Rene Tammist: toetustevaba meretuuleenergia veab uut tööstusrevolutsiooni, on aeg see ka Eestis käima lükata
Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaApril 28, 2017
Delfi, Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juht). 28.04.2017
13. aprillil üllatas Saksamaa riiklik Bundesnetzagentur avalikkust teatega, et esmakordselt Euroopas rajatakse meretuulepargid ilma toetusteta. Eesti, panustades iganenud põlevkivienergeetikale ja ignoreerides globaalseid megatrende, kaotab konkurentsis.
Tuuleparkide arendaja Dong Energy selgitas toetusteta tuuleparkide tegemise võimalikkust võimsamate tuulikute (13-15MW), projektide suuruse ja asukohaga. Lisaeelised tulevad vähenenud hoolduskuludest ning tuulikute pikemast elueast. Lisaks ei sisaldanud vähempakkumine võrgurajamise kulusid. Arvatavasi mängivad olulist rolli ka pikk ja odav raha ja kasvanud kasutustegur. Meretuuleenergia on seega saavutanud roheenergeetikute poolt igatsetud võrgupariteedi. Seda erakordselt madalate elektrienergia börsihindade juures.
Ideaalne torm?
Energeetikas toimub ideaalne torm
Energeetikas hetkel toimuvat võib kirjeldada nn ideaalse tormina, kus erinevad asjaolud langevad kokku, luues ideaalsed tingimused taastuvenergia arenguks. Seda kannustavad taastuvenergia tehnoloogiate pretsedenditu hinnalangus, traditsioonilise elektritootmise keskkonnaprobleemid, mis iseäranis riike nagu Hiina või India on sundinud alternatiive otsima, 2015. aasta lõpus sõlmitud üleilmne kliimalepe, mille raames 90% riikidest lubas heitmete vähendamisega tegeleda just taastuvenergia abil ja taastuvenergia lahenduste parem valmisolek energiasüsteemis toimuvatele muutustega kohaneda.
Tehnoloogia areng on parandanud nii päikesepaneelide kui ka tuulikute tootlikkust, mis lubab paari aasta taguse ajaga võrreldes näiteks uutel moodsatel tuulikutel toota elektrit isegi kuni poole võrra rohkem. Seda ka Eestis. Hiljutised tuule- ning päikeseenergia vähempakkumised üle maailma on võidetud hindadega, mis on odavamad kui ükskõik millisest teisest uuest elektrijaamast toodetud energia.
Fossiilenergia entusiastidest riigitegelastel nagu Donald Trumpil, ei ole võimalik neid muutusi enam tagasi pöörata ja ignoreerida. Kivisöest elektritootmine, mis küttis tööstusrevolutsiooni, on jõudmas lõpule. 2014 a. oli esimene aasta 21. sajandil, mil kivisöe tarbimine vähenes – 0,9%, 2015-2016 aastatel on see trend ainult hoogu saanud. Kui veel mõne aasta eest nähti Indias uut ja suurt kivisöe tarbijat, siis nüüdseks on sealne päikeseelekter kivisöest suurusjärgu võrra odavam. India on juba teatanud ulatuslikust kivisöe projektide külmutamisest.
2016. aastal püsisid CO2 heitmed globaalselt samal tasemel eelmise aastaga, ehkki majandus kasvas 3,1%. Eelkõige panustasid vähenemisse kivisöe vähenenud kasutamisest toimunud muutused EL-s ja USAs.
Tehnoloogias toimuvad muutused ei jäta puudutamata ka meie kodumaist, põlevkivi keskset energeetikat. On groteskne, et olukorras kus OECD hiljutine raport „Keskkonnatoime ülevaated: Eesti“ tõdeb, et Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam, kavandavad riigikogus menetluses olevad riiklikud arengukavad endiselt põlevkivist õlitootmise mitmekordistamist ning jätkamist põlevkivi otsepõletamisega elektrijaamades.
Riikliku põlevkivikeskse soovmõtlemise monumendiks on Auvere elektrijaam, millega lisandub riiklikult subsideeritud 300 megavatti uut põlevkivienergia tootmisvõimsust, olukorras kus Saksamaa, uue, taastuvenergial põhineva tööstusrevolutsiooni eestvedaja, teatab subsiidiumiteta meretuuleenergia ajastu saabumisest. Võrreldes Põhjamerega, kuhu Saksamaale kavandatavad tuulepargid rajatakse, on meie kodune Läänemeri tuuleenergia tootmise sõbralikum – tuuleolud on analoogsed, ent meri madalam ja rahulikum. Eestis on tänaseks kaks merealade planeeringut kehtestatud ja leitud head alad meretuuleenergia tootmiseks. Alustamisega viivitades jätame Eesti tööstusettevõtted ilma võimalusest selles valdkonnas kaasa lüüa ja Eesti majandusele lisandväärtust tekitada.
Taastuvenergia Koda koos paljude erialaseltside, teadlaste ja ekspertidega avaldas mõne kuu eest plaani, kuidas üleminek taastuvenergiale elektri- ja soojusmajanduses teostada. See on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja lubab Eestil kasutada ära oma geograafilist eripära ning ressursipotentsiaali ning selle kasutamise kuluefektiivsust.
Me ei alusta tühjalt kohalt
Me ei alusta sugugi tühjalt kohalt. Alates 2007. aastast on sõltumatud energiatootjad elektritootmisse taastuvatest allikatest Eestis investeerinud enam kui 800 miljonit eurot. Taastuvenergiaga seotud töökohad moodustavad OECD andmetel juba 0.7% riigi tööhõivest (põlevkivi 1,5%).
Üleminek taastuvenergiale toob kaasa mitmed positiivsed sotsiaalmajanduslikud muutused nagu madalamad energiahinnad, keskkonnasääst ning parem elukeskkond ja selle tulemusena kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. See plaan on konkreetne võimalus panna alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena. See plaan omakorda mõjuks atraktiivsena gigatehasele uut asukohta otsivale Teslale või 100%-list taastuvenergia joont hoidvatele tehnoloogiahiidude serveriparkidele.
Vajalikud investeeringud tuleksid suures osas heitmekaubanduse tuludest ja taastuvenergia kaubanduse tuludest. Puuduoleva osa kataks erakapital tarbijat koormamata. Vajalik on riigipoolne ambitsioonikas siht, riigi ning ettevõtjate partnerlus ka selleks, et koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vast-tärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse hoogustamisele.
Saksamaale tulevad maailma esimesed turutingimustel rajatud meretuulepargid
Maailma uudisedApril 20, 2017
Postimees, 20.04.2017
Saksamaa meretuulepargi vähempakkumise võitsid esimest korda ilma toetusteta projektid, mis tähendab, et tuulepargid rajatakse turutingimustel.
«Veebruaris, kui Tallinnas toimus rahvusvaheline meretuuleenergia konverents oli arutelu all ka meretuuleenergia hiljutine drastiline odavnemine. Mitmed eksperdid prognoosisid aga, et Saksamaa tänavusel vähempakkumisel ei näe nii madalaid hindu kui eelmisel aastal Taanis (49,9 EUR/MWh) ja Hollandis (51,6 EUR/MWh). Nad eksisid!» ütles Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.
«Saksamaa vähempakkumise võitsid kolm meretuuleparki 0 toetusega, mis tähendab, et taastuvenergia tasu nendele elektrijaamadele ei maksta. See on esimest korda ajaloos kui meretuulepargid rajatakse turutingimustel,» lisas Kasonen.
Saksa riiklik võrguagentuur tunnistas meretuulepargi vähempakkumise võitjateks neli projekti koguvõimsusega 1,490 MW – Saksa energiatootja EnBW 900MW He Dreiht meretuulepark ;ning Taani energiagigandi DONG Energy Borkum Riffgrund II West (240 MW), Gode Wind 3 (110 MW) ja OWP West (240MW) merepargid. Gode Wind 3 meretuulepark võitis vähempakkumise hinnaga 60 eurot/MWh, teised kolm tuuleparki hakkavad energiat tootes saama vaid elektrituru hinda. Kõik tuulepargid rajatakse Põhjamerre.
DONG Energy põhjendas nii soodsa pakkumise tegemist võimsamate tuulikute (13-15MW), projektide suuruse ja asukohaga, kus keskmine tuul on üle 10 m/sek. Lisaeelised tulevad ka hoolduskeskuse lähedusest ning tuulikute pikemast elueast (30 aastat). Lisaks ei sisaldanud vähempakkumine võrgurajamise kulusid.
Saksamaal on järgmisel aastal tulemas ka teine vähempakkumiste voor meretuuleparkide rajamiseks koguvõimsusega 1,610 MW. Seejuures oodetakse meretuulikuid vähemalt 500MW võimsuses Läänemerre.
Viking Line’i parvlaev saab rootorpurje
Maailma uudised, TehnoloogiaarendusFebruary 1, 2017
Tehnikamaailm, 01.02.2017
Arvutijuhtimise ja andmekontrolliga tarniv Norsepower Oy Ltd allkirjastas Soome laevandusettevõttega Viking Line lepingu, et paigaldada veeldatud maagaasil töötavale parvlaevale M/S Viking Grace rootorpuri. Tegu saab olema maailma esimese veeldatud maagaasi ja toimel liikuva hübriidlaevaga.
Viking Grace sõidab Turu saarestiku (Soome) ja Stockholmi (Rootsi) vahel ning on juba praegu üks kõige keskkonnahoidlikumaid parvlaevu maailmas. Norsepoweri tehnoloogia kasutuselevõtmine vähendab laeva heitmeid, kütusekulu ja sellega seotud kulutusi: süsinikuheide väheneb aastas umbes 900 tonni, mis tähendab 300 t veeldatud maagaasi kokkuhoidu aastas.
Ettevalmistused on juba käimas ja paigaldamine algab 2018. aasta II kvartalis. Viking Grace’ile kinnitatakse üks keskmise suurusega 24 m kõrgune ja 4 m läbimõõduga Norsepoweri rootorpuri, mis teeb sellest maailma esimese veeldatud maagaasi ja toimel liikuva hübriidlaeva.
Norsepoweri rootorpuri, mille saab ilma pikema seisakuta paigaldada nii uuele kui ka juba kasutusel olevale laevale, on Flettneri rootori uuendatud versioon ehk pöörlev silinder, mis kasutab laeva jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti. Täisautomaatne süsteem tuvastab, millal on kütuse säästmiseks piisavalt tugev tuul ja käivitab rootorid automaatselt.
Asjaosaliste kinnitusel on sõltumatu andmeanalüüs näidanud, et soodsa tuulega marsruutide, piisava suurusega rootorpurjede ja sobiva töökiiruse korral on aastas võimalik kokku hoida kuni 20% kütust.
Tehnoloogia majanduslikku otstarbekust tõestavad ka kaks väikest Norsepoweri rootorpurje, mis paigaldati Bore’i 9700 t veeremilaevale M/S Estraden. NAPA (juhtiv merendusandmete analüüsi, tarkvara ja teenuste pakkuja) mõõdetud ja sõltumatult kontrollitud rootorpurjelahendus vähendas Estradeni kütusekulu 6,1%.
Euroopa meretuuleparkidesse investeeriti mullu 18 miljardit eurot
Maailma uudisedJanuary 26, 2017
BNS, 26.01.2017
Eelmisel aastal tegid investorid meretuuleparkide rajamiseks investeerimisotsuseid enam kui 18 miljoni euro eest, mis on rekordiline maht.
Kokku tehti investeerimisotsuseid mullu 11 projekti, mis maksid kokku 18,2 miljardit eurot ning investeeringute maht kasvas 2015. aasta tasemega võrreldes 39 protsenti, luues Euroopasse kokku 4948 megavatti uut tootmisvõimsust, vahendas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Wind Europe’i pressiteadet.
Möödunud aastal installeeriti Euroopasse 1558 megavatti meretuuleparkide tootmisvõimsust. Aasta vältel ühendati võrku kuus meretuuleparki ühtekokku 338 tuulikuga.
Euroopa tuuleenergia kogu installeeritud tootmisvõimsus on 12 631 megavatti, mis tuleneb 3589 tuuleturbiinist 10 Euroopa riigis.
Suurim lisatud tootmisvõimsus möödunud aastal oli 813 megavatti Saksamaal, 691 megavatti Hollandis ja 56 megavatti Ühendkuningriigis. Belgia alustas ehitamist küll 2016. aastal, kuid esimesed turbiinid hakaksid tööle 2017. aasta jaanuaris.
Installeeritud tootmisvõimsusest Euroopa meretuuleparkides moodustab 40,8 protsenti Ühendkuningriik, 32,5 protsenti Saksamaa, 10,1 protsenti Taani, 8,8 protsenti Holland, 5,6 protsenti Belgia, 1,6 protsenti Rootsi, 0,3 protsenti Soome, 0,02 protsenti Iirimaa, 0,04 protsenti Hispaania ja 0,02 protsenti Norra.
Kõik Hollandi rongid sõidavad 100% tuuleenergia toimel
Maailma uudisedJanuary 18, 2017
Maaleht, 18.01.2017
Esimesest jaanuarist töötavad kõik ühistranspordi rongid Hollandis täielikult taastuva energia abil.
Projekt, panna rongid tööle taastuva energia abil, pidi alguse saama aastal 2018, kuid ideega jõuti lõpuni aasta varem.
Kokku on Hollandis üle 2200 tuuleturbiini üle kogu maa. Praegu toodab Holland piisavalt tuuleenergiat, et anda 2.4 millionile kodule elektrit.
Projekt sai valmis tänu Hollandi ühele suurimale raudtee ettevõttele NS ning säästva energia pakkujale Eneco.
Eneco kliendihaldur Michel Kerkkof ütles: “Mis teeb selle lepingu ja koostöö unikaalseks, on see, et kogu sektor väheneb tohutult CO2 jalajälge ja on eeskujuks ka teistele sektoritele.”
NS elektrirongid üksi kasutavad kuskil 1.2 billionit kWh (kilovatt-tundi) elektrit aastas. See on riigi suurimas linnas Amsterdamis peaaegu kogu elektrikasutus igas kodus. Peamiselt tuleb elekter Hollandi rongidele Belgia, Soome ja Hollandi taludest.
Kliimamuutus tähendab, et päikese- ja tuuleenergia muutub üha tasuvamaks
Maailma uudisedJanuary 6, 2017
Geenius, 06.01.2017
Enne praegust külmalainet näis, et Eestimaa talv jääbki soojaks ja poriseks. Tuuled puhusid detsembri algusest jõululaupäevani välja, aastavahetuse eel oli Tallinnas nõnda soe, et korraks õue minekuks särgi peale eriti muud visata ei viitsigi. Nüüd on aga külma -13 või rohkemgi kraadi ja lumi ulatub säärteni. Tegu on märgiga kliimamuutusest, mis toob talvisel ajal kaasa rohkem sademeid, kõrgema keskmise õhutemperatuuri ja tuulise ilma. Kliima muutumisest soojemaks ja niiskemaks on Eesti teadlased viimasel ajal üha rohkem rääkinud ja nende sõnul ootavad meid ees soojemad aastaajad, keskmiselt vähem lund ja rohkem vihma.
Kõike seda saab aga tulevikuks valmistudes kasulikult ära kasutada, sest see tähendab praegusest rohkem päikese- ning tuuleenergiat.
Miks üldse tuulikute ja päikesepaneelidega jännata?
Taastuvenergia, mida saab tuulikutest ja päikesepaneelidest, leiab Eestis üha rohkem kasutust mitmel põhjusel. Üks põhjuseid selleks on kindlasti rohelisem elustiil – võimalus säästa loodust sellega, et mitte kasutada fossiilsete kütuste põletamisest saadud energiat. Teine põhjus on võimalus olla sõltumatu üleriigilisest elektrivõrgust ning kolmandaks põhjuseks on kohati lihtsalt hind, sest taastuvenergia võib olla kordades odavam.
Peagi lisandub põhjusena ka seadusandlus. Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak meenutab, et peagi nõuab Euroopa Liit uutelt hoonetelt omaenda energia tootmist. “Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv nõuab, et alates 2021. aastast oleks kogu EL-is kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned ka ligininull- või nullenergiahooned. Tänase teadmise juures tähendab see seda, et kõigis uutest hoonetes tuleb toota mingi kogus energiat kohapeal, et liginullenergiaklass saavutada. Selleks odavaim moodus on kasutada päikesepaneele,” räägib Meesak.
Tema sõnul on toimib seadusandlus muidugi ka nii, et see mõnikord jällegi ei soosi taastuvenergia kasutamist. “Regulatiivse demotivaatori näitena võib tuua Eesti seadusandjate suutmatuse viia regulatsiooni sisse säte, mis võimaldaks elektrienergia tootmist energiaühistulises vormis. On selge, et ühiselt on kogukonnad nii suurema investeerimisvõimekusega kui ka parema tarbimise juhtimise võimekusega – seega investeeringud oleks kiirema tasuvusega, kuid seda takistab juba aastaid veniv regulatsiooni muudatus,” ütleb ta.
Kui tuult on üha rohkem, siis kas sellega toidab kodu ära?
Kuid mingem praktiliseks. Kui tuult nüüd aina rohkem ja rohkem tulemas, kas polegi siis varsti kogu riiki katvat elektrivõrku vaja, piisab vaid piltlikult öeldes tuulikust katusel ja mõnest päikesepaneelist? Tuleb välja, et õigete tingimuste korral on see tõesti nii, kuigi neid tingimusi pole väga lihtne leida.
Heade tingimuste korral täiendavad tuul ja päike teineteist ideaalselt – suvel on rohkem päikest ja vähem tuult, sügisel ja talvel aga vastupidi. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on taastuvenergia kasutamise puhul tähtsaim osata hinnata kodu ümbruses asuvaid ressursse. Kui täna toodavad Eestis suured mere- ning maismaa-tuulikud energiat umbes 27%-efektiivsusega, mis tähendab seda, et 27% tundidest aasta jooksul toodab tuulik energiat, siis uusimad tuulikud teevad seda juba üle 40% ja merel üle 50% kasuteguriga.
Kodude juurde paigaldatavate väiketuulikutega ning päikesepaneelidega on aga teine probleem. Mõned puud või isegi üks elektripost võib ära lõigata kogu päikesepaneelide energiatoodangu. Sama probleem on ka väiketuulikutega, mida oleks mõistlik kasutada kodude energiaga varustamiseks. “Väiketuulikud on üldjuhul üsna madala masti otsas. Ja Eestlased vanal ajal juba targa rahvana on kolinud väga tuulistest kohtadest eemale. Isegi näiteks Hiiumaal või Saaremaal, kus on üldiselt väga palju tuult, on inimesed ennast metsade ja hekkidega ümbritsenud. Ka taluhooned on ehitatud nii, et elamispiirkonda jääks tuulevaikne ala ja sinna tuulik ei sobi,” räägib Kasonen.
Parim koht tuuliku jaoks
Tuulik tuleb paigutada kas avarale väljale, kus ümberringi poleks metsa ega maju, või siis väga pika masti otsa. Ja kui tuulik panna nii kõrge masti otsa, võib hakata juba kaaluma võimsamat tuulikut, mis annaks voolu juba näiteks tervele külale. “Kui hakata masti maksumuse ja kõrgusega mängima, võib jõuda tõdemuseni, et [kasulikum on] panna suurem tuulik terve küla peale,” räägib Kasonen ja toob näiteks, et väiketuuliku (10 kWh) mast võiks olla vähemalt 18 meetrit pikk, kui mitte isegi pikem. Isegi Vilsandil, kus on tuult väga palju, ei pruugi lühema mastiga tuulik toota nii palju energiat, kui vaja.
Kui kliimamuutusega puhuvad Eestis tugevamad tuuled, siis neid eelkirjeldatud probleeme see ei kõrvalda. Vajadus avatud tuultega rannikuala vastu jääb endiselt.
Kasonen selgitab, et tuule võimsuse ja tuuliku kiiruse vahel on kuupseos, mis tähendab, et kui tuule kiirus suureneb kaks korda, siis toodang suureneb kaheksa korda. See tähendab omakorda, et tuule keskmisel kiirusel on väga suur roll. “10-kilovatine tuulik võib toota nii palju, et sellest saab energiat kaks majapidamist, aga see eeldabki, et ta on heas asukohas. Aga ta võib ka toota nii vähe, et ühel majapidamisel jääb energiast puudu,” räägib Kasonen. Ära tasub tuulik väga kiiresti end saartel, kus elektrivõrku ei ole. Säärane tuulik on kasutusel näiteks Suures väinas asuval Kesselaiul.
Ka päris katusele tuulikuid ei panda, sisemaal sobib tuuliku paigaldamiseks pigem lai ja avar põld, kus metsa ees ei ole. Lisaks näitavad Kasoneni sõnul erinevad testid, et majade katustele paigaldatavad püstised tuulikud ei tooda nii palju energiat kui horisontaalsed tuulikud.
Päike asub ühekorraga kuumutama ja jahutama
Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak räägib, et kui kliima soojeneb, leidub aastas ka rohkem sooje päevi, mil inimesed sooviksid maja jahutada. Siin on päikesepaneelid majal ideaalseks lahenduseks, tootmaks õhukonditsioneeridele vajalikku energiat. 2009. aastast alates on päikeseelektri tootmiskulud langenud tervelt 62% ja Meesaku sõnul on tõenäoline, et 2025. aastaks on päikeseelekter ülemaailmselt odavaim energia tootmise tehnoloogia.
Google katab oma energiavajaduse taastuvenergiaga
Maailma uudisedDecember 7, 2016
Äripäev, 07.12.2016
Alphabeti Google suudab järgmiseks aastaks katta oma globaalse energiavajaduse kasutades vaid taastuvenergiat, teatas ettevõte oma tänases avalduses.
Google loodab, et nende tuule- ja päikeseenergia ost saab olema piisav, katmaks ettevõtte andmekeskuste ja kontorite energiavajaduse alates 2017. aastast.
Ettevõte keskendub nüüd enamate regionaalsete kokkulepete saavutamisele oma andmekeskuste asukohtades ja teistes piirkondades, kus asuvad Google’i olulised keskused, märkis globaalse infrastruktuuri ja energia direktor Gary Demasi. “Me peame kasvuga kaasas käima, kuid me peame ka arenema sellest Google’le äärmiselt olulisest teetähisest kaugemale ning olema võimelised viima ellu taastuvenergia projekte kõigil turgudel, kus me tegutseme,” märkis ta.
Google allkirjastas oma esimese pikaajalise taastuvenergia kokkuleppe 2010 aastal ning on alates sellest ajast sõlminud 19 sarnast kokkulepet. See teeb Googlest suurima taastuvenergiat ostva ettevõtte, märkis Demasi.
Selle aja jooksul on tuuleenergia hind kukkunud 60%, õigustades sellega taastuvenergia ostmist.
Fookus taastuvenergiale võib aidata ka Google’i katset laiendada oma pilveäri, kuna nii mõnigi klient võtab arvesse keskkonna mõjusid.
Koda: Komisjoni ettepanekud kiirendavad taastuvenergiale üleminekut
Maailma uudisedDecember 1, 2016
BNS, 01.12.2016
Taastuvenergia Koda tunnustab Euroopa Komisjoni energiapoliitika ettepanekute paketti, mis kiirendab taastuvenergia laialdasemat kasutusele võtmist ning tugevdab Euroopa Liidu positsiooni taastuvenergia arendamisel võrreldes teiste riikide ja regioonidega.
“Euroopa Komisjoni meetmete pakett annab kindluse, et taastuvenergia arendamine on jätkuvalt oluline ning sellelt teelt kõrvale kaldumist ei tule,” ütles Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist pressiteates. Koja juhi sõnul osutusid Komisjoni esitatud meetmed oodatust ambitsioonikamateks.
Tammist leidis, et Euroopa Komisjoni ettepanekud toetavad taastuvenergia arengut kõikides sektorites, tehes seda tõhusalt ning tarbijakeskselt. Kiiret taastuvenergia kasvu võib meetmete mõjul ennustada soojussektoris, kus ettevõtjatel on mõistlik juba enne direktiivi jõustumist üleminek taastuvenergiale ära korraldada.
Positiivseks tuleb tema sõnul lugeda ka kavandatavaid muudatusi energiaturgudel, mis loovad taastuvenergia sektorile võimalusi arenguks ning kujundavad energiaturu ümber taastuvenergia vajadustele sobivamaks. Oluliselt on vähendatud bürokraatlike takistusi taastuvenergia projektide arendamisel, piiratud menetlusteks kuluvat aega kolme aastani ning liikmesriike on kohustatud looma keskseid koordineerivaid asutusi, mis teevad loa- ja administratiivmenetlusi projekti arendaja eest.
Tammisti sõnul annab Komisjoni meetmete pakett koja poolt hiljuti esitletud taastuvenergiale ülemineku kavale Eestis sisse vajaliku hoo. Euroopa Komisjon ootab juba aasta pärast liikmesriikidelt konkreetseid kavasid taastuvenergia arendamiseks aastani 2030. “Meil on juba olemas realistlik ja ambitsioonikas plaan, mille tulemusena kasvaks Eesti sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2 protsenti aastas ja mis jätab Eestisse 600 miljonit eurot imporditavate kütuste arvelt,” sõnas ta.
Olulist tuge saab Komisjoni paketist energiatootmine majapidamiste ja ühistute poolt, mistõttu väheneb tulevikus veelgi suurte energiafirmade roll energiaturgudel. See on ka Koja kavas kesksel kohal. Aastaks 2030 näeb Koja kava Eestis ette ligi 40 000 väiketootmisüksuse loomist tänase 700 asemel. Väiketootmise kaudu on võimalik uutel väiketootjatel fikseerida pikaajaliselt energiahinnad ja muuta oma energiatarbimist läbimõeldumaks.
Taastuvenergiale ülemineku kava näeb Eestis ette investeeringuid mahus 4,31 miljardit eurot. Vajalikud investeeringud tuleksid suures osas heitmekaubanduse tuludest ja taastuvenergia kaubanduse tuludest. Puuduoleva osa kataks erakapital tarbijat koormamata.
Komisjoni ettepanekuid hakkavad menetlema Euroopa Parlament ja liikmesriikide esindajatest koosnev Ministrite Nõukogu. Meetmete jõustumiseni võib kuluda kolm kuni neli aastat.
«Värskemad uudised .. 4 5 6 7 8 .. Vanemad uudised»
