Kaheksa riiki, sealhulgas Eesti, soovivad ühiselt EL-i taastuvenergia tööstuspoliitikat
Eesti uudised, ETEA uudised, Maailma uudised, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiMay 11, 2020
Kirjas EL-i siseturu volinikule Thierry Bretonile ja EL-i energeetikavolinikule Kadri Simsonile kutsuvad Leedu, Poola, Kreeka, Hispaania, Läti, Eesti, Austria ja Luksemburgi ministrid üles rakendama ELi tööstuspoliitikat taastuvenergia tarneahelate laiendamiseks.
Uuring: lähikümnendid muudavad järsult energiasüsteeme. Ja meie harjumusi autode tankimisel, majade kütmisel ja tehaste käigus hoidmisel
Maailma uudisedApril 28, 2019
Delfi Ärileht, 28.04.2019
Fossiilsete kütuste asemel hakkavad domineerima päikese- ning . Maailma energiasüsteemid muutuvad järsult. See omakorda muudab tundmatuseni meie seniseid harjumusi autode tankimisel, majade kütmisel ning tööstustele vajaliku energia andmisel.
Just sellisele järeldusele jõudis konsultatsioonifirma McKinsey 146 riiki, 55 energiatüüpi ning 30 sektorit hõlmavas ülevaates Globaalsed Energiaperspektiivid 2019.
Paljud neist muutustest on tingitud sellest, et ebaefektiivsed tehnoloogiad asendatakse efektiivsemate alternatiividega.
Pärast enam kui sajandi kestnud pidevat kasvu oodatakse, et umbes 2030. aastal saavutab üleilmne energianõudlus taseme, kust enam edasi ei liiguta. Seda vaatamata rahvastiku jätkuvale suurenemisele ning heaolu ja rikkuse kasvule.
Loe edasi Delfi Ärilehe veebist.
Taastuvenergia osakaal EL-i energiatarbimises kasvas 17,5 protsendini
Maailma uudisedFebruary 12, 2019
BNS, 12.02.2019
osakaal Euroopa Liidu (EL) kogu energia tarbimises kasvas tunamullu 2016. aasta 17 protsendilt 17,5 protsendini, alates 2004. aastast on osakaal enam kui kahekordistunud.
Eestis oli 2017. aastal osakaal tarbimises 29,2 protsenti, kasvades 2016. aastast 0,6 protsendipunkti ja 2004. aastast 10,8 protsendipunkti, selgub Eurostati andmetest. Eesti on seejuures 2020. aastaks seadnud osakaalu eesmärgiks 25 protsenti.
osakaal tarbimises on samal ajal ülekaalukalt kõige suurem Rootsis, kus see ulatub 54,5 protsendini. Järgnevad Soome 41 protsendiga, Läti 39 protsendiga, Taani 35,8 protsendiga ning Austria 32,6 protsendiga.
Madalaim oli osakaal aga Luksemburgis 6,4 protsendiga, 6,6 protsendiga Hollandis ning 7,2 protsendiga Maltal.
EL-i eesmärgiks on 2020. aastaks tõsta osakaalu tarbimises 20 protsendini ning 2030. aastaks vähemalt 32 protsendini. Võrreldes 2016. aastaga kasvas see tunamullu 19 liikmesriigis.
Aastaks 2020 endale seatud eesmärgi olid 2017. aasta seisuga täitnud 11 liikmesriiki: Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Tšehhi, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria, Itaalia ja Rumeenia. Eesmärgi täitmisele lähedal on ka Austria ja Läti, kellel on sellest vastavalt puudu 1,4 ja 1 protsendipunkt.
Kõige kaugemal on eesmärgist Holland 7,4 protsendipunktiga, Prantsusmaa, 6,7 protsendipunktiga, Ühendkuningriik 4,8 protsendipunktiga, Luksemburg 4,6 protsendipunktiga, Poola 4,1 protsendipunktiga ning Belgia 3,9 protsendipunktiga.
Katowices algas ÜRO kliimakonverents
Maailma uudisedDecember 5, 2018
Bioneer, 05.12.2018
Poolas Katowices algas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. kohtumine rahvusvahelise kliimakokkuleppe teemadel. Kaks nädalat kestva kliimakonverentsi tulemusena saavad paika reeglid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks.
„Kliimaleppe reeglite paika saamisel on suur roll riikide edulugudel,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Väikese riigi kogemused saavad töötada ka suurtes, ja siis on mõju juba oluliselt teise kaaluga. Eestlased saavad heade ja nutikate lahenduste loojate, ellu viijate ning propageerijatena paljugi ära teha. Hea näide sellest on „Teeme ära 2018“ ülemaailmne koristuskampaania, mille raames 158 riiki üle maailma võtsid osa Eestist 10 aastat tagasi alguse saanud koristustalgutest.“
Kiisler lisas, et Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020. Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, kuidas minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes ligi 80 protsenti.
3. detsembril toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Jüri Ratas. Järgnevad päevad on pühendatud ekspertide tasandil läbirääkimistele. Konverentsi teisel nädalal toimuvad ministrite kõrgetasemelised kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Siim Kiisler.
Maailma riigid leppisid 2015. aastal Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet, et hoida ära keskmise temperatuuri tõus üle 2°C ja püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni. Alates Pariisi kokkuleppe sõlmimisest on käinud töö selle nimel, et luua selle rakendamiseks vajalikud reeglid (n-ö Paris Rulebook). Tolles on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.
Kahenädalase konverentsi suurimad kokkuleppekohad puudutavad aruandlust ehk seda, kuidas riikide kliimaalaste eesmärkide poole liikumist kontrollida ning mis juhtub siis, kui riigid ei suuda oma lubadusi täita. Samuti vajab kokku leppimist arenguriikide kliimamuutuste leevendamise ja mõjudega kohanemisega seotud tegevuste rahastamine.
Konverentsist on osa võtmas ligikaudu 30 000 osalejat nii riigijuhtide ja valitsusasutuste kui ka linnade, ettevõtjate ja ka ühenduste tasandil.
Taust
• Pariisis 2015. aasta detsembris 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C, püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja hoida seeläbi kontrolli all kliimamuutuste negatiivseid tagajärgi.
• Pariisi kokkuleppega nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.
• Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1°C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3 °C võrra, juhul kui kliimamuutuste mõju vähendamisega ning mõjuga kohanemisega aktiivselt ei tegelda.
• Teadlased soovitavad hoida üleilmse temperatuuri kasvu mitte üle 1,5°C, sest ka temperatuuri tõusul 2°C võrra võivad olla katastroofilised tagajärjed. Erinevate kliimastsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskete loodusõnnetuste sagenemise. Kliimamuutuste mõju tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk, intensiivsus ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas ja rannikuerosiooni ohu. Samuti muutuvad looduslikud protsessid, polaarjää sulab, teatavates piirkondades (ka Euroopas) süveneb veepuudus ja laieneb kõrbestumine.
• Eestil on aastast 2017 olemas pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks, luues võimalusi nii majanduse edendamiseks kui ka keskkonnahoiu suurendamiseks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada võrreldes 1990. aasta tasemega ligi 80 protsenti.
Euroopa Parlament kiitis heaks taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030
Maailma uudisedNovember 14, 2018
BNS, 14.11.2018
Euroopa Parlament kiitis teisipäevasel hääletusel heaks uue siduva eesmärgi ja energiatõhususe põhieesmärgi aastaks 2030, mille kohaselt tuleb selleks ajaks suurendada energiatõhusust 32,5 protsenti ning osakaal peab moodustama lõpptarbimisest 32 protsenti.
Mõlemad eesmärgid vaadatakse üle aastal 2023. Eesmärke saab sel hetkel tõsta, aga mitte langetada, teatas parlamendi pressiteenistus.
Energiatõhususe suurendamine võimaldab vähendada elektri- ja küttearveid ning vähendada Euroopa Liidu (EL) sõltuvust väljaspool EL-i asuvatest energiatootjatest, parandada õhu kvaliteeti ja aidata võitluses kliimamuutusega.
EL-i riigid peavad samuti võtma vastu meetmed, et aidata neid, keda ohustab energiavaesus ja tagama, et kodanikel oleks õigus omatarbeks toota ja selle ülejääki müüa.
Aastaks 2030 peab vähemalt 14 protsenti transpordikütusest olema toodetud taastuvatest energiaallikatest.
Esimese põlvkonna biokütuseid, millel on kõrge maakasutuse muutuse mõju ei võeta aastast 2030 arvesse EL-i eesmärkide saavutamise arvutamisel. Alates aastast 2019 vähendatakse esimese põlvkonna biokütuste osakaalu järkjärgult EL-i eesmärkide saavutamise arvutamisel.
2019. aasta lõpuks peab iga liikmesriik samuti esitama kümneaastase riikliku energia ja kliimakava, milles on toodud riiklikud eesmärgid ja meetmed.
Tuulik imeb end merepõhja kinni
Maailma uudisedOctober 25, 2018
Äripäev, 25.10.2018
Šotimaa idaranniku lähedal seisavad sellest kevadest meres uued tuulegeneraatorid, millega on püstitatud juba mitu maailmarekordit, kirjutab novembri Imeline Teadus.
Näiteks oli esimese, aprillis püstitatud tuuliku võimsus 8,8 MW, milleni polnud ükski tuulegeneraator varem jõudnud. Projekti taga on Rootsi energiaettevõte Vattenfall, generaatori valmistas Taani firma Vestas ja kokku kuulub tuuleparki 11 tuulikut koguvõimsusega 93,2 MW. Pargi aastane energiatoodang on võrdne 70 protsendiga Aberdeeni elektritarbimisest. See linn on elanike arvult võrdne umbes kahe Tartuga.
Loe edasi Äripäeva veebist.
Kõige tähtsam küsimus on kliima
Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaOctober 10, 2018
Eesti Ekspress, Erik Moora. 10.10.2018
Peame lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine.
„Kuule, 120kilone! Võta end kokku! Alusta dieediga kohe! Jõuluks olgu kaalul 80 ja mitte grammigi rohkem! Sul on kaks kuud aega. Hakka pihta!“
Kas tundub võimatu? Tundub niigi õnnetu inimese mõnitamisena? Pole isegi arutamist väärt, sest mis siin ikka enam teha annab?
Aga mis siis, kui see oleks elu ja surma küsimus? Kui jõululaupäeval jääksid ellu vaid need, kes suudavad mingist 80kiloste inimeste mõõdus august läbi pugeda – kas siis suhtuksime sellesse üleskutsesse kergekäeliselt?
Umbes sellise sõnumi edastas ÜRO kliimateadlaste eksperdirühm (jah, see, kuhu on koondunud maailma parim teadmine kliimamuutustest ja mis ühendab 195 maailma riiki) sel esmaspäeval oma värskes raportis meie koduplaneedile.
Keskkonnateadlaste sõnum pole kuigivõrd vähem radikaalne kui alguses toodud kaalunäide.
Kolm aastat tagasi Pariisis leppisid kõik maailma riigid kokku, et kliimasoojenemine tuleb hoida 2 kraadi piirides võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Veel lepiti kokku püüelda sinnapoole, et kasv piirduks 1,5 kraadiga.
Tegelikult, vaatamata väga tormilisele arengule , oleme täna hoopis kolmekraadise temperatuuritõusu kursil.
Ei hakka üldse arutama, mida kolm kraadi tähendaks. Praegune raport ütleb väga selgelt, et isegi 2 kraadi temperatuuritõusu oleks võrreldes 1,5 kraadiga ülipehmelt väljendudes katastroof. Hävinud liigid, viljatud põllud, uputatud linnad, sajad miljonid nälja ja kodu kaotamise tõttu liikvele läinud ja muu hulgas ka Euroopasse tungivad inimesed – need pole pelgalt ebameeldivad sõnad, vaid sellise stsenaariumi paratamatus.
Uus raport ütleb, et fossiilsete kütuste kasutamine tuleb lõpetada väga palju seniarvatust kiiremini. Küll tahaks lugeja siinkohal arvudega üle koormata, aga lihtsam on öelda, et hädavajalikud muutused pole vähem dramaatilised kui algul toodud kohmakas äkkdieedinäide.
Valikut meil tegelikult pole. Ka meil siin Eestis, kliimamuutustesse panustajate kõrgliigas. Me peame vabanema fossiilsete kütuste (ennekõike põlevkivi) kasutamisest, me peame tagama, et meie metsad oleksid jätkuvalt süsiniku sidujad, võimaluse korral senisest rohkem, me peame järsult vähendama süsinikuheitmeid transpordis, küttes, jäätmemajanduses, tööstuses. Lühidalt, kõikjal.
See kõlab nagu jutt, mida Eesti rohelisemad ja mürkrohelisemad on rääkinud aastaid. Kus te varem olite, on nende õigustatud küsimus. Miks te ei lõpeta majanduskasvu fetišeerimist keskkonna arvelt? Miks te ei kuula neid, kes tunnevad ökoloogiat, loodust ja selle tasakaalu?
Sellel on aga teine tahk, mida n-ö roheline pool ei taha sageli tunnistada. Et meil oleks mingitki lootust kliimaeesmärke täita, peame ütlema jah , kus see on vähegi võimalik (ja peame olema valmis vajadusel ära liigutama kaitseväe radareid). Me peame ütlema jah intensiivsele biomajandusele, mis toetub taastuvatele ressurssidele. Me peame vahel ütlema jah ka suurtööstusele, mis toodab suurt lisandväärtust energiatõhusalt ja asendab seega varasemad vähetootlikud töökohad. Me peame taluma palju sellist, mida esmapilgul sugugi ei tahaks.
Väga paljud loodust armastavad ja tõesti hästi tundvad kodanikud, näikse, ei tunne inimest kahjuks sama hästi. Muidu nad teaks, et ühiskond ei võta ilma raevu, võitluse, revolutsiooni ja kaoseta omaks tagasihoidlikumat, madalamat elatustaset, pikaajalist õiguste ja positsiooni kaotamist.
Seega peame me lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja harjumuspärast mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine ja kliima enneolematu untsukeeramine.
See on kogu maailma ja ka Eesti kõige põletavam probleem. Mitte vaesus, mitte tervishoid, mitte haridus – kõigis neis on inimkond ja selle edukamas otsas asuv Eesti teinud tohutuid edusamme.
Sel teemal tahaks kuulda julget, ausat, kompromissialdist ja edasiviivat arutelu.
Aga millest meie räägime neil valimistel? Mitte midagi muutvatest maksumuudatustest. Mitte kedagi aitavast parteilisest pensionitõusust. Mitte kuidagi meie rahvastikutrende muutvatest peretoetustest. Mitteeksisteerivast homopropagandast. Mitte midagi tähendavast „solidaarsusest“ ja „hoolimisest“ ja „inimkesksusest“ ja „teaduspõhisusest“.
Inglismaal hakkab tööle maailma suurim tuulepark
Maailma uudisedSeptember 6, 2018
ERR, 06.09.2018
Suurbritannias, Inglismaa ranniku lähedal hakkab tööle maailma suurim ja see suudab toota piisavalt elektrit ligi 600 000 majapidamise varustamiseks.
Inglismaa põhjaosas Cumbria krahvkonna ranniku lähistel asuvas Walney Extensioni on 87 tuulikut kokku 145 ruutkilomeetri suurusel alal. Tuulikute kõrgus on 95 meetrit, vahendasid ERR-i teleuudised.
Suurbritannia on üks paremaid tootmise kohti maailmas. Aastaks 2030 on kavas tootmist kahekordistada ja siis tuleb ligi kolmandik Suurbritannias vajaminevast elektrist tuulest.
Selle aasta esimeses kvartalis ületas Suurbritannias esimest korda tuumaenergia kasutamise.
