Nelja Energia: Läti taastuvenergia toetused pole sektorit arendanud
Maailma uudised, TuuleenergiaAugust 7, 2018
BNS, 07.08.2018
juhatuse esimehe sõnul pole Läti toetuste süsteemil õnnestunud seni arendada ning üle tuleks minna vähempakkumistele.
“Baltikumis on arendatud 2000. aastate algusest. Eestisse on tänaseks installeeritud tuulikuid koguvõimsusega veidi üle 300 megavati ja Leetu veidi alla 500 megavati. Lätis on selle aja jooksul olnud mitmeid erinevaid ideid, kuid reaalsuseks pole need saanud ja riigis on tuulikuid vaid 70 megavati ulatuses,” ütles BNS-ile.
“Aga kui üldisemalt rääkida, siis on roheliste sertifikaatide süsteem pigem ajalukku jääv ebastabiiline toetusskeem, mis on vahel võimaldanud küll suuri tulusid, kuid teistel aegadel viinud osa tootjaid makseraskustesse. Energeetika arengut selline ebakindel skeem ei toeta. Tänapäeval minnakse pigem üle vähempakkumistele, kus konkurentsis võidavad nii tarbijad läbi odavama energiahinna kui ka tootjad rahavoo kindluse näol. Viimane omakorda võimaldabki pakkuda madalamat tootmishinda,” lisas Kruusi.
Läti majandusminister Arvils Ašeradens ütles eelmisel nädalal, et Läti toetusi peaks tootjatele vähendama.
Minister märkis, et kui Läti liitumisel Euroopa Liiduga võeti kohustus toetada tootjaid. Ašeradens tunnistas aga, et selle tegemiseks loodud kohustusliku ostukomponendi süsteem oli makromajanduslik viga. “See on meile maksma läinud enam kui 2 miljardit eurot, samas kui teistes riikides olid kulud palju väiksemad,” rääkis minister.
Majandusministeeriumi andmetel läks praegune toetamise süsteem 2017. aastal riigile maksma 266,3 miljonit eurot ehk 1 protsendi Läti SKP-st. Majandusministri hinnangul ei tohiks selline toetus ületada aga 0,3 protsenti.
“Läti kohustuslik ostusüsteem on palju kulukam kui naaberriikides. Lätis ulutavad subsiidiumid 1 protsendini SKP-st, Eestis aga vaid 0,3 protsendini SKP-st,” märkis Ašeradens ja lisas, et Läti eesmärk oleks saada Eestiga samale tasemele.
Ašeradens teatas kolmapäeval ka, et kohustuslik ostukomponent kaotatakse kolme aasta jooksul ja toetamiseks võetakse kasutusele teistsugused meetmed.
Leedu konkurentsiamet kiitis heaks Nelja Energia ja Enefiti ühinemise
Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaAugust 6, 2018
BNS, 06.08.2018
Leedu konkurentsiamet kiitis heaks Eesti Energia tütarfirma Enefit Green taotluse Leedus ja Eestis omava omandamiseks.
Leedu konkurentsiamet andis Enefit Greenile täisosaluse omandamiseks pühapäeval. Läti konkurentsiamet kiitis ühinemise heaks 11. juulil ning Eesti konkurentsiamet võttis juuli keskel lisaaega otsuse kujundamiseks.
AS suuromanik Vardar Eurus AS ja väikeaktsionärid sõlmisid mai lõpus aktsiate müügilepingu Eesti Energia AS-i tütarettevõttega Enefit Green AS. Tehing tooks jõustumisel kaasa kõigi aktsiate müümise Eesti Energia tütarfirmale.
Enefit Green maksab ostmise eest 289 miljonit eurot, millele lisaks võtab Enefit Green üle laenud 204 miljoni euro ulatuses.
Enefit Greeni taastuvelektri toodang kasvab omandamisel tänaselt 0,4 teravatt-tunnilt üle 1 teravatt-tunnini ehk pea kolm korda. Enefit Green tootis mullu 372 gigavatt-tundi .
Enefit Greenile kuulub neli võimsusega 111 megavatti, kolm koostootmisjaama Eestis ja Lätis, üks hüdroelektrijaam ning üks päikeseelektrijaam. Enefit Green toodab energiat tuulest, biomassist, veest, segaolmejäätmetest ja päikesest.
on Baltikumi suurim tootja, omades Eestis ja Leedus 17 koguvõimsusega 287 megavatti. Lisaks avas mullu Lätis biomassil töötava 3,9-megavatise elektri ja 19,2-megavatise soojuse koostootmisjaama, ning 140 000-tonnise aastatoodanguga pelletitehase. on ka väikeosalus kahes Eesti biogaasijaamas. Möödunud aastal tootis 804 gigavatt-tundi .
Tehing puudutab 100 protsenti aktsiaid. Vardar AS müüb oma tütarettevõtte Vardar Eurus 77-protsendilise enamusosaluse ning ülejäänud 23 protsenti aktsiatest omandatakse Eesti investoritelt, kuuluvalt Solarcom OÜ-lt ja Kalle Kiigskele kuuluvalt Atradius OÜ-lt, kes mõlemad kuuluvad juhtkonda ning Peeter Männi Ivard OÜ-t, Aivar Berzini Vestman Energia AS-ilt, Jüri Mõisa JMB Investeeringute OÜ-lt, Hannes Tamjärve HTB Investeeringute OÜ-lt, Ambient Sound Investments OÜ-lt, United Partners Investments OÜ-lt ja Kakssada Kakskümmend Volti OÜ-lt.
ELi energeetikaboss tahab karmimaid CO2 eesmärke
Maailma uudisedJuly 30, 2018
Delfi Ärileht, 30.07.2018
uroopa Liidu kliimameetmete ja energiaküsimuste volinik tahab sügisese ÜRO kliimakohtumise valguses, et liikmesriigid seaksid endale uued süsihappegaasi emissioonide vähendamise eesmärgid.
Euroopa Liidus on juba praegu ühed maailma ambitsioonikamad eesmärgid, kuid euroliidu kliimameetmete ja energiaküsimuste volinik Miguel Arias Cañete soovib, et liigutakse veelgi kaugemale, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.
Pärast seda, kui USA Pariisi kliimakokkuleppest loobus, on Euroopa Liit jätkanud süsinikusaaste vähendamise eestkõnelejana.
Cañete ettepaneku kohaselt peaks euroliit võtma eesmärgiks vähendada aastaks 2030 CO2 saastet 1990. aasta tasemega võrreldes 45%. Praegune eesmärk on 40%. Euroliidu ametliku eesmärgi tõstmiseks peavad liikmesriigid selle heas kiitma.
Cañete kinnitusel tuleb aastaks 2030 vähemalt poolt elektritootmisest taastuvatest allikatest.
Uute energeetika eesmärkide saavutamine nõuab aastatel 2021-2030 avaliku ning erasektori investeeringutena 379 miljardit eurot, lisaks tuleb igal aastal suurendada taastuvate energiakandjate paigaldamise mahtu 50%.
Cañete möönis, et detsembris Poolas Katowices toimu ÜRO kliimakohtumine saab olema raske. 2015. aastal Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastanud riigid püüavad kokku leppida pakti tagamiseks ühistes reeglites.
Igatahes ei ole ettevalmistavatel läbirääkimistel, mida tuntakse COP24 nime all, edu saavutatud, sest ei ole suudetud kokku leppida, kas reeglid peaksid olema kõikidele ühised või peaks olema eraldi reeglid arenenud ja arenevatele riikidele.
ABB Grupp võitis 150 miljoni tellimuse, et ühendada elektrivõrguga maailma suurim avamere-tuulepark
Maailma uudised, TuuleenergiaJuly 13, 2018
Postimees, 13.07.2018
ABB võitis Taani energiaettevõtte Ørsted (endise nimega Dong Energy) tellimuse, mille väärtus on üle 150 miljoni dollari. Projekti raames ühendatakse Suurbritannia elektrivõrku Hornsea Two avamere-, mis pürgib maailma suurimaks omataoliseks.
Hornsea Two on Põhjameres Yorkshire’i rannikust umbes 100 kilomeetri kaugusel asuv 1400-megavatine arendusprojekt. Kui see valmis saab, suudab see keskkonnasäästliku elektrienergiaga varustada üle 1,3 miljoni majapidamise aastas. See lisaenergiaallikas toetab Suurbritannia Humberi piirkonna majanduskasvu ja aitab Suurbritannial saavutada oma eesmärki toota 2020. aastaks 15 protsenti vajaminevast energiast , teatas ABB.
Loe edasi Postimehe veebist.
Radikaalsed muutused elektritootmises on käes: tuuleparke rajatakse ilma toetusteta, päikeseenergia hinnad on poole võrra langenud
Eesti uudised, Maailma uudised, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaJuly 1, 2018
Delfi Ärileht, 01.07.2018
2017. aasta tõi järjekordsed rekordilised hinnalangused taastuvenergia ja aku-tehnoloogiates. Üldine hinnalangus on tingitud käimasolevatest tehnoloogiaarendustest ja mastaabisäästu kasvust tooraine, tootmise, hangete ja ehituse osas ning odava kapitali kättesaadavuse paranemisest, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.
Juba viiendat aastat avaldab Taastuvenergia Koda aastaraamatu, mis annab ülevaate taastuvenergia arengutest ja vajalikest muudatustest energeetikasektoris. Aastatega on muutuste tempo üha kiirenenud ja see on nii tarbijatele, majandusele laiemalt kui ka looduskeskkonnale hea uudis.
Võrreldes päikeseelektrijaamade 2015. aasta vähempakkumiste tulemusi 2017. aastaga, siis on hinnad langenud 50%. 2017. aastal purustati päikeseelektrijaamade odavhinna rekord neljal korral. Aastale pani punkti Mehhiko vähempakkumine, mis võideti hinnaga 19,7 USD/MWh. Bloomberg ennustab aga 2018. aastaks PV paneelide hinnalanguseks pöörased 34%.
Analoogsed on liikumised ka tuuleenergia sektoris. Maismaatuuleenergia vähempakkumiste suurimaid hinnalangusi on hiljaaegu näidanud Põhja-Ameerika. Kanadas langesid hinnad aastaga 60% ja Mehhikos 50%. USAs võitis Xcel Energy detsembris Colorados vähempakkumise uue USA odavusrekordiga 18.1 USD/MWh. Colorado vähempakkumistelt tuli ka teine hinnauudis, mille kohaselt tuulikute ja akusalvestuse kombinatsioon osutus soodsamaks kui olemasolevate kivisöejaamade töö jätkamine. Akude hinnad langesid aastaga 24%, mis on pea kaks korda oodatust kiirem.
Meretuuleenergias aga on hinnalangused veelgi drastilisemad. Kahe aastaga on vähempakkumistel hinnad alanenud 3 korda. 2015. aastal võideti Taanis meretuuleenergia vähempakkumised 128 EUR/MWh, siis tänavu on juba teada antud, et esimene meretuulepark Hollandis rajatakse turuhinna vastu täiendavate subsiidiumiteta.
Investeerimispank Lazard hinnangul on uute taastuvenergia võimsuste ehitamine ning opereerimine muutunud paljudes riikides odavamaks võrreldes olemasolevate kivisöe ja tuumajaamade jätkuva kasutamisega. See trend saab ka mitmete teiste analüütikute hinnangul valdavaks kogu maailmas, sealhulgas arenenud turgudel.
Tehnoloogia hinnalangus peegeldub ka uutes võimsustes, mida eelmisel aastal lisandus taastuvenergia sektoris jällegi rekordiliselt. Bloombergi andmetel võeti möödunud aastal kasutusse kokku rekordilises 160 GW mahus taastuvenergia lahendusi, millest 98 GW oli päikeseenergial ja 56 GW tuuleenergial põhinevad. Päikeseelektrijaamu rajati mullu rohkem kui kivisöe, maagaasi ja õlikütustel töötavaid saastavaid elektrijaamu kokku.
Taastuvenergia osakaal 80%
Need trendid on veelgi reljeefsemad Euroopas. Taastuvenergia osakaal uutest lisandunud elektrienergia tootmisvõimsustest on juba aastaid olnud üle 80%. Euroopas moodustas enamiku investeeringutest taastuvenergiasse investeeringud tuuleenergiasse. Aasta pärast on tuuleenergia installeeritud koguvõimsuselt EL-s esikohal. Iga aastaga läheb kasutusest välja aina suurem hulk saastavaid elektritootmisvõimsusi. Kaheksa EL riiki on teavitanud kavadest loobuda kivisöe kasutamisest. EL on revideerimas oma kliima ja taastuvenergiaeesmärke kõrgemaks, seades seeläbi saastavad riigid üha suurema surve alla. Energiatootjatel, kellel on ambitsiooni elektritootmises portfelli kasvatada, saavad seda teha sisuliselt ainult taastuvenergeetikas.
Taastuvenergia on jõuliselt ennast kehtestamas ka siinses regioonis. Leedu energiatururegulaator on kinnitanud järgmise tuuleenergia vähempakkumise hinnalae tasemel 41€/MWh. See sisaldab nii subsiidiumit kui ka tulu elektribörsilt. Näiteks käesoleva aasta märtsis ja veebruaris selline tuulepark ei saaks üldse toetust, aprillis oleks aga toetusmäär olnud 0,82 €/MWh kohta. Soomes ehitatakse esimene maismaatuulepark ilma toetusteta. Lähiajal kuuleme selliseid uudiseid veelgi.
Kui 2017. aastal jätkus globaalselt taastuvenergia kiire kasutusele võtmise trend, siis Eestis lisandus taastuvenergia võimsusi leigelt, jäädes 23,9 MW mahuga alla ka 2016. aastale, rääkimata kümnendi esimese poole tippaegadest. Investeeringuid on pärssinud ebaselge riigi taastuvenergia poliitika ning riigiasutuste vastuseis uutele tuulepargiarendustele on järjest süvenev.
Eestis võimalused piiratud
Kuid ka Eestil oleks võimalik toimuvatest muutustest osa saada. Erasektori võimalused siin on aga piiratud. Suurimateks takistuseks sektori arengus on saamas mitmesugused administratiivtõkked. Arenduskulude vähendamiseks oleks Eestis vajalik administratiivmenetluste aegu lühendada ja menetlusi vähendada. Võrguga liitumise kulu vähendamiseks tuleks kaaluda Saksamaa või Taani eeskujul liitumiskulu sotsialiseerimist ja liitumistingimuste lihtsustamist. Positiivseid samme viimases osas on astumas riiklik võrguettevõte Elering.
Väga oluliseks komponendiks on sektori arengut toetav investeerimiskeskkond. Riigi poolt oleks vajalik avalikustada juba käesolevast aastast ettevaatav vähempakkumiste ajakava konkreetsete taastuvenergia ostmise kogustega millega sektori ettevõtted arvestada saaksid. See annaks ka selge vastuse, milliste hindadega Eestis taastuvenergiat arendada saaks. Vähempakkumiste kulu saaks katta EL heitmekaubanduse kvooditulust, millest hetkel veel Auvere põlevkivielektrijaama ehitamist kinni makstakse.
Juhul kui taastuvenergia arendamine oleks riiklikuks sihiks, siis uute investeeringute tulemusena taastuvenergiale üleminekul kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. Meil oleks riigina võimalus panna pikaajaline alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena.
Kas täiemahuline üleminek taastuvenergiale on võimalik? Teadlased võtsid müüdid ühekaupa ette
Maailma uudisedMay 22, 2018
Delfi Forte, 22.05.2018
Saksamaa, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Soome, Hollandi ja Taani teadlaste koostöös ilmunud uurimuse kohaselt on sajaprotsendiline energia saamine taastuvatest energiaallikatest täiesti võimalik.
Uurimus oli vastuseks eelmisel aastal teadusväljaandes Renewable and Sustainable Energy Reviews ilmunud artiklile, kus teadlane Benjamin Heard ja ta kolleegid esitasid oma argumendid sajaprotsendilise taastuvenergiale ülemineku vastu.
Näiteks tõid Heard ja ta kolleegid välja, et taastuvenergial põhinevad süsteemid ei saa toimida madala intensiivsusega päikesekiirguse ja tuulega oludes. Samuti tõid nad välja, et sellise suure variatsiooniga elektritootmises on väga keeruline hoida võrku stabiilsena.
“Kuigi paljud Heardi artiklis tõstatatud probleemid on olulised, tuleb aru saada, et tänaste tehniliste võimalustega on võimalik need probleemid lahendada,” kommenteeris uurimust Dr. Tom Brown Karlsruhe Tehnoloogiainstituudist, kes oli ka üks uue uurimuse autoritest.
“Veel enam, need lahendused on ka täiesti taskukohased, eriti arvestades järjest langevaid tuule-ja päikeseenergia hindu,” lisas omalt poolt Lappeenranta Tehnikaülikooli professor Christian Breyer, samuti üks uurimuse kaasautoritest.
Teadlased tõid näiteks välja, et halvima variandi puhul, kui tuule ja päikeseenergia tootlikkus on madal, on võimalik taastuvenergia tootmiseks kasutada vesinikku või sünteetilist gaasi. Seda muidugi juhul, kui import-eksport, hüdroenergia ja akutehnoloogiate kasutamine ei suuda tekkivat energiavaakumit täita.
Võrgustabiilsuse tagamiseks on teadlaste sõnul olemas palju tehnilisi vahendeid. Näitena on toodud roteeruvad võrgustabilisaatorid ja uued, elektroonikapõhised lahendused. Teadlased käisid näiteid selliste vahendite kohta kogumas üle kogu maailma alates Tansaaniast lõpetades Taaniga.
“Meie uurimus võtab need müüdid ühekaupa koost lahti ja vastab neile,” kommenteeris uuringut samuti selle autoriks olnud Aalborgi Ülikooli teadlane Brian Vad Mathiesen. “Nüüd lähme tagasi oluliseima juurde ja otsime odavaid võimalusi, et fossiilkütused meie energiasüsteemist eemaldada ning seeläbi lahendada kliima-ja terviseprobleemid, mida nende kasutamine kaasa toob.”
Loe uurimust täismahus siin.
Poola tuumaelektrijaama projekti ümber on uus segadus. Jaama rajaja keeras selja ja keskendub tuuleenergiale
Maailma uudisedMay 11, 2018
Delfi Ärileht, 10.05.2018
Poola riigi enamusosalusega (57,39% aktsiatest) elektritootja PGE loobus oma juhtivast rollist Poola esimese tuumaelektrijaama ehitamisel, keskendudes hoopis Läänemere äärsete uute tuuleelektriparkide rajamisele, rääkisid kaks allikat Reutersile.
Märtsis teatas Poola suurim elektriootja PGE ligi 10 miljardi dollarilisest merre rajatavast tuulepargi projektist. Nüüd võib PGE rolli tuumaelektrijaamas üle võtta riigi enamusosalusega kütusekompanii PKN Orlen, rääkisid kaks teist allikat.
Nii tuumaelektrijaama kui taastuvenergiaprojektid peaksid tooma suure muutuse Poola elektritootmises. Praegu annavad 80% Poola energiast söel töötavad soojuselektrijaamad. Tänu söest elektri tootmisele on Poola Euroopa esisaastajate seas.
Poola valitsus kaitseb söekaevandamist konkurentsi eest, kuid on sunnitud elektripuuduse katmiseks ja EL CO2 eesmärkide täitmiseks otsima alternatiive.
Ühe allika sõnul ei jätku PGE-l vahendeid mõlema projekti jaoks ning kuna tuuleenergia tehnoloogia on odavnenud, kaldus otsus tuuleenergia kasuks. PGE võib kanda väheolulist rolli tuumajaamaprojektis. Viimane on korduvalt edasi lükkunud ja vajab alles jätkuvalt valitsuse heakskiitu.
Ka üks Poola valitsuse allikas ütles, et PGE fokuseerib tuuleenergiale. PGE pressiesindaja keeldus sellekohasetest kommentaaridest, kuid märkis, et ettevõte analüüsib jätkuvalt mitmeid erinevaid projekte, mis võivad saada ettevõtte pikaajalise arenguplaani osaks.
Poola Õigus ja Õigluse partei (PiS) lubas enne 2015. aasta valimisi, et nad kaitsevad söetööstust ja võtavad vastu seaduse, mis keelab uute maismaal ja merel asuvate tuuleparkide rajamise.
Kulczyki perekonnale kuuluv Polenergia soovib samuti ehitada Läänemerre tuulepargi ja seda aastaks 2022. Ka PKN Orlen kaalub tuulepargi jagamist.
Nii analüütikud ja investorid on ühel meelel, et merre rajatavad tuulepargid on lihtsam ja kiireim tee kuidas Poola saab täita söeenergia vähendamisest tekkivat elektripuudujääki ja vähendada 2030. aastaks Poola CO2 emissioonid EL nõutud tasemele, et parandada suhteid Brüsseliga. Tuuleparke saab rajada tuumaelektrijaamast kiiremini.
Investorid on tuuleparkidest huvitatud. Statoil teatas aprillis, et nad liituvad Polenergia merre rajatava tuulepargi projektiga, mis on pälvinud ka teiste rahvusvaheliste tuuleenergiaettevõtete huvi.
Samas mõned investorid ootavad, et näha kas Poola pakub subsiidiumeid raha näol või maksab elektrivõrguga liitumise kulud.
Energeetikaministri koht kuulub PiSile, kes leiab, et ettevõtetel pole selliseid soodustusi vaja.
„Me eeldame, et merre rajatavad tuulepargid ehitatakse ilma abita, kuid langevate kulude trend on väga julgustav,“ ütles Piotr Naimski.
Kruiisilev sai peale purje
Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaApril 29, 2018
Delfi Ärileht, 29.04.2018
M/S Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis varustatud tuuleenergia kasutamiseks rootorpurjega. Alates aprilli keskpaigast seilab laev Turu-Stockholm liinil, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Logistika.
Soome ettevõttes Norsepower Oy Ltd väljatöötatud rootorpurjelahendus vähendab kütusekul. Silindrikujuline pisut korstnat meenutav rootorpuri on 24 meetrit kõrge ja neljameetrise diameetriga ning kasutab laeva tuuleenergia jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti. Rootori keerlemisel voolab õhk ühele poole väiksema rõhuga kui teisele poole. Rõhuvahest tekkiv tõukejõud viib laeva edasi. Rootorpuri töötab automaatselt ja süsteem seiskub tuulesuuna ebasoodsaks muutumise korral. Sõltuvalt tuuletingimustest vähendab rootorpuri laeva süsinikuheidet aastas kuni 900 tonni võrra.
Mere ja saarestiku loodus on Ahvenamaa laevaettevõttele väga südamelähedane ning looduse säästmine on ettevõtte äritegevuse tähtis eeltingimus. 2013. aastal valminud Viking Grace on üks maailma kõige rohelisematest reisilaevadest, kuna kasutab veeldatud maagaasi (LNG) ning on väikese süsinikuheite ja madala müratasemega. Tänu uuele rootorpurjele on laev nüüd Turu saarestikku läbides veelgi loodussõbralikum.
„Ahvenamaa laevaettevõttena sõltub meie toimetulek merest, seega on mere heaolu toetamine meile primaarse tähtsusega. Soovime võtta kasutusele uusi lahendusi, mis vähendavad keskkonnale avalduvat koormust. Soome ettevõte Norsepower on projekteerinud maailmaklassi mehaanilise rootorpurje, mis vähendab kütusekulu. Oleme uhked, et meie Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis kasutab seda uuenduslikku lahendust,“ selgitas Viking Line’i tegevdirektor Jan Hanses.
Rootorpuri valmis aastatega
Soome säästva tehnoloogia ettevõte Norsepower Oy Ltd on rootorpurjelahenduse väljatöötamisega tegelenud viis aastat. Rootorpurje ideest hakati rääkima juba sada aastat tagasi, ent suurt huvi pakkuvaks on see muutunud just viimasel ajal – karmistuvate keskkonnakaitsenõuete ning kõrgematasemeliste materjalide ja tehnoloogiliste lahenduste valiku tõttu. Norsepower on arendustöös teistest aastaid ees.
„Norsepoweri jaoks on suur au, et meie uudne rootorpurjetehnoloogia muudab laeva M/S Viking Grace’i veelgi keskkonnasõbralikumaks. Maailma viimaste traditsiooniliste suurte purjelaevade omanikud ja kasutajad olid just Ahvenamaa laevaettevõtted, seega on sobilik, et nüüdisaegse abipurjetehnoloogia kasutuselevõtmisel on samuti esirinnas Ahvenamaa. Viking Line ja Norsepower on teinud rootorpurje paigaldamisel suurepärast koostööd ning projekti lõpuleviimine on kõigi asjaosaliste jaoks rõõmus hetk,“ ütles Norsepoweri tegevjuht Tuomas Riski.
Lisaks juba paigaldatud Norsepoweri rootorpurjelahendusele hakkab Viking Line tuuleenergiat kasutama ka ettevõtte uuel laeval, mis võetakse plaanide kohaselt kasutusse 2020. aastal. Hiinas ehitatud reisilaev on varustatud kahe Norsepower’i tarnitud mehaanilise rootorpurjega, seega tõuseb laeva tuuleenergiapotentsiaal kahekordseks.
«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»
