• Eesti
  • English

Võitlus tuulepargi vastu tekitas suure võla

UncategorizedAugust 8, 2017

Postimees, 08.08.2017

Kui juuli viimasel päeval sai otse tulevase meretuulepargi asukohas allkirjad Hiiu valla ja tuulepargi arendaja Nelja Energia koostöölepe, on pea kaheaastane tuulepargivastane võitlus tekitanud grupile kohalikele aktivistidele üsna suure võla. Oma võitluse jätkumises on nad selle vaatamata aga kindlad.

Pärast 2020. aastat valmiv ning juba enam kui kümme aastat kestnud Eesti esimese meretuulepargi planeerimisprotsess on muuhulgas toonud Hiiumaal kaasa ka aktiivsete tuulepargivastaste rühma moodustumise, kes koonduvad MTÜ Hiiu Tuul alla.

Loe edasi Postimehe veebist.

Google tahab hakata lendavaid tuuleparke ehitama

UncategorizedApril 11, 2017

Äripäev, 11.04.2017

Saksamaa suuruselt teine energiakontsern Eon investeerib miljoneid, et katsetada sel aastal Iirimaal nn lendavat tuuleparki, sarnase plaaniga on ka Google välja tulnud, kirjutab Handelsblatt.

Kuigi Iirimaal sel aastal toimuva lendava tuulepargi idee maksumust lehele ei avaldatud, küündib see Handelsblatti andmetel miljonitesse eurodesse. Kuid tulevikus võib see olla tehnoloogia, mis aitaks raha kokku hoida. Lehe analüütikute hinnangul maksab Saksamaal suurte tuuleparkide rajamise üks päev umbes 120 000 eurot ning kui tuulepark rajatakse merre, on hind veelgi krõbedam. Seda küll hiidparkide puhul, kus osade transpordiks läheb tarvis eraldi masinaid.

Seepärast katsetab Eon nüüd lahendust, kus energiat toodaksid droonid ligi 400 meetri kõrgusel. Droonid oleks ühendatud trossiga maapeal asuva generaatori külge. Saksa leht võrdleb tehnoloogiat natuke tuulelohe lennutamisega. Plaan on järgmine: droon sikutaks trossi ja sellest tekiks energia. Eonis ollakse veendunud, et selle tehnoloogiaga annaks oluliselt raha kokku hoida. Samas pole Handelsblatti andmetel selle tehnoloogia teemal veel seadusandjad kokkuleppele jõudnud, nii et isegi kui Iirimaa demonstratsioonipark edukaks osutub, tuleb võib-olla ületada veel bürokraatilikud takistused.

Samas sihivad ka teised ettevõtted uuenduslikku tehnoloogiat: möödunud aasta lõpus osalesid naftagigandid Shell ja naftatootmiseks vajalikke seadmeid tarniv Schlumberger Briti õhu-tuulepargi idufirmas Kite Power Solutionis.

Eoni suurimaks rivaaliks peab Handelsblatt aga USA internetigiganti Google’it. Täpsemalt püüab tema emafirma Alphabet tuuleenergias revolutsiooni tekitada: ta ostis juba 2013. aastal USA tuuleenergiafirma Makani Power ning Alphabet ise väidab, et Makani droonid suudavad tavaliste tuulegeneraatoritega võreldes 50 protsenti rohkem energiat toota ning peale selle kuluvat neil protsessi jaoks 90 protsenti vähem materjali kui tavalise tehnoloogia puhul.

Sõnajalad andsid Muhu valla kohtusse

UncategorizedApril 11, 2017

Õhtuleht, 11.04.2017

Vendade Sõnajalgade firma taotleb Tallinna halduskohtus Muhu vallavolikogu otsuse tühistamist, sest nad ei saa ehitada elektrituulikut.

Muhu vallasekretäri Ave Toomsalu sõnul vaidlustas OÜ Estwind Energy kohtus Muhu vallavolikogu otsuse mitte kinnitada Võiküla küla ühe kinnistu detailplaneering.

Selle otsuse tõttu ei saanud Sõnajalgade firma ehitada sinna elektrituulikut. Firma soovib kaebuses, et Muhu volikogu tühistaks 2015. aastal tehtud otsuse ja langetaks selles küsimuses uue otsuse.

President Kaljulaid hiidlaste vastuseisust meretuulepargile: ma ei suuda seda väga hästi mõista

UncategorizedApril 7, 2017

Postimees, 07.04.2017

Rohkem kui nädala eest Hiiumaad külastanud president Kersti Kaljulaid ütles intervjuus kohalikule lehele, et ta ei suuda mõista hiidlaste vastuseisu saare loode- ja põhjarannikule rajatava Eesti esimese meretuulepargi suhtes, kuna taastuvenergiat on Eestil vaja ja tegemist on tulevikuenergiaga.

«Ma ei suuda seda väga hästi mõista sellepärast, et taastuvenergiat on meil vaja. Päikeseenergiat meil ju on ja ka Hiiumaal on nüüd päris korralik ja päris värske päikeseenergiapark, aga see võtab ruumi maa peal ja maa, ma usun seda, läheb ka siin üha kõrgemasse hinda, mida rohkem inimesed saavad lubada endale looduskaunis kohas elamist,» vahendab Hiiu Leht president Kaljulaidi vastust küsimusele, mida arvab tema hiidlaste jätkuvast vastuseisust suurele meretuulepargile.

Kaljulaid lisas, et kahtlemata on taastuvenergia tulevik. «Tuul muidugi on selline energialiik, mis vajab kompenseerimist teiste tootmisliikide poolt ja energia salvestamises oleme me veel üsna nõrgad, aga meretuulepark on kaugel, see ei kosta magamistuppa – ma arvan, et see on ikkagi tuuleenergia kasutamise meeldiv meetod,» märkis ta.

Ka ütles president, et kui vaadata pikema kogemusega riikide, nagu näiteks Taani kogemust, et kui kaua meretuuleparkide tuulikute vundamendid vastu peavad ja millised on probleemid, mis seal on ilmnenud, siis tuleks neid kogemusi ära kasutada ja seeläbi tulevikus esineda võivaid probleeme vältida. «Päris ma sellest vastuseisust – et üleüldse mitte -, siiski aru ei saa,» jäi Kaljulaid endale kindlaks.

Hiiumaa meretuulepargi vastased korraldasid Kärdlas piketi

UncategorizedApril 6, 2017

ERR, 06.04.2017

Hiiumaa rannikust 12 kilomeetri kaugusele kavandatud 100-160 tuulikuga Loode-Eesti meretuulepargi rajamise vastased korraldasid neljapäeval Kärdla kesklinnas piketi, millega protestiti Hiiu valla ja tuulepargi arendaja Nelja Energia vahel plaanitava koostöölepingu vastu.

Koostöölepingu järgi hakkaks arendaja panustama ühise mittetulundusühingu kaudu saare arengusse vähemalt 0,2 protsenti tuulepargi toodetud elektrienergia MWh müügist saadud tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga MWh kohta, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valla arvutuste järgi teeks see aastas hinnanguliselt 700 000 eurot. Tuulepargi oponendid on sellest hoolimata lepingule vastu.

“Ma arvan, et seda koostöölepet ei peaks üldsegi sõlmitama, sellepärast, et see võib olla kaalukeeleks, et loodusväärtusi hävitav tuulepark rajatakse,” ütles MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts.

Keskkonnamõjude hindamise aruanne leidis samas, et arendust välistavaid mõjusid tuulepargil praegusel kujul ei ole.

Hiiu vallavolikogu esimees Jüri Ojasoo ütles, et kui arendajalt tuleks lepingu järgi Hiiumaa edendamiseks raha, siis omavalitsuse jaoks lepinguga rahalisi kohustusi ei kaasne.

“Meie kohustused, kui tuulepark tuleb, on väga minimaalsed ja need on kõik pehmed variandid – teavitustöö, rohkem inimesi teavitada, nõustada ja nii edasi, kõik see pool. Meil ei ole ühtegi materiaalset kohustust,” kinnitas Ojasoo.

Koostööleping läheb Hiiu vallavolikogus hääletamisele 20. aprillil.

Enefiti tuuleparkide elektritoodang kasvas märtsis ligi kaks korda

UncategorizedApril 6, 2017

BNS, 06.04.2017

Eesti Energia taastuvenergiaettevõttele Enefit Taastuvenergia kuuluvad neli tuuleparki tootsid märtsikuus üle 23 gigavatt-tunni taastuvelektrit, mida on 90 protsenti rohkem kui 2016. aasta märtsis.

Enefit Taastuvenergia juht Innar Kaasik ütles pressiteates, et hea toodangu tõi stabiilselt tugevana püsinud tuul märtsikuus. “Eelmise aasta märtsiga võrreldes näitasid paremat tulemust kõik Enefit Taastuvenergia tuulepargid Aulepas, Narvas, Paldiskis ja Virtsus. Enim kasvas Aulepa ja Paldiski tuulepargi toodang,” tõi Kaasik välja.

Samuti Enefit Taastuvenergiale kuuluv Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam tootis märtsis 12 gigavatt-tundi elektrit, mida on 11 protsenti rohkem kui aasta eest.

Elektrisüsteemihaduri Elering andmetel tootsid märtsis Eestis asuvad tuulepargid kokku 68 gigavatt-tundi elektrit, mida on 69 protsenti rohkem kui aasta varem.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab energiat tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid ning Paide ja Valka koostootmisjaamad. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb praegu Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga.

Lüganuse tuulikute ehitamise otsust tühistama ei kiirusta

UncategorizedApril 4, 2017

Põhjarannik, 04.04.2017

Lüganuse vald, kellele maavalitsus on teinud ettepaneku tühistada korraldused, millega väljastati Aidu tuulepargile ehitusload, leiab, et tehtud otsused olid seadusega kooskõlas ning nende kehtetuks tunnistamiseks pole alust.

Märtsi alguses tegi Ida-Viru maavanem Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada kehtetuks Maidla ja Lüganuse valla otsused, millega väljastati ehitusload tuulikute püstitamiseks. Selle aluseks oli eelnenud järelevalve, mis algatati pärast seda, kui kaitseministeerium hakkas protestima tuulikute kõrguse ja mudeli üle, mida nendega ei kooskõlastatud.

Ränk rikkumine

Maavalitsus leidis järelevalve käigus, et 2013. aasta ehitusprojektid ei ole kaitseministeeriumiga kooskõlastatud. Võrreldes ministeeriumi kooskõlastatud ehitusprojektiga, on selles muu hulgas muudetud elektrituuliku tüübi ja kõrguse andmeid.

2013. aastal antud ehituslubasid muutis vald erisugustel põhjustel veel kahel korral.

Samasuguse selgituse andis Lüganuse vald ka järelevalve käigus. Kuna Aidu tuulepargi ehitusprojekt tervikuna – eelprojekti staadiumis – oli kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud, siis tuulepargi iga üksiku tuuliku ehitusprojekti korduv kooskõlastamine ei olnud lennundusseaduse alusel nõutud.

Kuna ehitusluba hiljem aga uuendati, oleks vald maavalitsuse hinnangul pidanud küsima selles osas kaitseministeeriumi seisukohta. Ent kuna seda tehtud ei ole, on toime pandud rikkumine ning olemas on alus otsuste tühistamiseks. Kuna ehituslubade väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselised huvid, rikub selline tegevus avalikku huvi.

Tuulikute margi asendamisel oleks tulnud enne ehitusloa väljastamist hinnata täiendavalt keskkonnamõjusid. Peale selle on nende hinnangul eksitud tuulikute kõrguse osas: teemaplaneering näeb ette, et tuuliku masti suurim kõrgus võib olla kuni 135 meetrit ja rootori laba tipu ulatus kuni 185 meetrit.

Tühistamiseks põhjust ei näe

Lüganuse vallavanema Viktor Rauami sõnul ei olnud 2013. aastal seadust, mis oleks reguleerinud tuulikute kõrgust. Toona kooskõlastati projekte nii, et anti ette sektor, kus tuulikud võisid olla. “Kooskõlastuse käigus kärbiti Aidus tuulikute arvu. Kõrgustest ei rääkinud toona veel keegi,” ütles Rauam, kelle sõnul on kõiki toona kehtinud seadusi arvestatud ja järelikult pole ka millegi vastu eksitud.

Ka kõrguse osas ei ole ehituslubasid kuidagi muudetud. Tüli tekkis sellest, et tuulikud on ehitatud pinnasekuhjadele. Kuna tuulikuid ehitatakse Aidu sellele osale, mis rekultiveeriti veel nõukogude ajal, on pinnas seal ebatasane. “Lõpuks peavad tuulikud olema aga ühekõrgused ja seda pole võimalik lahendada muudmoodi kui pinnase endaga,” selgitas Rauam.

Kui maavalitsus viitas oma otsuses sellele, et lubade väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselised huvid, mistõttu see rikub avalikku huvi, siis Lüganuse vald oma vastuses on seisukohal, et hoopis maavalitsus on rikkunud seadust järelevalvet alustades, sest otsused on nelja ja kahe aasta tagusest ajast ning vaidlustusaeg juba ammu läbi. “Peale selle on nii pargi ehitamisest, tuulikutüüpidest kui ka kõrgustest olnud meedias nii palju juttu, et see info ei saanud kellelegi uudise või ootamatusena tulla,” ütles Rauam.

Lüganuse vald on oma vastuse maavalitsuse ettepanekule andnud. Juhul kui küsimust lahendada ei suudeta, on maavalitsusel võimalus otsused kohtus vaidlustada.

Sõnajalad loobusid tuulepargivaidluses kohtuasjast

UncategorizedApril 3, 2017

Õhtuleht, 03.04.2017

Vendade Sõnajalgade firma Eurowind loobus rajatava tuulepargiga seoses kohtuvaidlusest Pärnu maavalitsusega.

Tallinna halduskohtu menetluses on OÜ Eurowind kaebus Pärnu maavanema korralduse osalise tühistamise nõudes. Korraldus puudutas Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamist Sauga vallas. Sauga valla osas oli teemaplaneeringu koostamise ajal kaebaja soov arendusala P18, P19 ja P20 lisamiseks teemaplaneeringusse, selgitas Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn Õhtulehele. Planeeringuga on määratud maakonna tuuleenergeetika arendamise põhimõtted ja suunad ning tuulikuparkide rajamiseks sobivad maa-alad. Need selgitati välja tänu avaliku plaanimis- ja teemaplaneeringu eri osaliste koostööle ja kaasamisele. Pärnumaale on plaanitud 15 elektrituulikute arenduspiirkonda Audru, Halinga, Saarde, Sauga, Tori, Varbla ja Vändra vallas kogupindalaga ca 4850 ha.

Märtsis teatas Eurowind Tallinna halduskohtule, et loobub kaebusest.

Sauga valla üldplaneeringu menetlus on lõpetatud ja üldplaneering on kehtestatud Sauga vallavolikogu otsusega.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes