Euroopa Komisjon soovib hoogustada taastuvenergiale üleminekut
Maailma uudisedNovember 30, 2016
BNS, 30.11.2016
Euroopa Komisjon tutvustas kolmapäeval meetmepaketti puhtale energeetikale üleminekuks, mille eesmärgiks on seada esikohale energiatõhusus, saavutada juhtpositsioon taastuvenergia alal ja pakkuda tarbijale kaupu ja teenuseid õiglase hinnaga.
Komisjon soovib, et EL juhiks seda üleminekuprotsessi taastuvenergiale, mitte ainult ei kohaneks sellega. Sel põhjusel on komisjon võtnud eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 2030. aastaks 40 protsenti ning ajakohastada samal ajal EL-i majandust, pakkuda töökohti ja tagada majanduskasv kõigile Euroopa kodanikele.
“Tarbijad on tulevikus energiaturul aktiivsed osalejad, kellel on keskne roll. Tulevikus on tarbijatel kogu EL-is rohkem valikuid, juurdepääs taastuvenergia hinnavõrdlusvahenditele ning võimalus toota ja müüa oma elektrit ise. Suurem läbipaistvus ja parem õigusloome annavad kodanikuühiskonnale rohkem võimalusi, et osaleda aktiivselt energiasüsteemis ja reageerida hinnasignaalidele. Samuti sisaldab pakett teatavaid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta kõige haavatavamaid tarbijaid,” teatas Komisjon.
Energialiidu eest vastutav asepresident Maroš Šefčovič sõnas, et pakett hoogustab puhtale energeetikale üleminekut, ajakohastades EL-i majandust. “Euroopa, kes on viimastel aastatel juhtinud ülemaailmseid kliimameetmeid, näitab nüüd eeskuju, luues tingimused jätkusuutlike töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute jaoks. Tänased ettepanekud puudutavad kõiki puhta energeetikaga seotud sektoreid, muu hulgas teadusuuringute ja innovatsiooni, oskuste, hoonete, tööstuse, transpordi, digitaal- ja finantsvaldkonda. Need meetmed aitavad kõigil Euroopa kodanikel ja ettevõtjatel puhtale energiale üleminekust võimalikult palju kasu saada.”
Kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete lisas, et ettepanekud pakuvad uutele tehnoloogiatele tugevat turgu, loovad õiged tingimused investoritele, suurendavad tarbijate mõjuvõimu, panevad energiaturu paremini toimima ning aitavad meil saavutada oma kliimaeesmärke. “Ma olen eriti uhke siduva 30-protsendilise energiatõhususe eesmärgi üle, kuna see vähendab meie sõltuvust energiaimpordist, loob uusi töökohti ning vähendab veelgi heitkoguseid.”
Komisjoni puhta energeetika ettepanekutega püütakse näidata, et puhtale energeetikale üleminek on tuleviku kasvusektor, kus liigub raha. Puhtasse energiasse investeeriti maailmas 2015. aastal üle 300 miljardi euro. “Kui paketi abil suudetakse alates 2021. aastast teha igal aastal kuni 177 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid, on järgmise kümne aasta jooksul võimalik kasvatada SKP-d kuni 1 protsent ja luua 900 000 uut töökohta,” märgib Komisjon.
Õigusakti ettepanekud hõlmavad energiatõhusust, taastuvenergiat, elektrituru ülesehitust, elektrienergia varustuskindlust ja energialiidu juhtimise eeskirju. Lisaks pakub komisjon välja uusi ideid seoses ökodisaini tulevikuga ning strateegia ühendatud ja automatiseeritud liikuvuseks.
Samuti sisaldab pakett meetmeid innovatsiooni kiirendamiseks puhta energeetika valdkonnas ning Euroopa hoonete renoveerimiseks. Paketis esitatakse meetmed, et soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid, edendada EL-i ettevõtete konkurentsivõimet ning leevendada puhtale energeetikale ülemineku sotsiaalset mõju. Samuti otsime võimalusi, kuidas EL saaks kasutada juhtpositsiooni puhta energiatehnoloogia ja -teenuste valdkonnas, et aidata kolmandatel riikidel saavutada oma poliitilised eesmärgid.
Bitid liiguvad, kui tuul puhub: Microsofti andmekeskused hakkavad tööle puhtalt tuuleenergial
Maailma uudisedNovember 17, 2016
Geenius, 17.11.2016
Microsoft sõlmis kaks lepingut, mille alusel saavad mitmed ettevõtte pilveteenuste tööshoimiseks vajalikud andmekeskused kasutada nüüd täielikult või suures ulatuses tuuleenergiat.
Lepingute järgi ostab Microsoft kokku 237 megavatti tuuleenergiat, mida hakkavad pakkuma kaks eraldi ettevõtet.
Allianz Risk Transferiga sõlmitud lepingu kohaselt müüb ettevõte Microsoftile 178 megavatti tuuleenergiat, mis pärineb Kansases asuvast tuulepargist. Black Hills Energy pakub Microsofti Wyomingi andmekeskuse jaoks veel 59 megavatti ulatuses tuuleenergiat.
Kokkuleppe kohaselt tohib ettevõte häda korral kasutada ka andmekeskuses olevaid tagavarageneraatoreid, seega ei pea elektrifirma tagavaraks ehitama uut elektrijaama.
Microsoft ostab nüüd USAs enam kui 500 megavatti tuuleenergiat.
Taastuvenergiad tegid kivisöele ära
Maailma uudisedOctober 25, 2016
Äripäev, 25.10.2016
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmeil kasvas alternatiivenergiate osakaal möödunud aastal nõnda palju, et tegi taastumatutele energiaallikatele ära.
IEA andis teada, et üleminek alternatiivsetele energiaallikatele on märkimisväärne, kusjuures tendentsi on näha ka arengumaades.
Agentuuri andmeil moodustab roheline energia 2021. aastaks juba 42% toodetud elektrist. Möödunud aastal paigaldati IEA andmeil iga päev üle maailma kokku 500 000 päikesepaneeli.
IEA andmeil langeb taastuvenergiate hind tulevikus märkimisväärselt, näiteks päikesepaneelide hind peaks järgneva viie aasta jooksul langema neljandiku jagu. Tuuleenergia turbiinide hind peaks kukkuma 15% võrra.
Hispaania tahab 100% taastuvenergiale üle minna
Maailma uudisedOctober 25, 2016
Pealinn, 25.10.2016
Hispaanias toodetakse piisavalt tuuleenergiat, et täita üle 29 miljoni kodu igapäevane energiavajadus, teatab riigi suurim taastuvenergiatootja Acciona.
Hispaania on võtnud sihiks olla taastuvenergia vallas maailma esirinnas, teatas ABC.
Juba eelmise aasta novembris kattis tuuleenergia 70 protsenti Hispaania öisest energiavajadusest. Päevane rekord püstitati aga 2015. aasta jaanuaris, kui tuuleenergia kattis 54 protsenti riigi energiavajadustest.
“See on hämmastav. Mõned aastat tagasi ütlesid inimesed, et oleme hullud, kui sellistest asjadest unistame. Täna on saanud sellest aga reaalsus,” ütles taastuvenergiatootja Acciona tuuleenergiakeskuse juht Miguel Ezpeleta, kes kinnitas, et 70 protsenti ei ole kaugeltki parim, millest taastuvenergia võimeline on.
“Ma usun, et päris varsti jõuame ka 100 protsendilise katvuseni,” ütles Ezpeleta.
Euroopa liidu poolt Hispaaniale seatud ametlik siht on saavutada 2020. aastakse seis, kus 20 protsenti kõigist energiavajadustest on kaetud taastuvenergiaga. Hetkel katab taastuvenergia 17,4 protsenti riigi energiavajadusest.
Kriitikute sõnul ei ole taastuvenergia aga Hispaania elektrihindu langetanud, osade andmete kohaselt on hinnad 2006. aastast alates koguni 60 protsenti tõusnud.
Üheks hinnalanguse puudumise põhjuseks on tõenäoliselt see, et kuigi tuuleenergia on odav, siis on alati vajadus ka hädaabi energiavarudeks, kuna tuuleenergia on ettearvamatu ja teiste energiaallikate, nagu Hispaania tuumaenergiajaamade töös hoidmine on kallis.
Acciona Aasia-Vaikse ookeani regiooni juhi Javier Montesi sõnul ei ole muretsemiseks aga põhjust. “Kui kõik on õigesti korraldatud, siis ei teki probleeme. Euroopas on ka teisi näiteid, mis seda tõestavad.”
Parlament andis ratifitseerimisele heakskiidu
Maailma uudisedOctober 4, 2016
Euroopa Parlamendi uudised, 04.10.2016
Euroopa Parlament andis Pariisi kliimaleppe ratifitseerimisele heakskiidu teisipäeval, 4. oktoobril 2016. Pärast ELi poolset ratifitseerimist on võimalik Pariisi lepingu jõustumine, sest sellele on kinnituse andnud vähemalt 55 maailma riiki, kes annavad kokku vähemalt 55 protsenti maailma heitmetest.
Pärast parlamendi poolset kinnitust saab ELi Nõukogu kiireloomulise kirjaliku menetlusega vastu võtta ratifitseerimise otsuse. Seejärel saavad EL ja seitse ratifitseerimise lõpetanud liikmesriiki oma ratifitseerimiskirjad üle anda ÜRO peakorteris New Yorgis 7. oktoobril.
Ratifitseerimise on 4. oktoobri seisuga lõpule viinud Ungari, Prantsusmaa, Slovakkia, Austria, Malta, Portugal ja Saksamaa. Nende seitsme riigi kasuhoonegaaside heitmed annavad kokku ligikaudu viis protsenti kõigist maailma heitkogustest. Seni olid Pariisi leppe ratifitseerinud 62 riiki, kelle heitmed annavad kogu maailma lõikes 51,89 protsenti. Seega saab lepingu jõustumine võimalikuks pärast ELi ja seitsme liikmesriigi liitumist.
Kliimalepe jõustub 30 päeva pärast seda, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 55 riiki, kelle heitkogused moodustavad 55 protsenti maailma heitmetest. Ühtlasi saab võimalikuks Pariisi lepingu rakendumine enne Marrakešis toimuvat järgmist kliimakonverentsi COP22, mis on kavas 7.–18. novembrini.
Pariisi kliimalepe paneb paika üleilmse õiguslikult siduva tegevuskava võitluses kliimamuutustega, seades eesmärgiks keskmise temperatuuri tõusu hoidmise kahe kraadi Celsiuse piires. Leppe sõlmisid 2015. aasta detsembris Pariisis 195 riiki.
Kaks kolmandikku eurooplastest on seisukohal, et EL peab rohkem pühenduma keskkonnakaitsele, selgub Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuringust.
USA ja Hiina ratifitseerisid G20 kohtumise eel Pariisi kliimaleppe
Maailma uudisedSeptember 3, 2016
ERR, 03.09.2016
USA ja Hiina kinnitasid laupäeval ametlikult Pariisi kliimaleppe, andes vastavad dokumendid üle ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile. Seega on kliimaleppe täitmine mõlemale riigile kohustuslikuks muutunud.
“Me peame kliimamuutusele lähenema innovatiivselt,” sõnas Hiina president Xi Jingping pärast oma USA ametivenna Barack Obama saabumist Hangzhousse G20 tippkohtumisele.
Detsembris sõlmitud leppe allkirjastas aprillis 175 riiki. Enne Hiina teadaannet oli leppe ratifitseerinud 23 riiki, kelle arvele langeb organisatsiooni Maailma Ressursside Instituut andmeil vaid üks protsent süsinikuemissioonidest.
Pariisi kliimalepe eesmärgiks on piirata globaalne soojenemine sel sajandil “tublisti” alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes.
Lepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ning neid iga viie aasta tagant uuendama.
Lepe jõustub, kui selle ratifitseerivad vähemalt 55 riiki, mille arvele langeb 55 protsenti maailma süsinikusaastest. Seetõttu on igati loogiline, et kaks suurt saastajat tähtsa sammu üheskoos astusid, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Me tõotame töötada üheskoos Pariisi kliimaleppe elluviimiseks ja tulla lagedale sama tegevuskavaga taastuvenergeetika ja kestliku ettevõtluse arendamiseks,” ütles Xi Jinping.
“Pole puudust küünikuist, kes mõtlevad, et seda lepet ei täideta iialgi. Kuid nad vaatavad mööda kahest suurest asjast – rahast, mis me oleme paigutanud, saavutamaks märkimisväärset innovatsiooni ja puhast energeetikat ning tugevasse, põhimõttekindlasse diplomaatiasse sel teemal nende aastate jooksul, mil me võime näha Pariisi leppe täitmist. USA ja Hiina on selles pingutuses kesksel kohal,” sõnas Obama.
Hiina ja USA annavad kahe peale kokku 38 protsenti maailma süsinikuemissioonidest.
Kõige rohkem kasvuhoonegaase maailmas paisatakse õhku just Hiinas. Peale riigi suuruse on siin põhjus ka selles, et maailma suurima tarbekaupade tootja tehaseid hoiab endiselt käigus peamiselt kivisöeküttega elektrijaamadest tulev elektrivool.
USA on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamiselt maailmas teisel kohal, tema arvele langeb 18 protsenti kõigist maailmas õhkupaisatavaist kasvuhoonegaasidest.
Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace kliimapoliitikanõunik Li Shuo ütles laupäeval, et USA ja Hiina ühine tegevus kokkuleppe elluviimisel “on tähtis samm edasi”.
Kui lepe lõpuks jõustub, “on meil tõeliselt globaalne kliimalepe, mis on siduv kahele maailma suurimale saastajale”, lausus Li.
President Obama administratsiooni teatel on Pariisi lepet ratifitseerimas ka kolmas suur saastaja, India.
Hiina võõrustab 4.-5. septembrini Hangzhous G20 tippkohtumist.
Šotimaal maksti rekordiline summa tuuleparkide väljalülitamise eest
Maailma uudisedAugust 23, 2016
Delfi Ärileht, 23.08.2016
Šoti tuulepargid said võrguhaldusettevõttelt sel kuul rekordilised 5,5 miljoni naela (umbes 6,4 miljonit eurot), et tootmine tormituulte ajal peatada, vahendas Bloomberg.
7. augustil muutsid ebatavaliselt tugevad tuuled Šoti mägismaal sealsete tuuleparkide elektritootluse suuremaks kui suudeti tarbida. Nimelt oli elektritarbimine just tol päeval rekordilises madalseisus, mida põhjustas elanike puhkuseaega ja jahedad ilmad. Tavaliselt hoiavad palavate ilmade puhul kasutatavad õhukonditsioneerid pakkumise-tarbimise rohkem tasakaalus.
Tuuleenergia pole ainus allikas, millele ületootmise vältimise eest makstakse. Aasta esimese kolme kuu jooksul maksis jaotusfirma National Grid Plc kokku 8,75 miljonit naela (umbes 10 miljonit eurot) hüdro-, tuuma- ja õlijaamadele. Tuulepargid said samal perioodil kokku 10,08 miljonit naela (11,7 miljonit eurot).
2010. aastast alates on energiavõrguga ühendatud tuulepargid tootmise peatamiseks saanud 255 miljonit naela (pea 300 miljonit eurot).
Nelja Energia Šilute tuulepark ühendus täielikult Leedu elektrivõrku
Maailma uudisedAugust 11, 2016
maikuus avatud 100 miljonit eurot maksnud 60-megavatine Leedus Šilutes on nüüdseks täielikult elektrivõrku ühendatud.
Võrguühenduse tarbeks on juurde Šilutesse rajatud ka 330-kilovoldine konverterjaam, teatas Leedu elektrivõrgu süsteemioperaator Litgrid.
Esimesel poolaastal ühendati Leedus võrku kokku 120 megavatti võimsust. Teisel poolaastal peaks võrku lisanduma veel 8,5 megavatti t.
alustas Edela-Leedus asuvas Šilute s tootmist maikuus. Pargis on 24 tuulikut 60-megavatise koguvõimsusega ning toodang moodustab Leedu koguvõimsusest 12 protsenti.
Šilute maksumus oli UAB direktori Tadas Navickase sõnul 100 miljonit eurot. Selle ehitus algas 2015. aasta alguses pärast edukat osalemist uute vähempakkumisel, mis võideti kui madalaima energiahinnaga pakkuja.
Šilute prognoositav aastane on 230 gigavatt-tundi. Pargi tuulikute masti kõrgus on 110 meetrit ning rootori läbimõõt 120 meetrit.
on tootja ja arendaja. Firmal on Baltimaades e koguvõimsusega 280 megavatti ning ettevõtte bilansimaht on rohkem kui 400 miljonit eurot.
«Värskemad uudised .. 5 6 7 8 9 .. Vanemad uudised»
