Taastuvenergia koda: roheenergia osakaalu kasv on tagasihoidlik
Eesti uudised, TuuleenergiaFebruary 18, 2019
BNS, 18.02.2019
Eesti Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on osakaalu kasvutempo lõpptarbimises tagasihoidlik ning arenguruumi on ohtralt.
“Sektori arengute mõistes üsna jaheda aasta üheks silmapaistvamaks osaks oli paigaldatud päikeseenergia tootmisvõimsuste märgatav kasv aasta teises pooles, mis küll statistikas kajastub enamjaolt 2019. aastal. Taastuvelektri tootmise võrdluses oleme suure põlevkivienergia osakaalu tõttu Euroopa mõistes jätkuvalt tagaajaja rollis,” ütles Annus pressiteate vahendusel.
“Läinud aasta tõi vastuvõtmise näol omajagu selgust sektorit reguleeriva raamistiku osas, samas on seni ebaselged ettenähtud vähempakkumiste tingimused. Need on vaja kiirelt paika saada koos plaaniga esimeste vähempakkumiste korraldamiseks, mis annab initsiatiivi ettevõtjatele tegutsemiseks,” lisas Koja juht.
Eleringi andmete põhjal toodeti 2018. aastal elektrienergiat võrku kokku 1665 gigavatt-tundi – eelnenud aasta 1620 gigavatt-tunniga võrreldes üsna tagasihoidlik kasv – mis moodustab 17,1 protsenti Eestis.
Möödunud aasta kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1040 gigavatt-tundi. 2017. aastal oli samadest allikatest toodetud energia kogus 908 gigavatt-tundi.
andis 2018. aastal 36 protsenti kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. kogutoodang kahanes aastaga 12 protsenti. Nii ei täitunud ka eelmisel aastal toetatavale tuulenergiale seatud toetuse piir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas. Toetust saanud toodang oli 490 gigavatt-tundi ehk saavutati 82 protsenti seatud piirist.
Hüdroenergia toodang oli mullu 19 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2017. aastaga võrreldes taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas ligi kolm korda 13 gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid samas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 715 000 euroni. See summa oli küll suurem, kui hüdroenergiale aasta jooksul makstud toetus 540 000 eurot, kuid moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski vaid marginaalse osa. Aastaga lisandus üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit üle 1600 tootja.
toodeti möödunud aastal Eestis kokku 591 gigavatt-tundi, seega sarnaselt tunamullusega ei ületatud ka tänavu ette nähtud toetatavale seatud aastast toetuspiiri 600 gigavatt-tundi. Ühtlasi moodustas osakaal möödunud aastal 36 protsenti taastuvelektri kogutoodangust.
Annus märgib, et ülemaailmne hinnalangus ning tehnoloogiate areng avaldab sektorile laiemalt aina positiivsemat mõju ka Eestis.
“Tänaseks on selge, et paljudel juhtudel on juba praegu majanduslikult mõistlikum eelistada fossiilkütustele ning selline tendents on positiivselt süvenev. Ka päikesepaneelid eramajade katustel pole enam harv nähtus ning aina enam eratarbijaid näeb selles võimalust kodukuludelt kokku hoida,” lisas ta.
2018. alustati ka riikliku energia- ja kliimakava koostamisega, mis seab siseriiklikud eesmärgid aastaks 2030. Taastuvelektri osakaal lõpptarbimises peaks selleks ajaks Eestis olema vähemalt 30 protsenti ning üldine osatähtsus 50 protsenti. Eesti taastuvelektri eesmärk 2020. aastaks – 17,6 protsenti – on tänaseni saavutamata.
Valitsus lõpetab ilmselt Saaremaa hiidtuulepargi arenduse
Eesti uudised, TuuleenergiaFebruary 13, 2019
BNS, 13.02.2019
Valitsus on sisuliselt otsustanud mitte algatada Saare OÜ poolt Saaremaale plaanitava hoonestusluba, kuna riigi hinnangul võib ettevõte olla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule.
Möödunud reedel saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettevõttele hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise eelnõu, millega sisuliselt tõmmatakse kogu projektile pidurit. Ettevõtte juhi Veiko Väli ütles BNS-ile, et temale teadaolevalt on tegemist veel eelnõuga, kuid otsust ennast pole tehtud.
“Eelnõu algatamise kohta tegime 2017. aasta veebruaris, sai ministri allkirja kenasti, oli samal kuul istungil, aga otsustati toona sellel istungil mitte algatada, et ega nüüd ausalt öeldes keegi aru ei saanud, mis see põhjus oli, algatamise puhul on menetluslik kord – ettevõtjana hakkad millegagi pihta, täidad eeldused ära ja see algatamine oleks olnud tehniline küsimus piltlikult öeldes, kuna eeldused olid kõik täidetud,” rääkis Väli.
“Peale seda ta jäi seisma, ei öelnud keegi meile, mis põhjusel ja ega me ise ka väga ei tathnud ukse taga käia. Kumas see, et ühel ministril on klient ja tegeleti võimalustega, et äkki leiab midagi. Ja pole nagu leitud, on kaks aastat on seisnud, loomulikult võin oletada, et kiireks on läinud tänu valimistele,” rääkis ta, vihjates justiitsminister Urmas Reinsalule.
Põhjust pole Väli sõnul konkreetselt välja tootud. “Kindlasti pole põhjus see, et me ei vasta tingimustele, aga seal on käsitletud mõistet “ilmselge võimatus” ja sõna otseses mõttes räägitud oletuste keeles. Piltlikult öeldes, nii palju kui mina aru saan, siis Saare on [riigi hinnangul] võibolla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule,” ütles Väli.
Saare OÜ on 2015. aastast planeerinud Saaremaa rannikule hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot maksva mineva 100 tuulikuga ja viimati saatis 2017. aasta lõpus valitsusele palve, et viimane teeks otsuse hoonestusloa menetluse algatamisega.
Sama aasta septembris teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et valitsus plaanib lähiajal otsustada Saaremaa loa algatamise. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui eelnõu korraldaja on teinud kõik endast oleneva, et Saare OÜ poolt esitatud hoonestusloa menetlus saaks vabariigi valitsuses algatatud,” märkis toona MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppiman.
Saare OÜ plaanib rajada Saaremaa läänerannikust 10 kuni 27 kilomeetri kaugusele 1,7 miljardit maksva 100 tuulikuga meretuulepagi, mis oli varaseimalt plaanitud töösse rakendada 2022. aastal. rajamise võimaldamiseks peab valitsus algatama hoonestusloa menetluse, mis iseenesest ei tähenda, et hoonestusluba ka antakse. Saare OÜ esitas MKM-ile hoonestusloa taotluse 2015. aasta aprillis.
Ettevõte on varem teatanud, et rajamine aitab Eestis üleminekule positiivselt kaasa. töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist.
koosneb 100 avamere tuulikust, igaüks võimsusega 6 megavatti, merel paiknevast alajaamast, alajaama ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist maismaal paiknevasse liitumispunkti. Tuulikud paigutatakse üksteisest 800–1100 meetri kaugusele. Tuulikute lõplik paiknemine täpsustub keskkonnamõju hindamise käigus.
Ettevõte plaanib pargis kasutada tuulikutena Siemensi , mis võimaldavad toota elektrit tuulekiiruse puhul 3–25 meetrit sekundis. Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 meetrit ja ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 meetrit merepinnast. Tuulikud planeeritakse paigaldada 20–35 meetri sügavusele vette ning hinnanguliselt on arvestatud iga tuuliku vundamendi põhjapindalaks kuni 500 ruutmeetrit.
aastaseks on kavandatud 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.
Äriregistri andmetel on 33 000-eurose põhikapitaliga Saare omanikud 66,7 protsendiga Veiko Väli ja 33,3 protsendiga Kuido Kartau.
Eesti Energia tootis mullu ligi 10 teravatt-tundi elektrit
Eesti uudised, TuuleenergiaFebruary 1, 2019
BNS, 01.02.2019
Eesti Energia tootis möödunud aastal kokku ligikaudu 9,7 teravatt-tundi elektrit, mida on sama palju kui 2017. aastal.
8,6 teravatt-tundi toodeti Ida-Virumaal asuvates suurenergeetika tootmisüksustes. Seejuures kontserni taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri kogus jõudis omandamise toel ligi 1,7 teravatt-tunnini, teatas Eesti Energia.
Eesti Energia juhatuse esimees ütles, et energiakontserni jäi 2018. aastal vaatamata mitmekordsele kallinemisele samale tasemele, kus see oli 2017. aastal. Tema sõnul aitas vaatest korralikku toodangu saavutada sobilikult kõrge
“ toodangu jõuline kasv aga näitab energiatootmises käimasolevat muutust. Eesti Energia strateegia kohaselt soovime aastaks 2022 toota 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. 2018. aastal oli sellistest kütustest toodetud elektri osakaal meie tootmisportfellis ligi 18 protsenti, kasvades 2017. aastaga võrreldes oluliselt,” rääkis Sutter.
Ta lisas, et ettevõtte strateegilise eesmärgi ja omaniku ootuste täitmiseks kasvatab Eesti Energia lähiaastatel taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri mahtu veelgi.
“Samuti sulgeme käesoleval aastal vanemaid ja kõige vähem efektiivsemaid põlevkivielektrijaamasid Narva elektrijaamades mahus 600 megavatti. Neid asendab uus 300-megavattise võimsusega Auvere elektrijaam, mis suudab kasutada erinevaid kodumaiseid kütuseid ja toota kuni 50 protsenti ulatuses ka ,” märkis Sutter.
2018. aastal lisandus Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni omandusse veel 300 megavatti põhinevaid tootmisvõimsusi seoses ostuga. “Seega oleme suutnud kõige vanemad tööst väljaminevad energiaplokid põhimõtteliselt asendada uuemate ja keskkonnahoidlikumate tootmisvaradega,” selgitas Eesti Energia juhatuse esimees.
senisest suuremas mahus turule toomiseks peavad Põhjamaade ja Baltikumi turukorralduse eest vastutajad Sutteri sõnul lahendama probleemi, mida tekitab Venemaal toodetud elektri piiranguteta ligipääs regiooni elektriturule. “Vene elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna EL-ist väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma ning neile ei rakendu ka muid karme EL-i keskkonnanõudmisi,” rääkis ta.
2018. aastal eksportisid Venemaa ja Valgevene elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 teravatt-tundi elektri. Eesti möödunud aasta oli seejuures 8,7 teravatt-tundi. Võrreldes 2017. aastaga on Vene elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga ligi 50 protsenti. Sutteri sõnul pole nii palju Vene päritolu elektrit kunagi varem Nord Pool’i elektriturule sisenenud.
Kui arvestada ka toodangut, siis tootis Eesti Energia 2018. aastal kokku 1,7 teravatt-tundi elektrit taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. „Seejuures 93 gigavatt-tundi taastuvelektrist tootsime Narva elektrijaamades turutingimustel, ilma igasuguste toetusteta,” sõnas Sutter.
Narva elektrijaamades tootmiseks kasutatavat biomassi ei tooda otse Eesti metsadest. Biomass koosneb jäätmepuidust, millest ligi 50 protsenti on välisturgudelt imporditud. sõnul on Eesti Energia tehniliselt valmis Narva elektrijaamades toodetava taastuva elektri kogust mitmekordselt kasvatama. “See oleks kõige kiirem võimalus oluliselt kasvatada tootmist Eestis ning samas vähendada põlevkivi kasutamist ,” märkis ta.
Auvere elektrijaama ja Balti elektrijaama 11. ploki näol on Eesti Energial olemas võimekus osaleda EL-i statistikakaubanduses ehk teisisõnu ekspordis nendesse EL-i liikmesriikidesse, mis erinevalt Eestist ei suuda enda eesmärke täita. Sutteri sõnul oleks see riigi jaoks hea võimalus teenida eksporditulu. tootmiseks vajalik toetus tuleb neilt riikidelt, kellega suudetakse tehing sõlmida. 2017. aastal sõlmis Eesti riik esimese statistika müügitehingu Luksemburgiga, mille eest laekub riigile 10,5 miljonit eurot.
Eesti Energia tootis 2018. aastal elektrit kokku 11 erinevast allikast, lisaks põlevkivile ka: põlevkiviõlist, põlevkivigaasist, maagaasist, kütteõlist, biomassist, turbast, segaolmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Elektrit toodeti Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti Energia kaalub alustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus energiakontsern juba tegutseb.
Tuure koguv vaidlus ootab pretsedenti loovat lahendust
Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 23, 2019
Delfi Ärileht, 23.01.2019
Mitu aastat kestnud vaidlused kaitseministeeriumi ja tuuleettevõtjate vahel ootavad üha enam selget lahendit riigikohtult, märgiti Rakveres toimunud kohtuistungil.
Tartu halduskohtu Rakvere kohtumajas jätkus teisipäeval tuuleärimees Harry Raudvere ettevõtte Est Wind Power OÜ vaidlus Toila vallaga. Kaitseministeeriumi soovitusele tuginedes keeldus vald 2016. aasta kevadel väljastamast ehitusluba 28 tuulikuga Päite-Vaivina Ida-Virumaal. Raudvere taotleb otsuse tühistamist.
Mullu sügisel toimunud istungil käis vaidlus selle üle, kas kaitseministeeriumil on õigus esitada lisatõenditena NATO ja kaitseväe salastatud dokumente, tuua vaidlusse omapoolne tunnistaja ning selle alusel kuulutada osa kohtuasja salastatuks. Nüüd murti piike selle üle, mis alusel Raudvere ettevõte üldse saab vaidlustada Toila valla 2016. aasta 26. aprilli korraldust.
Kuigi kõnealuses kohtuasjas vaidlevad tuuleettevõte ja Toila vald, ilmnes juba istungi alguses, et lahendusest on märksa enam huvitatud Eesti riik, täpsemalt kaitse- ja justiitsministeerium, mis on kohtuasja kaasatud haldusorganitena. Toila valla advokaat Margus Kiir sai kogu istungi jooksul sõna harva, märkides ühel korral isegi, et kaitseministeeriumi advokaadid teevad tema eest kogu töö ära.
Kahtlevad keeldumise põhjendatuses
„Selles menetluses olete ju ka varem üritanud seda teemat võimalikult laiaks ajada. Sellest tulenevalt oleme meie, ministeeriumid, esitanud taotlusi, et vaatame tõendid läbi. Seda ei lubatud. Kohtunik jättis need rahuldamata. Ja õigesti tegi, sest need viivad teema liiga laiaks,” märkis ministeeriumi esindanud Veiko Viisileht. Tema kolleeg Reesa Paatsi lisas, et on täiesti ebaselge, kas Est Wind Poweri advokaadid on üldse aru saanud, mida nad on vaidlustanud.
„Me vaidlustame lõppakti (Toila valla 26.04.2018 korraldus, millega keelduti ehitusloa väljaandmisest – S. L.). Omavalitsus, kes teeb mingi otsuse, vastutab selle eest,” rõhutas Raudvere ettevõtte advokaat Piret Blankin. Ta märkis, et Toila vallal kui õigust looval organil lasub kaalutlusõigus ja -kohustus. „Kaitseministeerium võib mistahes vastuseid saata, aga omavalitsus peab seda kontrollima,” nentis ta.
Arutelu käigus pidid ühise laua taga istuvad Toila valla ja ministeeriumide advokaadid arvestama, et peale Raudvere ettevõtet esindanud advokaatide Piret Blankini ja Edgar-Kaj Velbri, kes vaidlusalust teemat väga hästi valdasid, istus nende vastas ka tuuleettevõtja ise. Talle omase otsekohesusega ei jäänud Raudvere vastust võlgu, kui ütles, et teine pool on asjadest valesti aru saanud. Seda tuli istungi jooksul korduvalt ette.
„Kas NATO dokumendid reguleerivad Eesti majandust ja ettevõtlust?” tahtis ärimees teada, kui vastaspoole advokaadid viitasid sellele, et kohtunik ei rahuldanud nende taotlust lisatõendite ja tunnistaja esitamiseks. Paatsi ja Viisileht märkisid seepeale, et kohtus ollaksegi seepärast, et pooled näevad tekkinud olukorda erinevalt. „Meie positsioonid ongi erinevad.”
Blankin tutvustas seepeale Est Wind Poweri põhiargumenti, millega nad Toila valla korralduse tühistamist nõuavad. See tugineb väitele, et kui veel jaanuaris 2016 andis kaitseministeerium Päite-Vaivina kooskõlastuse, siis juba mõne kuu möödudes oli nende seisukoht muutunud. „Siis vahepeal leidis kaitseministeerium sellised toredad asjad nagu raadioluure radarid,” lausus Raudvere. Samal ajal oli arendaja juba ehitusega edasi liikunud. „Selles vaidlus ongi, et riik on olnud sõnamurdlik,” nentis kohtunik Ülle Polluks neid selgitusi kuulates.
Est Wind Poweri advokaadid rõhutasid, et Raudvere ettevõte pole kolme aasta jooksul saanud vallalt ühtegi selgitust, mis alustel ehitusloa andmisest järsku keelduti. „Küsimus ongi selles, miks vald ei väljastanud ehitusluba, kui vallal ei olnud probleemi. Nad ootasid kaitseministeeriumi kirja,” rõhutas Raudvere ise. Ettevõtja on veendunud, et kaitseministeerium hirmutas Toila valla ära.
Vaadatakse riigikohtu poole
Istungi jooksul toodi korduvalt jutuks ka Eestis kohtusse jõudnud arendusi puudutavate vaidluste üldine arv. Nii kaitseministeeriumi esindaja kui ka kohtuniku hinnangul võib see praeguseks üsna suur olla. Raudvere ettevõtte advokaat Piret Blankin märkis, et kuna need vaidlused jõuavad üksteise järel ka riigikohtusse, peab see millalgi andma oma hinnangu riigikaitselistele argumentidele.
Ühele värskele riigikohtu lahendile viitas enne istungit ja selle käigus ka kohtunik Ülle Polluks. Jutt käib riigikohtu selle aasta 17. jaanuari määrusest, mis tehti Sõnajalgade Aidu asjus, kui riigikohus saatis tolle vaidluse tagasi halduskohtusse. Polluks pidas huvitavaks määruse 28. ja 29. punkti.
Neist esimeses ütles riigikohus, et erinevalt justiits- ja kaitseministeeriumi esitatud väidetest ei ole asjakohane tolle kohtuasja vaidlusaluseid sätteid tõlgendada riigi julgeoleku eesmärgist lähtudes. Kuna kohtuasi puudutab maavanema protesti, siis märkis riigikohus, et maavanema järelevalve eesmärk ei ole seaduse järgi riigi julgeolekut tagada, vaid teha üldist järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse üle.
Teisalt aga märkis riigikohus, et isegi kui mõne ehitise ehitustegevus on juba alanud või ohustab riigi julgeolekut, siis ka juhul, kui ehitis on püsti pandud seaduslikel alustel ja protesti tähtaeg on juba aegunud, on olemas eriseadused, mis võimaldavad riigil vajaduse korral nõuda nende ehitiste lammutamist. Ehk Aidu juhtumis võib see tähendada püsti pandud tuulikute mahavõtmist.
„Vähemalt teame, mis suunas riik mõtleb,” märkis Pollusk Rakveres toimunud istungil. Pärast poolteisetunnist arutelu sai istung kiire lõppkäigu, kui Raudvere oli märkinud, et ehitusloaga seotud haldusmenetlust tegi vald ning kaitseministeerium asjasse ei puutu. „Tegelikult vaidlusaluses otsuses ei ole sõnagi julgeolekuohust ja ka riigikohus on öelnud, et ärge seda igale poole toppige,” nõustus ka kohtunik, lubades otsuse langetada 15. märtsiks.
– ÄÄREJUTT –
Viis kohtuvaidlust pooleli
Ida-Virumaale plaanitavate üle on kaitseministeeriumil praegu pooleli viis kohtuvaidlust. Neist kaks on seotud Raudvere ettevõtetega. Peale Päite-Vaivina on varsti viis aastat kohtus seisnud ka Varja vaidlus. Ülejäänud kolm on seotud Sõnajalgade Aidu ja Vaivara .
Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu ütles eelmisel nädalal riigikohtu 17. jaanuari otsust kommenteerides, et riik parema meelega ei peaks kohtuvaidlusi oma ettevõtjate ja omavalitsustega. „Praegu on riik tervikuna valinud probleemi lahendamiseks pigem rahulikumad vahendid, st ehituslubade vaidlustamise,” märkis ta, kui viitas värskes riigikohtu otsuses esile toodud võimalusele ehitised lammutada.
– PISITEKST –
● „Küsimus ongi selles, miks vald ei väljastanud ehitusluba, kui vallal ei olnud probleemi. Nad ootasid kaitseministeeriumi kirja,” rõhutas ettevõtja.
Viis käivat kohtuvaidlust
Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 23, 2019
Eesti Päevaleht, 23.01.2019
Ida-Virumaale plaanitavate üle on kaitseministeeriumil praegu pooleli viis kohtuvaidlust. Neist kaks on seotud Raudvere ettevõtetega. Peale Päite-Vaivina on varsti viis aastat kohtus seisnud ka Varja vaidlus. Ülejäänud kolm on seotud Sõnajalgade Aidu ja Vaivara .
Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu ütles eelmisel nädalal riigikohtu 17. jaanuari otsust kommenteerides, et riik on probleemi lahendamiseks valinud pigem rahulikumad vahendid, st ehituslubade vaidlustamise. Sealjuures viitas ta aga võimalusele ehitised ka lammutada.
see praeguseks üsna suur olla. Raudvere ettevõtte advokaat Piret Blankin märkis, et kuna need vaidlused jõuavad üksteise järel ka riigikohtusse, peab see millalgi andma oma hinnangu riigikaitselistele argumentidele.
Ühele värskele riigikohtu lahendile viitas enne istungit ja selle käigus ka kohtunik Ülle Polluks. Jutt käib riigikohtu selle aasta 17. jaanuari määrusest, mis tehti Sõnajalgade Aidu asjus, kui riigikohus saatis tolle vaidluse tagasi halduskohtusse. Polluks pidas huvitavaks määruse 28. ja 29. punkti.
Olemas eriseadused
Neist esimeses ütles riigikohus, et erinevalt justiits- ja kaitseministeeriumi esitatud väidetest ei ole asjakohane tolle kohtuasja vaidlusaluseid sätteid tõlgendada riigi julgeoleku eesmärgist lähtudes. Kuna kohtuasi puudutab maavanema protesti, siis märkis riigikohus, et maavanema järelevalve eesmärk ei ole seaduse järgi riigi julgeolekut tagada, vaid teha üldist järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse üle.
Teisalt aga märkis riigikohus, et isegi kui mõne ehitise ehitustegevus on juba alanud või ohustab riigi julgeolekut, siis ka juhul, kui ehitis on püsti pandud seaduslikel alustel ja protesti tähtaeg on juba aegunud, on olemas eriseadused, mis võimaldavad riigil vajaduse korral nõuda nende ehitiste lammutamist. Ehk Aidu juhtumis võib see tähendada püsti pandud tuulikute mahavõtmist.
„Vähemalt teame, mis suunas riik mõtleb,” märkis Pollusk Rakveres toimunud istungil. Pärast poolteisetunnist arutelu sai istung kiire lõppkäigu, kui Raudvere oli märkinud, et ehitusloaga seotud haldusmenetlust tegi vald ning kaitseministeerium asjasse ei puutu. „Tegelikult vaidlusaluses otsuses ei ole sõnagi julgeolekuohust ja ka riigikohus on öelnud, et ärge seda igale poole toppige,” nõustus ka kohtunik, lubades otsuse langetada 15. märtsiks.
Taastuvenergia kattis mullu 17,1 protsenti elektri kogutarbimisest
Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 22, 2019
pärinevat möödunud aastal Eestis 1662 gigavatt-tundi ehk ligikaudu samas mahus 2017. aastaga, toodang moodustas 17,1 protsenti.
Eesti on seadnud eesmärgi viia osa 2020. aastaks 17,6 protsendini. 2018. aastaks seatud vahe-eesmärk oli 16,1 protsenti. Eelmise aasta neljandas kvartalis moodustas Eesti kogutarbimisest 18,7 protsenti. 2017. aasta samal ajal oli näitaja 18,9 protsenti, teatas Eesti elektrisüsteemi haldur Elering.
Toetust saanud kogus kasvas eelmisel aastal 9 protsendi võrra 1587 gigavatt-tunnini.
Möödunud aasta kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1040 gigavatt-tundi. 2017. aastal oli samadest allikatest toodetud energia kogus 908 gigavatt-tundi.
andis 2018. aastal 36 protsenti kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. kogutoodang kahanes aastaga 12 protsenti. Nii ei täitunud ka eelmisel aastal toetatavale tuulenergiale seatud toetuse piir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas. Toetust saanud toodang oli 490 gigavatt-tundi ehk saavutati 82 protsenti seatud piirist.
Hüdroenergia toodang oli mullu 19 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2017. aastaga võrreldes taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas ligi kolm korda 13 gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid samas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 715 000 euroni. See summa oli küll suurem, kui hüdroenergiale aasta jooksul makstud toetus 540 000 eurot, kuid moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski vaid marginaalse osa. Aastaga lisandus üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit üle 1600 tootja.
Tõhusa koostootmise toetust maksti 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga välja sama palju, kokku 3,5 miljonit eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodetud ja toetust saanud elektrienergia kogus jäi 110 gigavatt-tunni piirimaile.
Kokku maksti 2018. aastal ja tõhusa koostootmise toetusi 83 miljoni euro ulatuses, mida on 6 protsenti rohkem kui 2017. aastal.
Taastuvenergia toetustest kolmandik maksti mullu Eesti Energiale
Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 15, 2019
BNS, 15.01.2019
Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis mullu 78,5 miljonit eurot toetusi ja 3,5 miljonit eurot tõhusa koostootmise toetusi, millest kolmandiku said Eesti Energia kontserni kuuluvad Enefit Green ja .
Enefit Green sai toetuseid 12,6 miljonit eurot ja selle tütarfirma 12,7 miljonit eurot. Koos Enefit Greenile makstud tõhusa koostootmise toetusega 1,5 miljoni euro ulatuses sai Eesti Energia kontsern kokku 26,8 miljonit eurot toetuseid, mis moodustas 32,7 protsenti kõigist mullu makstud toetustest.
Soome Fortum Power and Heat OY osalusega Eesti ettevõtted Fortum Eesti ja Anne Soojus said toetusi kokku ligi 19 miljonit eurot. Utilitas Tallinna Elektrijaam, mille 85-protsendilise osaluse müüs Kristjan Rahu novembris Austraalia investeerimisfirma First State hallatavale taristufondile EDIF II, sai Eleringilt – ja tõhusa koostootmise toetust 16 miljonit eurot.
Euroopa suurima pelletitooja Graanul Invest kontserni kuuluvad koostootmisjaamad Imavere Energia, Helme Energia ja Osula Energia said mullu 10,6 miljonit eurot.
kontserni kuuluvad osaühingud VV , Aseriaru , Hanila , Pakri ning Vinni Biogaas ja Oisu Biogaas.
2017. aastal maksis Elering ja tõhusa koostootmise toetuseks kokku 77,7 miljonit eurot. Toona said enim ja tõhusa koostootmise toetust Fortumi osalusega ettevõtted, millele läks kokku toetusi ligi 19,3 miljonit eurot.
Suuremad toetuse saajad olid tunamullu veel 14,6 miljoni euroga Enefit Green AS, 11,9 miljoni euroga kontsern ja 8,5 miljoni euroga Ultilitas Tallinna Elektrijaam OÜ.
toetuste administreerimisel tegutseb Elering makseagentuurina, kogudes tarbijatelt võrguettevõtjate kaudu tasu ja makstes selle toetusena taastuvallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele.
Mullu maksti tasu 0,89 senti kilovatt-tunnist, kuid tänavu tõuseb see ülemöödunud aasta tasemele, 17 protsenti 1,04 sendini.
ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse puhul on tegemist riigiabiga.
Andres Sõnajalg: miks meil iga väikese tuulega elekter ära läheb? Vaadake otsa ülikallile monstrumile nimega Eesti Energia!
Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 12, 2019
EPL Delfi, 12.01.2019
Kui Eesti Energia oleks eraettevõtte, siis praegusel kursil olles ootaks teda hääbumine ja pankrot. Riske pole vaja hajutada ning tuleviku pärast muretseda, sest maksumaksja raha annab Eesti Energiale võimalused, millest ülejäänud energeetikaettevõtjad ei oska isegi unes näha.
Eesti Energia on muutunud nii suureks, laisaks ja bürokraatlikuks, et suudab eraettevõtetega konkureerida ja kasvada vaid tänu riigi vihmavarjule. Selle toel aga antakse surmahoop erasektori ettevõtjatele, kes võiks toota elektrit efektiivsemalt ja anda suuremat lisandväärtust riigi majandusse. Pikemas perspektiivis muutub riigifirma soosing ohtlikuks ka temale endale, sest mugavustsoonis jäädakse rahvusvahelises konkurentsis kaotajaks. Selleks, et seda ei juhtuks vajab ettevõte raputust – vähemasti võrguettevõtte Elektrilevi ja ettevõtte Enefit Green eraldamist.
Loe edasi veebist.
«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»
