik lahendus, mis arvestaks erinevaid mereala kasutusvõimalusi,“ selgitas Ennok.
Mereala planeeringu eskiislahendus kajastab Eesti mereala kooskasutust, andes valdkonniti suuniseid ja tingimusi. Fookuses on eeskätt uued merekasutuse viisid, kus arendushuvid on juba olemas või kus nende tekkimist võib heade eelduste tõttu ennustada, nagu näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Neile seab planeering kasutustingimused ning jaoks ka ruumiliselt määratletud arendusalad.
Planeeringuga määratakse kindlaks, millistes piirkondades ja tingimustel saab majandustegevusi ellu viia. Koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju ning nende tegevustega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele. Samuti hinnatakse tegevuste sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning mõju inimese tervisele. Mereala planeering koostatakse koostöös konsultandimeeskonnaga Hendrikson&Ko-st.
Pärast planeeringu kehtestamist on see edaspidi aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele. Ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ning rannikukogukondadele saab planeering olema tegevuse suunajaks. Mereala planeeringuga tuleb arvestada järgnevate planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks väljastatavate lubade ning riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiliste arengudokumentide koostamisel.
Mereala planeeringu avalik väljapanek toimub 23. aprillist kuni 23. maini rahandusministeeriumi veebilehel ja mereala portaalis.
Huvilised on oodatud osalema ka eskiislahenduse ja selle mõjude hindamise avalikel aruteludel mereäärsetes maakondades, kus tutvustatakse eskiislahendust ning käsitletakse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi ja antakse neile vastuseid.
Arvamusi ja ettepanekuid planeeringule saab esitada 23. maini rahandusministeeriumi e-posti aadressil info@fin.ee. Küsimustega saab pöörduda rahandusministeeriumi nõuniku Triin Leplandi poole emailil triin.lepland@fin.ee ja telefonil 4520521.
Pärast avalikustamist asutakse koostama planeeringu põhilahendust koos mõjude hindamisega. Esialgu on planeeritud, et aasta lõpuks jõutakse ametkondadega kooskõlastamise etappi. Valitsusele on plaanis esitada Eesti mereala planeering kehtestamiseks 2020. aasta hilissügisel.
Kolm võimalikku põhjust, miks kapo peab suure meretuulepargi arendajaid julgeolekuohuks Eestile
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 7, 2019
Delfi Ärileht, 07.04.2019
Lõppeva nädala neljapäeval otsustas Ratase valitsus oma viimasel istungil keelduda Saaremaa hoonestusloa menetluse algatamisest, põhjuseks toodi julgeoleku kaalutlused. Kuigi kapo pole seni juhtumi detailidesse laskunud, pakume võimalikke selgitusi, miks nähakse miljardiprojekti arendajaid julgeolekuohuna Eesti riigile.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tegi neljapäeval toimunud valitsuse istungil ettepaneku keelduda hoonestusloa menetluse alustamisest rajamiseks Saaremaa läänerannikule. Valitsus kiitis tema ettepaneku heaks.
Hoonestusluba taotles vähetuntud ettevõtjatele Veiko Välile ja Kuido Kartaule kuuluv ja 2014. aasta novembris asutatud Saare OÜ 50 aastaks. Valitsuse keeldumise põhjuseks oli kahtlus, et taotleja võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut. See kahtlus põhines kapo hinnangul, kes oli tulenevalt kohustatud selle andma.
Küsimus ei ole konkreetsetes inimestes
Kuigi kaitsepolitseiamet ei ole seni riigisaladusele viidates antud juhtumi detaile kommenteerinud, on ta siiski viidanud, et nende kohustus ohte ennetada tähendab sellistes olukordades vaadata arendusi laiemalt, kui ainult isikud, kes neid eest veavad. „Küsimus ei ole pelgalt konkreetsetes inimestes ja kas nemad võivad ohtu kujutada või mitte,” märkis kapo pressiesindaja Harrys Puusepp veebruari keskel.
Ka ütles ta, et ohuks riigi julgeolekule võivad üldiselt võetuna olla kõik aspektid, mis on seotud sellega, kes on võimalikud rahastajad ning mis on nende motiivid. Kui see on teadmata või on segane, mis rahaga tegemist on – kas võib olla rahapesu või muud hämarad asjaolud -, siis tekivad paratamatult kahtlused. Iseäranis terava vaatluse all on kõik vene rahaga seonduv.
Kuigi nii Väli kui Kartau on korduvalt kinnitanud, et neil ei ole plaanis ei Venemaa ega ühegi teise Eesti-vaenuliku riigi raha arendamisse kaasata – ja niivõrd varases projektifaasis ei saagi nad veel kellegagi rahastuse osas läbirääkimistele asuda -, on avalikult kättesaadava info põhjal võimalik pakkuda mõningaid selgitusi, miks kapo hinnangul on see projekt just antud arendajate poolt julgeolekuohuks Eestile.
Kuivõrd kapo on välja öelnud, et küsimus ei ole pelgalt konkreetsetes inimestes, võib eeldada, et hinnangu andmisel vaadati ka arendajate seniseid ärisuhteid, partnereid ning ettevõtteid, kus nad on tegevad või millega on varasemalt seotud olnud.
Vene partneri ja tema ärisidemete küsimus
Esimene võimalik selgitus võib olla seotud juba Saare endaga. 2014. aasta novembris, kui ettevõte registreeriti, oli sellel kaks omanikku. Üks oli tänagi ettevõttes ligi 67%-list osalust omava Veiko Väli 2007. aastal asutatud ettevõte Gottlieb OÜ, ülejäänud 33% ettevõttest kuulus aga Valery Makushinile. Kuido Kartau liitus ettevõtte omanike ringiga alles 2017. aastal, kui ta omandas seal 33%-lise osaluse, mis täna kuulub tema ettevõttele Kirsimäe OÜ.
Kolmanda osaniku liitumisega vähenes Väli osalus 33%-ni. Kuni 2018. aasta veebruarini olid Väli, Kartau ja Makushin ettevõttes kõik võrdse 33%-lise osalusega. Siis aga astus Makushin ettevõttest välja, mistõttu Väli ettevõtte Gottlieb OÜ osalus tõusis taas 67%-ni.
Väli ja Kartau on selgitanud Makushini lahkumist sellega, et tal sai kõrini, et 2015. aastal sisse antud hoonestloa menetlus hakkas 2017. aastal, kui see oli erinevate asutuste kooskõlastusringi läbinud, venima.
Creditinfo andmetel on Makushin varasemalt olnud seotud ka mitme teise energiaettevõttega. Nii oli ta näiteks ajavahemikus 2001-2006 sihtasutuse Renewable Energy Fund nõukogu liige. Sihtasutus likvideeriti 2008. aastal. Konkreetselt arendustega on ta olnud seotud läbi ettevõtete Raunistal AS, Raunissaar AS ning Vaivara Wind AS.
Kõigi kolme ettevõtte omanike ringis on suurema või väiksema osalusega olnud ka Mainor AS, neist kaks esimest olid loodud kahasse Vene kapitalil põhineva Kanada ettevõttega Greta Energy. Raunisaar püüdis kümmekond aastat tagasi asuda Eestis arendama Hiiumaa , kuid selle planeerimine lõpetati.
Toona räägiti Greta Energy seotusest Vene oligarhide ja Kremli võimukoridoridega. Firma president oli siis Moskvast pärit Viktor Belilovski, kes sai ühena 1500 venelasest president Putini autasu. Nii Raunistalil kui Vaivara Windil on 2008. aastast arendamisel Purtses ja Vaivaras, kuid neil puudub kaitseminisiteeriumi kooskõlastus ning ühel on tänaseks ka ehitusload aegunud.
Makushin oli Raunistalis juhatuse liige ajavahemikus 2006-2012, Raunisaares 2008-2012 ning Vaivara Windis 2010-2012. Tänaseks on ta seotud kahe korteriühistuga Narvas, kus ta tõenäoliselt elab, ühe MTÜ-ga ning ühe likvideerimisel oleva ettevõttega. Ka mitmed ettevõtted, millega ta varasemalt on olnud seotud, on tänaseks likvideeritud.
Ärilehele teadaolevalt on Makushin ka ühes kohtuasjas süüdi mõistetud, kuid selle kohta pole võimalik avalikest registritest kinnitust saada. Selle põhjuseks võib olla ka asjaolu, et tegemist ei ole enam kehtiva karistusega.
Ühel osanikul äripartneriks süüdi mõistetud kelm
Teine võimalik selgitus on Saare tänaste omanike, Kuido Kartau ja Veiko Väli äripartnerid muude ettevõtete raames.
Creditinfo andmetel on Kartau lisaks Saare ‘le täna seotud veel kahe ettevõttega. 2006. aasta alguses asutatud Kirsimäe OÜ-s kuulub talle 100%-line osalus. Selle kaudu on ta ka osanik Saare ’s. Ka on tal selle kaudu 5,7%-line osalus oma endises tööandjas, aastaid keskkonnahindamisega tegelenud Hendrikson ja Ko’s.
Varasemalt on Kartau olnud arvel nii füüsilisest isikust ettevõtjana kui ka kuulunud veel mitme MTÜ ja ettevõtte juhatusse. MTÜ-de hulgas on olnud nii Eesti Keskkonnainstituut, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing kui ka üks korteriühistu. Kartau ise on öelnud, et täna ongi ta keskendunud Saaremaa projekti arendamisele läbi Saare .
Mis puudutab Veiko Välit, siis lisaks 32,5%-lisele osalusele Tallinna Õigusbüroo AS-is – kus ta ka igapäevaselt töötab –, on ta Creditinfo andmetel täna seotud veel 9 ettevõttega. Kokku on ta andmebaasi info kohaselt olnud läbi aegade seotud 176 juriidilise kehaga. Väli puhul võis kapo tähelepanu köita aga just Tallinna Õigusbüroo teine omanik.
Ettevõtte enamusosalus kuulub 67,5% ulatuses Era Grupp OÜ-le, mis kuni 2016. aastani kandis nime Era Liising Grupp. Selle omanik on Aare Sosaar. Temast on Eesti meedias küll vähe kirjutatud, kuid 2009. aastal tituleeris Eesti Ekspress Sosaare Eesti kõige suurimaks ja halastamatuks liiakasuvõtjaks ja on teda hiljem nimetanud ka Eesti kiirlaenukuningaks.
Ekspress kirjutas kümne aasta taguses loos, et kuigi SMS Laen koorib inimesi röögatute intressidega, oli kiirlaenufirmal tolleks hetkeks juba 70 000 klienti. „Firmat juhib halli kardinalina halastamatu liiakasuvõtja Aare Sosaar,” märgiti. Ka kirjeldati seal, kuidas Sosaar soovib tegutseda märkamatult, mistõttu on suur osa tema varast kirjutatud abikaasa Silva Sosaare nimele.
Ühtlasi märgiti loos, kuidas Veiko Väli tema õigusasju juhib ning kuidas allilm toob oma juriidilised probleemid tema büroosse. Konkreetsemalt viidati näiteks endisele allmaaliidrile Assar Paulusele, kes on 2014. aastast vangis olnud ja kelle ennetähtaegsest vabastamisest kohus selle aasta veebruaris keeldus, ning Hubert Hirvele, kes on praegu kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatuna kohtu all.
Ka seostatakse loos Sosaart enne pankrotti tühjaks tehtud väärtpaberifirma, salapäraselt rendile antud kalatehase varade ning osanike selja taga üle võetud valuutavahetuse juhtumitega. Samuti meenutatakse, kuidas ta 1990. aastatel asutas Lääne-Eesti Panga, mis üsna ruttu pankrotiga lõpetas ning kriminaalasja aegumise tõttu ka kohtusse ei jõudnud.
Riigiteatajast kohtulahendite registrist leiab ka ühe konkreetse kohtuasja, kus Sosaar on kelmuses ja rahapesus süüdi mõistetud. Talle määrati 2 aasta ning 6 kuu pikkune vangistus tingimisi. Tingimuseks oli, et vangistust ei kohaldata, kui ta 4-aastase katseaja jooksul ei pane uut tahtlikku kuritegu toime.
Kui vaadata teisi ettevõtteid, millega Veiko Väli Creditinfo andmetel seotud on, siis on nende hulgas veel mõned Sosaare firmad, kuid kus ta on omanik pigem varjatud kujul ehk oma naise kaasabil.
Näiteks on Väli nõukogu liige Era Liisingu Inkassoteenused AS-is, mis on Konsultatsioonifirma Aare Sosaar tütarfirma ja kus on omanikuks märgitud Aare Sosaare abikaasa Silva Sosaar. Samuti on Väli laenude andmisega tegeleva Nord Collect OÜ juhatuse liige. Ka selle omanikuks on märgitud Sosaare naine.
Välile kuulub ka 96,3%-line osalus 1998. aastal loodud osaühingus Apal-Trans OÜ, mille tegevusalaks on märgitud kaupade vahendamine. Ka kuulub ta 2017. aasta keskpaigas asutatud ehitusfirma Allikma Ehitus OÜ omanikke ringi, seal on tal 10%-line osalus.
Lisaks kuulub Välile paar viimastel kuudel asutatud ettevõtet. Näiteks on tal 100% osalus mullu oktoobri lõpus asutatud ettevõttes Eurobitum Trading OÜ, mille tegevusvaldkonnaks on märgitud kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine. Ka on ta mullu detsembris loodud ja keskenduva ettevõtte Atlant Trading OÜ omanik.
Kust raha lõpuks tuleb?
Kolmandana võimaliku põhjusena, miks kapo näeb arendajaid julgeolekuohuna Eestile, jääb lauale ka täna vastuseta küsimus, kust siis raha miljardiprojekti arenduseks lõpuks tuleb. Rahastusallika kohta info puudumisele on viidanud kaitsepolitseiamet ka oma senistes kommentaarides.
Usaldust ei ärata seejuures asjaolu, et 2014. aasta novembris asutatud Saare omakapital on täna 33 000 eurot, mis on väga väike summa, et lõpuks 1,3 miljardit eurot maksvat püsti panna.
Arendajad ise on selle osas öelnud, et nad on arvestanud, et kõige pealt läheb pikk aegigasuguste ehituseks vajalike lubade saamiseks, mistõttu ei ole selles etapis ka kulud väga kõrged. Need on nad lubanud oma vahenditest ära katta. Ka on nad järgmise etapi suuremate investeeringute osas juba pidanud läbirääkimisi paari siinse suurfirmaga, kel võiks olla huvi arendamise vastu.
Veebruaris rääkisid Väli ja Kartau, et neile on osaluse kohta tulnud pakkumisi ka nii Suurbritanniast kui Saksamaalt. „Esimene oli Hiina, aga Hiina puhul me teame, et mitteametlik seisukoht on, et energeetikasse nad ei tule. Keegi ütles, et Vene raha – no ei ole,” lausus Väli.
Arendajate sõnul võib miljardiprojekti realiseerumise korral selle omanikuks saada nii mõne tuulikutootja finantsfirma kui ka sellised suurfirmad nagu Microsoft või IKEA, kes viimasel ajal otsivad võimalusi rohkem kaasa rääkida. Ka on Väli öelnud, et nad ei saa enne kellegagi rahastuse osas läbirääkimistele asuda, kui neil pole midagi veel vastu pakkuda.
Mis puudutab teisi võimalikke põhjusi, miks kapo võib arendajates Eesti riigile julgeolekuohtu näha, leiab Väli, et kõige paremal juhul on tegemist hädapäraste, otsitud põhjustega. „Aare Sosaarega seob mind üks äriühing – see on OÜ Tallinna Õigusbüroo. Asutatud sai see juba 2004. aastal ning selles äriühingus on meil tõesti osalus,” rääkis ta.
Leiavad, et arendust tahetakse neilt lihtsalt käest ära võtta
Väli lisas, et oli aastaid tagasi ka Era Liisingu Inkassoteenused AS-i prokurist, kuna see võimaldas tal äriühingu jaoks lihtsamalt teenust osutada, seda kohtus või pankrotimenetluses esindada. Tema kinnitusel on ta kõigis nendes äriühingutes, milles registri andmetel osalusr omab, reaalselt ka osanik.
„Saare ’ga pole Aare Sosaar kunagi otseselt ega kaudselt seotud olnud,” märkis Väli, lisades, et igasugune viide Sosaare suunas kuulub fantaasia valdkonda. Ka ei osanud ta midagi öelda Valery Makushini võimaliku karistuse kohta. „Minuni pole sellist infot kunagi jõudnud,” sõnas ta. Ka märkis Väli, et pärast seda, kui Makushin osanike hulgast lahkus, pole ta teda puudutada võivate küsimustega tegelenud.
„Arvestades tänaseks kogunenud informatsiooni ja kapo selgitusi, taandub tegelikult küsimuse olemus ikkagi mujale. Tänase põhjal võib kindlalt öelda, et justiitsminister üritab kontekstist välja rebitud mõttele – mis ei puudutanud ei mind ega Kuidot ega kedagi kolmandat – anda täiesti uut sisu,” leiab Väli.
Nimelt on arendajad veendunud, et nende puhul keelduti hoonestloa menetlust algatamast poliitsobingute tõttu, mis võimaldaks hiljem arendamiseks soodsa ala riigifirma Eesti Energia kätte mängida.
Ratase valitsuse justiitsminister Urmas Reinsalu on selle väite osas märkinud, nende argumentide taga, mis seni valitsuse arutelude käigus on esitatud, ei ole riigil oma ärikavatsusi. „Rõhutan, et julgeolek, sealhulgas energiajulgeolek, on selle juhtumi puhul kogu aeg laual olnud,” sõnas ta veebruari keskpaigas.
Lähevad riigiga kohtusse
Kuido Kartau ütles pärast neljapäevast valitsuse otsust, et nende veendumus on endine. “Justiitsminister Reinsalul ja temaga selles teemas seotud isikutel on huvid, mida varjutatakse täiesti absurdsete konstruktsioonidega, kaasates sellesse ka kaitsepolitseiametit ja teisi valitsuse liikmeid, kellest enamus ilmselt ei ole tegelikest asjaoludest teadlikud,” märkis ta.
Ühtlasi on arendajad öelnud, et vaidlustavad valitsuse otsuse kohtus. “Jätkame kohtus, kuigi meie eesmärk ei ole kunagi olnud Eesti riigiga kohut käia,” ütles Kartau. Riigikantselei on juba teada andnud, et riiki esindab vaidluses justiitsministeerium.
Enefit Greeni tuuleparkide toodang ületas märtsis 120 gigavatt-tundi
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 6, 2019
BNS, 06.04.2019
Eesti Energia ettevõtte Enefit Greeni tootsid märtsis kokku 122 gigavatt-tundi elektrit, mis on pea sama palju kui kuu varem veebruaris, mil ettevõtte tuuletoodang oli rekordiline 124 gigavatt-tundi, teatas energiafirma.
Võrdluseks, 122 gigavatt-tunnist elektrist jagub aastaks ajaks ligi 40 000 keskmise tarbimisega majapidamisele. Enefit Greeni juhatuse esimehe sõnul mõjutavad kaks muutujat – tuule kiirus ja tuulikute tehniline töökindlus.
„Võime rõõmustada, et tänu järjepidevale tööle meie töökindluse tagamisel ning väga heade ja stabiilsete tuuleolude koosmõjule on aasta esimesed kuud toonud Enefit Greenile kõrge . Head toodangunumbrid aitavad meid lähemale meie omaniku, Eesti Energia eesmärgile toota aastal 2022 juba 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest,“ sõnas Kärmas.
Enefit Greenil on Eestis ja Leedus kokku 20 165 tuulikuga, mille koguvõimsuseks on 398 megavatti. Kokku kujunes Enefit Greeni märtsikuu elektri kogutoodanguks 138 gigavatt-tundi, mis jäi veebruarikuu tasemele. Selles sisalduvad lisaks toodangunumbrile ka Iru, Paide, Valka ja Broceni elektrijaamade, Keila-Joa hüdroelektrijaama, Ruhnu ning päikeseelektrijaamade toodangumahud.
Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv ettevõte, mis toodab Eestis, Lätis ja Leedus elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest, biogaasist ja segaolmejäätmetest. Lisaks kuulub Enefit Greenile pelletitehas Lätis.
Novembris 2018 omandas ettevõte Baltikumi tootja . Tehingu järgselt kasvas Enefit Greeni pea kolm korda, ületades aastas 1 teravatt-tunni piiri. Ettevõttes töötab täna üle 140 inimese.
Valitsus lõpetas Saaremaa meretuulepargi arenduse
Eesti uudised, TuuleenergiaApril 4, 2019
BNS, 04.04.2019
Valitsus otsustas neljapäevasel istungil mitte algatada Saare poolt Saaremaa läänerannikule plaanitud hoonestusluba, kuna see võib olla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule.
Saare OÜ on 2015. aastast planeerinud Saaremaa rannikule hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot maksva mineva 100 tuulikuga ning saatis viimati 2017. aasta lõpus valitsusele palve, et viimane teeks otsuse hoonestusloa menetluse algatamisega.
Keeldumise põhjus on kahtlus, et taotleja võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Juhul kui ettevõte korralduse vaidlustab, esindab riiki justiitsministeerium.
Justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis veebruaris valitsuse pressikonverentsil, et valitsus keeldub rajamiseks hoonestusloa algatamise, kuna kaitsepolitsei hinnangul võib see tuua ohte Eesti julgeolekule.
Saare OÜ kavandas Saaremaa läänerannikust 10–27 kilomeetri kaugusele 100 tuulikuga . Hoonestusluba taotles firma 50 aastaks.
Ettevõte kavandas aastaseks 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.
Äriregistri andmetel on 33 000-eurose põhikapitaliga Saare omanikud 66,7 protsendiga Veiko Väli ja 33,3 protsendiga Kuido Kartau.
Veebruari taastuvenergia toetustest ligi pool läks Eesti Energiale
Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 18, 2019
BNS, 18.03.2019
Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis veebruaris 8,9 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusi, millest ligi poole said Eesti Energia kontserni kuuluvad Enefit Green ja .
Enefit Green sai toetuseid ligi 2,1 miljonit eurot ja selle tütarfirma 2 miljonit eurot. Kokku sai Eesti Energia kontsern veebruaris 4,1 miljonit eurot toetuseid, mis moodustas 46,2 protsenti kõigist makstud toetustest.
Soome Fortum Power and Heat OY osalusega Eesti ettevõtted Fortum Eesti ja Anne Soojus said toetusi kokku ligi 1,5 miljonit eurot. Utilitas Tallinna Elektrijaam, mille 85-protsendilise osaluse müüs Kristjan Rahu novembris Austraalia investeerimisfirma First State hallatavale taristufondile EDIF II, sai Eleringilt – ja tõhusa koostoomise toetust ligi 1,4 miljonit eurot.
Euroopa suurima pelletitootja Graanul Invest kontserni kuuluvad koostootmisjaamad Imavere Energia, Helme Energia ja Osula Energia said veebruaris toetust 876 000 eurot.
Esimese kahe kuuga on Elering maksnud ja tõhusa koostootmise toetuseid kokku 16,6 miljonit eurot.
kontserni kuuluvad osaühingud VV , Aseriaru , Hanila , Pakri ning Vinni Biogaas ja Oisu Biogaas.
2018. aastal maksis Elering ja tõhusa koostootmise toetuseks kokku 82 miljonit eurot. Mullu said enim ja tõhusa koostootmise toetust Eesti Energia osalusega ettevõtted, millele läks kokku toetusi 26,8 miljonit eurot.
Suuremad toetuse saajad olid veel 19 miljoni euroga Fortumi osalusega ettevõtted ja Utilitas 16 miljoni euroga.
toetuste administreerimisel tegutseb Elering makseagentuurina, kogudes tarbijatelt võrguettevõtjate kaudu tasu ja makstes selle toetusena taastuvallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele.
Mullu maksti tasu 0,89 senti kilovatt-tunnist, kuid tänavu tõusis see ülemöödunud aasta tasemele ehk 17 protsenti 1,04 sendini.
ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse puhul on tegemist riigiabiga.
«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»
