Leedu minister: tuuleenergiasse investeerimist nähakse regionaalselt
Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaNovember 30, 2017
BNS, 30.11.2017
Euroopa tuuleenergiafirmad tervitavad Leedu püüdeid suurendada taastuvenergia osakaalu, kuid potentsiaalseid investeeringuid nähakse regionaalsel tasandil, ütles Leedu energiaminister Žygimantas Vaičiūnas.
“Need ettevõtted ei vaata vaid Leedu turgu vaid ka regionaalset turgu ja pikemas perspektiivis on nad eriti huvitatud avamere tuuleenergia arendamisest,” ütles minister pärast sektori tippjuhtidega kohtumist Amsterdamis.
Vaičiūnase sõnul on välisfirmad huvitatud Leedu plaanidest rajada avamere tuuleparke. Valitsus peaks lähiaastail selles osas ka otsuse langetama, kuid regionaalne kokkulepe aitaks investeeringuid ligi tõmmata.
“On tähtis rõhutada, et ettevõtted on huvitatud meist kui regioonist ja mitusada megavatti merel oleks ühele riigile kallis. Koostöö Baltimaade vahel avaks laiemad võimalused,” sõnas ta.
Vaičiūnas ütles, et on koostöövõimalusi arutanud juba ka oma Eesti kolleegidega.
Roheenergia idufirmade võistlusel lahendati globaalselt olulisi probleeme, osales ka Eesti firma
Eesti uudised, Maailma uudised, TehnoloogiaarendusNovember 28, 2017
Geenius, 28.11.2017
Budapestist toimus 22. novembril idufirmade võistluse PowerUp! finaal, kus 12 osaleja hulgas oli ka Eesti firma Ubik Solutions. Ettevõte tegeleb päikesepaneelidele mõeldud inverteriga, mis muudab energia kogumise tunduvalt efektiivsemaks.
Võistlust korraldab rahvusvaheline organisatsioon nimega InnoEnergy, mille eesmärk on roheenergia lahenduste väljatöötamise toetamine erinevate vahendite abil, nagu haridusprogrammid, kiirendi, investeeringud ja koostööprojektid.
Loe edasi geenius.ee veebist.
Kui suur osa elektrist tuleb Eestis ja Euroopas tegelikult tuulest?
Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaNovember 27, 2017
Geenius, 27.11.2017
Taastuvenergiast räägitakse palju, kuid tihti ei kuule seda, kui palju tegelikult mõnes riigis näiteks tuuleenergiat kasutatakse. Seda probleemi aitab lahendada portaal Wind Europe, kust näeb riikide kaupa, kui palju tuult viimastel päevadel kasutati.
Seega selgub, et näiteks 25. novembril moodustas tuuleenergia Euroopa elektrivajadusest 11,7%, mille abil saaks elektriga varustada 103 miljonit majapidamist või 36% tööstussektori elektrivajadusest.
Kuigi keskmine on kõrge, siis Eesti puhul asjad nõnda roosilised pole ning samal kuupäeval kattis tuuleenergia 4% riigi elektrivajadusest.
Seevastu näiteks Taanis sai tuule abil kaetud 30,1% päevasest elektrivajadusest.
Päevast-päeva toodetud elekter siiski aga kõigub, olenevalt tuulest ning tarbimisest. Näiteks 23. novembril kaeti tuuleenergiaga 19,2% Euroopa elektrivajadustest. Seejuures Eestis sai tuule abil kaetud 18% vajadustest, Taanis aga 93%.
2016. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 139 elektrituulikut koguvõimsusega 309,96 MW. Tuulepargid tootsid Eestis 2016. aastal kokku 589 GWh elektrienergiat ehk 15% vähem kui 2015. aastal, mil oli rekordiline tuuleenergia aasta. Eleringi andmetel andis tuuleenergia 41,7% taastuvenergia 2016. aasta kogutoodangust.
Eesti ja Luksemburg sõlmisid 10,5-miljonise taastuvenergia lepingu
Eesti uudised, Maailma uudisedNovember 7, 2017
BNS, 07.11.2017
Teispäeval allkirjastasid Eesti majandus- ja taristuminster Kadri Simson ning i asepeaminister ja majandusminister Étienne Schneider lepingu, mille alusel müüb Eesti aastatel 2018–2020 ile taastuvenergia statistikat kokku 10,5 miljoni euro eest.
“Mul on hea meel oma i kolleegiga alla kirjastada leping, mis sisaldab endast küll ainult statistikakaubandust aga ta mõjutab nii Eesti kui ka i tulevast energiakasutust. Teadupärast ületab Eesti tugevalt oma taastuvenergia eesmärke ja see annab meile võimaluse aidata ka oma häid partnereid taastuvenergia osas. Me ei müü energiat, kuid me aitame kvoodiga täita i eesmärke,” ütles Simson lepingu allkirjastamisel.
“See raha, mis me Eestile antud lepinguga saame suunatakse taastuvenergiasse ja see annab võimaluse meie tarbijate jaoks taastuvenergiat soodsamaks muuta,” lisas minister.
“Tegu on alles teise taolise lepinguga, mis on Euroopa Liidus sõlmitud seoses uue taastuvenergia strateegiaga. sõlmis esimese lepingu Leeduga paar nädalat tagasi. Praegu sõlmime sama lepingu Eestiga. Me oleme esimesed riigid, mis on taolised lepingud sõlminud,” ütles i majandusminister Étienne Schneider.
“Tegu on mõlemale poolele kasuliku lepinguga, mis aitab il saavutada 2020. aastaks taastuvenergia eesmärke. Teisalt aitame meie Eestil investeerida taastuvenergiasse,” lisas i majandusminister.
Lepinguga kantakse i üle 2018-2020 taastuvenergia statistika kogused, mille eest laekub Eestisse 10,5 miljoni eurot müügitulu. Taastuvenergia statistika müügist saadud vahendid liiguvad riigieelarvesse ning suunatakse siseriikliku taastuvenergia tasu vähendamiseks.
Leping on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt 2009. aastal vastu võetud taastuvenergia direktiiviga, mille järgi peab 2020. aastaks 20 protsenti Euroopa Liidus (EL) tarbitavast energiast pärinema taastuvatest energiaallikatest.
Koostöömehhanismid võimaldavad liikmesriikidel sõlmida leppeid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistilisteks ülekanneteks ühest liikmesriigist teise
i piiratud pindala tõttu leidis riik, et enda eesmärkide täitmiseks peavad nad kasutama riikidevahelisi koostöömehhanisme, nagu statistikakaubandus. Koostöömehhanismid võimaldavad EL-i liikmesriikidel sõlmida leppeid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistilisteks ülekanneteks ühest liikmesriigist teise.
Vastavalt lepingule kannab Eesti i energiastatistikasse üle statistilised taastuvenergia kogused, mis hõlmavad endast kõiki taastuvenergia allikatest toodetud energialiike nagu taastuvelektrienergia, taastuvsoojusenergia ning taastuvenergia transpordis. Müüdavad on vaid statistilised kogused, mis ületavad Eesti riigi 2020. aasta taastuvenergia eesmärki. Tehinguga müüb Eesti umbes ühe kolmandiku EL-i eesmärke ületavast kogusest.
Käesoleva aasta 26. oktoobril sõlmis taastuvenergia koostöökokkuleppe Leeduga. Tegu oli esimese sellelaadse lepinguga Euroopa Liidus, mis võimaldab Leedul müüa 10 miljoni euro eest kasutamata taastuvenergiakvoote.
Saksamaal püstitati maailma suurim tuulegeneraator
Maailma uudisedNovember 6, 2017
Postimees, 06.11.2017
Gaildorfi linna lähistel, mitte kuigi kaugel Stuttgardist kõrgub nüüd maailma suurim tuulegeneraator, mille kogukõrgus ulatub 264,5 meetrini.
Saksamaa on üks maailma juhtivaid taastuvenergia propageerijaid ja riikidest suuruselt kolmas tuuleenergia tootja Hiina ja USA järel. Nüüd kuulub neile aga maailma suurim tuulegeneraator, mis hakkab tootma elektrit 2018. aasta kevadel. Generaator on osa neljasest tuulepargist, mis peaks hakkama elektriga varustama rohkem kui tuhandet kodu.
Loe edasi Postimehe veebist.
Sakslastele makstakse sel nädalavahetusel elektritarbimise eest peale
Maailma uudisedOctober 28, 2017
Postimees, 28.10.2017
Saksamaal kasvab tootmine homme rekordiliseks, mistõttu toodetakse elektrienergiat rohkem kui vaja, mis viib alla nulli, ennustab Bloomberg. Tegemist on esimest korda sel aastal, kui on negatiivne terve päeva jooksul, mitte ainult mõne tunni, mida aeg-ajalt ette tuleb.
Saksamaal toodetava maht kasvab pühapäev hommikul kella seitsmeks 39,19 gigavatini, mis on ekvivalentne 40 tuumareaktori mahuni ja on enam kui pool kogu riigi vajadusest. moodustab umbes kolmandiku mahust ning aasta lõpuks kasvab see veel üheksa protsenti.
Euroopas tervikuna annab 10 protsenti elektrienergiast ning see ilmselt kasvab, sest tehnoloogia muutub odavamaks. , mis kunagi oli kõige kallim nn , odavneb kahel järgneval aastakümnel 71 protsenti, ennustab Bloomberg New Energy Finance.
Selle aasta alguses šokeeris Saksamaa sellega, et lubas rajada ilma nende riigipoolse doteerimiseta.
langebki aeg-ajalt alla nulli siis, kui on väga tuulised hinnad ning toodetakse liiga palju. Tootjatel on siis kaks võimalust, kas seisata osad generaatorid või maksta ostjatele peale. Kuna doteeritakse riikide poolt, on tootjatel kasulikum toota maksimumvõimsusel edasi ja müüa miinushinnaga, sest riik kompenseerib kahjumi niikuinii.
Eestis ei ole miinusesse läinud, kuid väga lähedale nullile on see langenud küll. 2015. aastal vastu jõule kukkus elektribörsil NordPool Spot ajavahemikus kella neljast kuni viieni 0,32 euroni megavatt-tunni eest, mis on teadaolevalt madalaim . Tund aega varem on 0,46 eurot megavatt-tunni eest.
Tuulikud siirduvad merele ja muutuvad järjest võimsamaks
Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaOctober 23, 2017
Maaleht, 23.10.2017
Enefit Taastuvenergia juhatuse esimees Aavo Kärmas märkis, et taastuvenergeetika on Eesti Energia kõige seksikam ja kõige kiiresti arenevam valdkond, kusjuures taastuvenergia fookus on omakorda tuuleenergial.
“Taastuvenergia liikide lõikes on aastal 2020 tuuleenergia Euroopas kõige esimesel kohal, möödudes vahepeal hüdroenergiast,” kirjeldas Kärmas tulevikuvisiooni. “Eesti eesmärk selleks ajaks on üle 17%, aastaks 2030 aga juba kuni 50%. Näiteks Taani aga soovib kogu oma riigi energiavarustuse aastaks 2035 üle viia taastuvatele allikatele.”
Ta möönab, et viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi tuuleparke kuigi aktiivselt rajatud pole. Eesti kõige perspektiivikamad tuuleparkide asukohad on Lääne- ja Põhja-Eestis, eelkõige selle idaosas. Viimases on aga teatud riigikaitselised nõuded, mis igale poole uusi parke rajada ei luba, kuna need segavad lennukeid avastavate radarite tööd. Sestap on uute parkide projekteerimisel võetud asukohavalikuna sihiks siirdumine n-ö maalt merele, sest maismaal jääb sobilikke kohti üha vähemaks. See tähendab ka seda, et tuulikud muutuvad järjest suuremaks.
Kui 2005. aastal olid tuulikud umbes 35 meetri kõrguse mastiga ja võimsusega 2 MW, siis tänased on juba üle saja meetri kõrguste mastidega ja nende maksimaalne võimsus on 9,5 MW, 2025. aastal aga arvatakse olevat töös juba 15 MW võimsust andvad meretuulikud.
Ainult tuulele ei saa loota
“Meretuuliku keskmine võimsus maksimaalsest muidugi erineb, sest alati ei ole ju tuult. Aga kasutegur võiks neil olla juba kusagil 50% kandis. Maismaatuulikutel on see 20–25%,” selgitas Kärmas. “Edaspidises energiapoliitikas aga loomulikult ühele kaardile ehk siis ainult näiteks tuuleenergiale mängida ei tasu.”
Tegelikult tuleb taastuvenergia kontekstis Aavo Kärmase sõnul rääkida ka jäätmete, koostootmisjaamade, biokütuste ja päikeseenergia rakendamise võimalikkusest. Tema sõnul sõltub palju sellest, kuidas toimub pärast 2020. aastat taastuvenergia toetuste süsteem. Seitse riiki on öelnud, et läheb siis üle oksjonite süsteemile, mis tähendab seda, et kes pakub vähem, saab ka toetuse. Eesti pole oma seisukohta veel lõplikult välja kujundanud.
Eesti Energial on 44 elektrituulikut ning tuuleparkide aastatoodang on kokku u 210 GWh elektrienergiat. Selle kogusega saaks varustada aasta jooksul ligi 85 000 keskmise tarbimisega kodu.
Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, koguvõimsusega 48 MW, on üks Baltimaade võimsamaid. Selle 16 tuuliku aastatoodang on kokku umbes 80 GWh elektrit. Kogu Euroopas lisandus mullu 12,5 GW tuuleenergeetika võimsust, aastal 2030 peaks 30% Euroopa energiatarbest tulema tuuleparkidest. Üldse on Eestis praegu 139 tuulikut koguvõimsusega ligi 310 MW. Sisuliselt on need tulnud viimase kümnendi jooksul, sest varem tuuleenergiat lihtsalt veel ei kasutatud.
– LISAKAST –
2005. aastal olid tuulikud 35 meetri kõrguse mastiga ja 2 MW võimsused. Täna on tuulikud juba üle 100 meetri kõrgused ja 9,5 MW võimsused.
KAS SOBIKS KA HIIUMAALE? Šotimaa rannikul avati maailma esimene vees ulpivate tuulikutega meretuulepark
Maailma uudisedOctober 21, 2017
Reisiportaal, 21.10.2017
Kolm päeva tagasi avati Šotimaa rannikul maailma esimene meretuulepark, mille 175 meetrit üle merepinna ulatuvad tuulikud pole otsapidi merepõhja valatud, vaid need ujuvad vees.
Seda võib pidada revolutsiooniks meretuuleparkide ehituses. Hywindi meretuulepark Peterheadist 25 km kaugusel meres avab tuuleenergia kasutuselevõtuks uue võimaluse.
Miks? Sest mida sügavam meri, seda kallim on tuulikut püstitada. Kuskil tuleb piir ette, kustmaalt pole enam mõtet või isegi võimalik tohutute mõõtmete ja kaaluga ehitist püsti panna.
Kui aga tuulikuid ei pea enam otse merepõhja kinnitama, avarduvad merel tuule kasutamise võimalused olulisel määral. Tuuleparke saab püsti panna ka väga sügava veega paikadesse ja ei pea enam otsima madalikke, mille elustik võib saada häiritud.
Loe edasi Reisiportaalist.
«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»
