Turismitalu peremees on tuulegeneraatoris pettunud
Eesti uudised, VäiketuulikudOctober 14, 2015
Meie Maa, 14.10.2015
Kolm aastat tagasi tuulegeneraatori püstitada lasknud Jurna turismitalu peremees Mati Tarvis kogub raha päikesepaneelide jaoks, sest tuulik ennast ei õigustanud ja osutus mõttetuks investeeringuks.
Mees ei jõua end ära kiruda, et üldse suure investeeringu tegi. 42 000 eurot maksnud 10-kilovatise võimsusega ja 16 meetrit kõrge tuulegeneraator pidanuks aastas tootma 20 000 kilovatt-tundi elektrienergiat ehk poole turismitalu elektrist.
Paraku nii hästi ei läinud ja numbrid jäid kesiseks. Kokku tuli aastas ainult 6000 kilovatt-tundi elektrit ehk 20 protsenti omatarbimise vajadusest.
“Algul tuult nagu tundus, aga vaat ei ole. Maaülikool tegi eelmisel aastal siin mõõtmise. Peaks olema vähemalt 10 meetrit kõrgem mast, 25-50-meetrine. Tuulegeneraator sobib ainult mere äärde, nagu näiteks Nasvale, aga mitte sisemaale,” on Tarvis veendunud. Enne generaatori soetamist ise mõõtmise tellimine oleks tähendanud turismitalu peremehele lisaväljaminekut ainuüksi uuringu näol.
- aasta mais OÜ Bakeri poolt Jurna talu juurde püstitatud tuulik seisab kasutuseta alates möödunud aasta detsembrist, mil see tormi käes sai kahjustada sai. Enam ei saa tuulikut tööle panna, sest viskab tiiviku tsentrist välja. Labade vahetus läheks maksma 3000-4000 eurot.
Päikesepaneelid kaks korda odavamad
“Parem las seisab, muidu tuleb see kopsik sealt ükskord alla. Päikesepaneelid peavad vastu 30-40 aastat. Muret on vähem, liikuvaid osi ei ole. Hooldusvaba ja ärritavad vähem naabreid,” leidis Tarvis.
“Mere ääres oleks kõige parem, kui mõlemad olemas. Tuulik ja päikesepaneelid. Sõrves puhub tuul mõlemalt poolt, ega Sõnajalad rumalad ole,” lisas ta.
Päikesepaneelide alusraamistik on Tarvisel juba paigaldatud, aga paneelide jaoks raha veel koos ei ole. Üheks variandiks oleks PRIA-st või LEADER-programmist toetust saada. Eestis toodetud päikesepaneelid läheksid maksma 15 000-20 000 eurot ehk kaks korda vähem kui tuulegeneraator. Veel viis aastat tagasi tulnuks paneelide eest välja käia 50 000 eurot.
“Kui päikesepaneelidest saab 30 000 kilovatt-tundi elektrienergiat, on tasuvusaeg 12 aastat, 50-protsendilise toetuse korral kuus aastat,” rehkendas Tarvis. Tuulegeneraatori kavatseb ta maha müüa. Kes tunneb selle vastu huvi, võib Jurna taluga ühendust võtta. Kui huvi puudub, laseb peremees tuuliku vanarauaks viia.
OÜ Bakeri paigaldatud tuu-legeneraator toodab neljandat aastat elektrit Mustjala vallas Selgase külas nelja kilomeetri kaugusel merest Raivo Heinal, kes kinnitas samuti Mati Tarvise sõnu.
Poolt ja vastu
“Väga kehva tootvusega. Ju siis tuulekoridorid on erinevad, kuigi tuule mõõtmised kinnitasid, et kõik peaks korras olema. Aga ei ole,” märkis Hein. Ta nimetas tuuliku püstitamist tagantjärele tarkuseks. Raivo Heina tuulik toodab aastas vaid 3000 kilovatt-tundi elektrienergiat.
Eelmisel aastal laskis mees oma majapidamise juurde päikesepaneelid panna. “Õigustab 20-megavatine ja 100 meetrit kõrge generaator, 20-meetrine aga ei õigusta end kuidagi,” tõdes Hein.
Rein Õue, kellel oli 11 meetri kõrgune tuulegeneraator Kudjapel püsti olnud kolm aastat, ei nõustu Mati Tarvise ega Raivo Heina arvamusega, nagu ei tasuks väiksemat sorti tuulik end ära. Tema kahekilovatine tuulik andis aastas 8200 kilovatt-tundi elektrit, mis teeb üle 2000 kilovatt-tunni rohkem kui Mati Tarvisel 10-kilovatise generaatoriga.
“See on kõva sõna. Kui tuul ja oma kõrgus olemas, töötab ideaalselt. Oma tarbeks tasub alati ära. Tasuvusaeg on kümme korda väiksem kurpäikesepaneelidega,” kiitis Õue. Ta pidas akudesse kogutud elektri ümberinvertimist 220-voldiseks ning 50-hertsiseks energiakuluks ja rahakaoks. Õuel tuli kolmefaasilisest 380-voldisest generaatorist elekter
kontrollerisse, kus see muudeti ühefaasiliseks 220-voldiseks ja soojendas vett boileris.
Ukrainast toodud tuulik läks koos paigaldusega maksma vaid 1800 eurot (!), aga teenis kolme aastaga kaks korda rohkem tagasi.
Kiidab Ukraina toodet
“Hiina tiivikud lendasid Raplas ühe talu katusesse. Ukraina omal on roostevabast duralumiiniumist detailid. Tormiga pani generaatori pöördeindikaator automaatselt piduri peale, kui tuul läks 30 m/s,” oli Õue väga rahul. Paldiskis töötab siiani tema soovitatud samasugune Ukraina päritolu 4-kilovatine ja Keila-Joal 2-kilovatine tuulegeneraator.
Päikesepaneelide peale ei ole Rein Õue mõelnud, sest need ei tasu tema hinnangul üldse ära. “Oma rahakoti pealt ei iialgi. Ühe vati tootmine läheb niivõrd kalliks. Nende tasuvusaeg on 20 aastat. Euroraha kasutamise korral on teine lugu,” sõnas Õue. Enam tal elektrigeneraatorit pole ja ta võtab voolu üldvõrgust, sest kuu elektriarve on 20 euro ringis.
“Ma ei tahtnud seda enam. See etapp on minu jaoks läbi käidud. Nägin, et need töötavad,” nimetas Õue põhjuse, miks ta tuulegeneraatorist loobus.
***
Enne tuleks tuult mõõta
OÜ Bakeri juhatuse liige Anti Tiik ei osanud täpselt öelda, miks Mati Tarvise turismitalu tulegeneraator rikki läks, kuid arvas, et eeldatavaks põhjuseks on järsud ja tugevad tuulepuhangud. “Kuna tegemist on elektrooliniselt reguleeritava tuulikuga, võis reageerimisaeg jääda pikemaks ja labad said kahjustada,” oletas Tiik.
Aastaid tagasi, mil väiketuulikuid Eesti turul veel ei olnud, ei teadnud keegi suurt asukohtade valikust midagi. Hindamine käis olemasolevate tuulekaartide järgi. “Kindlasti tuleb kohapeal soovitud asukohas teha poole aasta kuni aasta pikkune paikmõõtmised, et teada saada, kas tehnoloogia ennast ära tasub,” rõhutas Tiik.
Uuringu maksumus jääb umbes 2000 euro kanti. “Tarvise juhtumi puhul hinnanguliselt tuult küll oli, tuulik sai püsti pandud, aga lõppvariandina selgus, et tuult ei ole piisavalt,” tõdes Tiik.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon andis 2012. aastal välja raamatu “Väiketuulikute ABC”, mis aitab tarbijatel avastada väiketuulikute maailma ning langetada õigeid valikuid.
Külade päeval energiast
Eesti uudised, Tuuleenergia, VäiketuulikudAugust 7, 2015
Hiiu Leht, 07.08.2015
Kõpu külade päeval sai Kiduspäe küla Tooma talu näitel õppida tuule- ja äikeseenergia asutamist koduses majapidamises. Kõpu külade päeva kavva lülitati tänu Toomas Saalile ka kaasaegsemaid teemasid kui pärimus ja vanad töövõtted. Nii korraldas AS Nelja Energia peoplatsil meretuuleparkide seminari ja perekond Saali Tooma talus peeti seminar taastuvenergiast koduses majapidamises.
Kiduspäe küla sobib just viimase teema käsitlemiseks. On ju Kiduspäe küla Kõpu poolsaarel eriline selle poolest, et siin on olnud väiketuulikuid ajal, kui neid mujal veel polnud. Esimese panid siin juba enne sõda püsti Saralde talu mehed, teine väntas 90ndatel elektrit Jaan Puusepa ja Eva Tihase kodu tarbeks ning kolmas vuristab praegu elektrit Tooma talu õuel.
Ka Tooma taluljagub materjali teema näitlikustamiseks: õuele püstitati 2011. aastal OÜlt Bakeri soetatud 10 kW võimsusega tuulik, 2012. novembri algul ühendati võrku sama võimas päikesepaneel, mille soetamiseks saadi riiklikku toetust. Lisaks on töös veel üks komplekt päikesepa-neele, üks õhksoojuspump ja üks maasoojuspump. Ühtlasi oli Saal Eestis esimene, kes oma kodutuuliku jaotusvõrguga ühendas.
Mainori kõrgkooli ettevõtluse õppejõud Toomas Saal ütles, et tema teada pole elektrit tootvatest kodumajapidamismasinatest saarel varem nii põhjalikku ülevaadet antudki.
Seminari juhatas sisse Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen. Päikesepaneelide, -kollektorite, tuulegeneraatorite, ja soojuspumpade kasutamisest kodumajapidamises kõnelesid OÜ Bakeri esindajad Anti Tiik ja Priit Kaselaan. Sellest, milline on tuuleenergia ja päikesepaneelide otstarbekus, tasuvus, hinnad, seadused, rajamine ja hooldus, rääkis Toomas Saal ise ja oma kodu näitel.
Tunniajase seminari käigus käsitleti nii väiketuulikute-, päikesepaneelide, -kollektorite kui ka soojuspumpade paigaldamist, käitamist, kui ka süsteemide võimalikke vigu ja praktilisel kasutamisel ilmnenud probleeme. Samuti esitleti täpseid energiatootmise graafikuid kuude lõikes Tooma talu näitel.
“Inimeste huvi on ilmne. Eriti huvitas neid praktiline pool, seadmete tegelik toimimine, probleemid, lahendused, tulu ja kulu, maksumus ja muu taoline,” selgitas Saal, kes jäi osalusega väga rahule. Kuulajaid oli paarkümmend, neist mitmed tulid ainult selle seminari pärast.
Ruhnu kogukond sai tänu talgutele töötava tuuliku
Eesti uudised, Tuuleenergia, VäiketuulikudJune 17, 2015
Saarte Hääl, 17.06.2015
15. juunil oli rahvusvaheline tuulepäev, mil üle ilma korraldatakse tuuleenergiat tutvustavaid üritusi. Sel aastal otsustas Eesti tuuleenergiaassotsiatsioon korraldada tuuleenergia klastri liikmetele tuulikuehitamise kursuse.
Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht ja tuuleenergia klastri projektijuht Tuuliki Kasonen ütles, et kuna asja vastu tundsid huvi ka energiaühistute initsiatiivgrupid, siis võeti punti ka Arengufondi algatatud energiaühistute mentorprogrammi liikmed. Ruhnu energiaühistu algatus on üks seal osalejatest.
Ruhnus toimunud kursuse eesmärk oli osalejate teadmiste ja oskuste viimine sellisele tasemele, mis võimaldab neil edaspidi iseseisvalt sarnase tuuliku ehitamise ette võtta. “Tuletasime ka meelde vanu traditsioonilisi töövõtteid ajast, mil elektrit polnud,” rääkis Kasonen. Ruhnus nn talgukorras valminud tuulik on esialgu testimisel, kuid jääb Tuuliki Kasoneni kinnitusel siis tootma elektrit Ruhnu kogukonnale.
Tuulik on ligi 2-meetriste labadega ning ligi 12 meetri kõrguse mastiga. Selle nominaalvõimsus on ligikaudu 1,5 kW. Tuulisel päeval toodab ühiselt valmistatud tuulik ligikaudu 3 protsenti Ruhnu elektrienergia vajadusest.
Tuuleenergia tootmine on Kasoneni sõnutsi keskkonnasõbralik energia tootmise viis, mida saab kasutada tuulistes piirkondades. “Seda viimast kipuvad tavainimesed unustama ning nii püstitatakse tuulik näiteks keset metsa. Tuulik saab aga energiat toota vaid seal, kus on tuult, ning soovitavalt ühtlast ehk turbulentsivaba tuult,” selgitas ta. See tähendab, et ka majade vahel pole tuulikul õige koht. “Sooviga anda eeskuju valisime tuuliku asukohaks tuulise Ruhnu, kus otsisime selleks saare parima koha – muulil kohe sadama kõrval, kus tuulik on avatud tuultele kõikidest valdavatest tuulesuundadest ning samal ajal ka lähedal tarbijatele.”
Tuuliku üheskoos ehitamisel osalesid tuuleenergia klastri ja energiaühistute mentorprogrammi liikmed, lisaks Ruhnu saare elanikud. Sellist tuuliku ehitamist pole Kasoneni kinnitusel Eestis varem korraldatud.
Ruhnul püstitati isetehtud elektrituulik
Eesti uudised, Tuuleenergia, VäiketuulikudJune 17, 2015
Meie Maa, 17.06.2015
Ruhnul lõppes viis päeva kestnud töötuba, mille raames ehitasid kursusel osalejad, sealhulgas saare elanikud ise, juhendajate näpunäidete järgi elektrit tootva väiketuuliku.
Eile õhtupoolikul püstitati tuulik Ruhnu sadama muulile, kust see on nähtav kõigile merd mööda saarele sõitjatele.
Tuuliku ehitamise kursuse korraldamise mõte Ruhnul tekkis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhil ja tuuleenergia klastri projektijuhil Tuuliki Kasonenil pool aastat tagasi.
15. juuni on rahvusvaheline tuulepäev. “Mõtlesime, et teeme oma liikmetele tuuliku ehitamise kursuse. Kaasasi-me sinna ka Eestis tekkivate energiaühistute ja klastri liikmeid. Tahtsime hästi tuulist kohta, sellepärast saigi Ruhnu saar valitud,” rääkis Kasonen. Teiseks, väiketuulikutega on võimalik elektrit toota Eestis väikesaartel või rannikualal, kui ei taheta masti metsast ja hoonetest kõvasti kõrgemaks ajada.
Ehitamisele eelnes kursuse esimesel päeval, 11. juunil teoreetiline osa. Seda viisid läbi ning meisterdamist juhendasid konsultandid Madis Org ja Criss Uudam, kes on varem tuulegeneraatorite tegemist õppinud Šotimaal. Mehed on kursusi ennegi korraldanud, kuid nii kaugele nagu Ruhnul – tuuliku elektrivõrku ühendamise ja püstitamiseni -, mujal veel jõutud ei ole.
Hugh Piggotti disaini järgi tegid kursusel osalejad 3,6-meetrise rootori diameetriga 1,5-kilovatise ja 12 meetri kõrguse väiketuuliku, mis eile pärastlõunal Ringsu sadama muulile püsti pandi. “Lihtsam oleks olnud panna tuulik küla keskele, kus elektri tarbimine lähemal, aga eelkõige tuleb ikkagi valida paik, et tuuliku ümber oleks palju vaba ruumi. Metsas või majade vahel hakkab turbulents tuulikut rikkuma,” selgitas Kasonen. Tuulik ühendati elektrivõrguga ja see toodab kolm protsenti Ruhnul vajaminevast elektrist. Praegu saadakse saarel kogu elektrienergia imporditud diislikütusest generaatori abil.
Kursuste läbinutel on võimalik edaspidi iseseisvalt sarnase tuuliku ehitamine ette võtta. Päris nii ehitamine ei käinud, et asjad osteti poest, pane ainult kokku. Generaatori raam tuli ise valada ning mähised endal kokku kerida. Kursusel osales üle 20 inimese, ehitamisel olid abiks ka ruhnlased ise.
Ilma viperusteta tuulikutalgud siiski ei läinud. “Kohe meisterdamise alguses jätsime generaatori raami keevitamisel praktiliselt olematu nurga tuuliku labadele, mistõttu oleks need hakanud vastu masti käima. See sai suure higi ja vaevaga lahti kangutatud ning uuesti tehtud,” kirjeldas tööde käiku Tuuliki Kasonen Ruhnu blogis. Esmaspäeval ilmnes, et kuigi magneteid hangiti rootori jaoks täpselt õige kogus, jäi neid millegipärast neli tükki üle. “Kuueteistkümne magneti asemel olime rootorisse juba kinni valanud vaid neliteist,” lisas Kasonen.
Ruhnu tuulikuprojekt ei ole veel lõppenud, sest eile püstitatud tuulikul, mille sabaotsa on maalitud karu pilt, pole nime. Saarel on juba olemas tuulikud Pille ja Malle. “Seega sobiks ka nende väikeõele üks kena tütarlapsenimi. Kõik ettepanekud külarahva poolt on teretulnud,” kutsus Kasonen üles uuele tuulikule nime välja mõtlema.
Randoja rahva tänusõnad
Eesti uudised, Tuuleenergia, VäiketuulikudJune 17, 2015
Ruhnu päevik, 16.06.2015
Mõni aasta tagasi, siis kui Randojat võsast veel väljagi ei paistnud ja päästepaadikuuri katus sissevarisema pidi, ei osanud keegi arvatagi, et uued tuuled ennast siin nii konkreetselt ilmutavad. Igal juhul on MTÜ Ruhnu KultuuriAidal heameel tänada tõesti ka päriselt toimivas tuuleveskiprojektis osalejaid! Asjalikud ning rõõmsameelsed ja ka meie oma rahvast kaasavad tegelased on nad! Midagi sellist, mitte igapäevast, kuid võimaluse korral ikka omakätega tehtut me lootsimegi Randoja krundil teha ja toetada!
Iseehitatud väiketuulik sai Ruhnu saarel püsti eile 16. juunil. Allikas: Ruhnu päevik
Ruhnus ehitatav väiketuulik hakkab valmis saama
Eesti uudised, Tuuleenergia, VäiketuulikudJune 15, 2015
Ruhnu päevik, 15.06.2015 (Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht)
Viis päeva Ruhnu saarel on läinud lennates ning isemeisterdatud väiketuulik hakkab valmis saama. Täna – rahvusvahelisel tuulepäeval – andsime labadele valge sära ning muutsime masti rõõmsalt värviküllaseks. Tegime ka ettevalmistusi masti testpüstitamiseks ja kui see homme ehk teisipäeval kella poole kümne paiku õnnestub, siis on südapäeva paiku oodata kogu tuuliku püsti saamist.
Kohe kahju saab olema saarelt lahkuda, sest Ruhnu on meid väga hästi vastu võtnud. Ehituse jooksul on meid paljud abistanud ning ka vallavanem isiklikult tervitamas käinud. Buldersi talu pererahvas on tuulikutalgulised mudila ja siia kalaga ära hellitanud. Tuulikuehitajate eriline tänu läheb supermehele Veikorile, kes kõik vajaliku kasvõi maa alt välja võlub ning kedagi metsa ei unusta.
Päris viperusteta pole tuulikutalgud siiski läinud. Kohe meisterdamise alguses jätsime generaatori raami keevitamisel praktiliselt olematu nurga tuuliku labadele, mistõttu oleks need hakanud vastu masti käima. See sai suure higi ja vaevaga lahti kangutatud ning uuesti tehtud. Täna avastasime, et kuigi magneteid sai rootori jaoks täpselt õige kogus hangitud jääb neid miskipärast neli tükki üle. Selgus, et kuueteistkümne magneti asemel olime rootorisse juba kinni valanud vaid neliteist. Tegijal ikka juhtub ning nagu ütlevad töötoa juhendajad Madis ja Criss on see osa vajalikust õppeprotsessist.
Ruhnu tuulikuprojekt ei ole aga veel läbi, sest noorel tuulikul pole veel nime. Saarel on juba tuulikud Pille ja Malle, seega sobiks ka nende krapsakale väikeõele üks kena tütarlapse nimi. Kõik ettepanekud külarahva poolt on teretulnud. Samuti on kogu saare rahvas oodatud teisipäeva keskpaiku tuuliku püstitamisele kaasa elama.
Autor: Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht ja tuuleenergia klastri projektijuht, kel pool aastat tagasi tuli mõte ühel tuulisel saarel korraldada tuuliku iseehitamise kursus.
Tuulikuehitustalgud Ruhnus
Eesti uudised, Tuuleenergia, VäiketuulikudJune 12, 2015
Ruhnu päevik, 12.06.2015 (Janek Jõgisaar, Bioneer.ee ajakirjanik)
Pean üles tunnistama, et olen Ruhnust palju kuulnud, kuid seni on minu Ruhnukogemus piirdunud vaid kellegi teise poolt edastatuga.
Seekord sai siis minu unenäos nähtu tõelisuseks. Jah, ma pildistasin neid kahte kuulsat kirikut. Kes kahekesi kõrvuti seisavad. Seda teevad vist kõik Ruhnu sattujad.
Põhjus, miks me siia sattusime ei ole just tavapärane turism.
Nimelt korraldas Eesti Tuuleenergia Klaster koos Eesti Arengufondi energiaühistute programmiga 11. – 16. juunil Ruhnus väiketuuliku iseehitamise töötoa.
Töötegemise käigus ehitatakse Ruhnu üks 10 meetrise mastiga elektrit tootev tuulik. See peaks valmis saama rahvusvaheliseks tuulepäevaks, ehk siis 15. juuniks.
Tuuliku ehitamisel kasutatakse Hugh Piggotti poolt koostatud õpperaamatut. Selle juhiste põhjal püstitatakse saarele 3,6 m rootori diameetriga väiketuulik, millel võimsust 1,5 kW.
Esimene tuuliku rajamistalgute tööpäev oli 12. juuni. Täna alustasime tuuliku labade voolimisega. See on raske töö, mida täielikult valdab vaid üks meie seltskonnast. Kuid eks töö käigus õpitakse.
Ka sai täna valmis see konstruktsioon, mis võimaldab tuulikul ennast tuule järgi pöörata. Küll natuke teistsugune, kuid autori sõnade järgi võib ka niimoodi.
Lisaks said valmis ka mõned abirakised.
Homme jätkame töödega. Kellel huvi,aega ja julgust, võib uudistama või isegi appi tulla. Töötuba toimub Ruhnu saarel sadama kõrval asuvas ajaloolises merepäästejaama hoones. Mida kohalikud tunnevad võrgukuuri nime all.
Fotod: Janek ja Katrin Jõgisaar.
Energiakonverents Lihulas pakub põnevaid teemasid
Eesti uudised, Tuuleenergia, VäiketuulikudApril 17, 2015
Lääne Elu, 17.04.2015
Täna Lihula Kultuurimajas toimuval konverentsil pakub MTÜ Kodukant Läänemaa kuulajatele energialahenduste mõtteainet kodu-, tootmis- ja turismiarenduseks. Tule kuulama, mis on energiasaar või kuidas näiteks päike, tuul, vesi ja rohi oma kodu kasuks tööle panna.
Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine, masinaid rakendatakse üha rohkem, põllumajandus on tõhusam, suureneb energiasäästlik mõtteviis. Sellest lähtuv kulude vähendamine on igapäevamajanduses üks olulisemaid tulevikusuundi ning puudutab meid kõiki. Taastuvenergiaallikaid nagu päike, vesi, tuul, puit, muu bioenergia ja maasisene soojus on edukalt rakendatud väiketootmises.
Teemadest käsitletakse tuule- ja päikeseenergia kasutamist turismiettevõttes, küttesüsteemide paigaldamist, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusi energiatootmisele, elamu- ja soojamajanduse väljakutseid, energiasaart ja mikrotootmist, biomassi kasutamist, energiaühistuid jm.
Päeva lõpetab nõuandekohvik ja Lihula katlamaja külastus. Lihula katlamaja on ainulaadne ja hea näide sellest, kuidas on võimalik kohaliku kütusega, rohtse biomassiga, põlevkiviõli põletamise asemel soojust toota. Tänu sellele on vähenenud ka õhusaaste, paranenud regionaalne majanduskliima ja tööhõive ning kohalikule tarbijale on soojahind vähenenud.
Kodukant Läänemaa strateegia 2014-2020 üheks suunaks on kohaliku ressursi parem kasutamine ning seeläbi elu- ja ettevõtluskeskkonna toetamine, strateegia toetab maaelu arendamist Läänemaal.
«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»
