Galerii: Eesti esimene meretuulepark vastaste turmtule all
UncategorizedMarch 9, 2017
Postimees, 09.03.2017
Kui eile Hiiumaal toimunud Eesti esimese, Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikustamisel oli oma sadakond hiidlast kohale tulnud, oli täna Tallinnas toimunud üritusel napilt 30 osalejat. Siiski ei vähendanud see juba eilset projektivastaste häälekust.
Keskkonnaministeeriumis toimunud Hiiumaa rannikule planeeritava Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande avalikul arutelul märkis seda modereerinud Aivar Viidik juba ürituse alguses, et paljud saalis olijad osalesid juba ka eile Hiiumaal toimunud arutelul.
Loe pikemalt Postimehe veebist.
Meretuulepargi arendaja lükkab vandenõuteooria ümber
UncategorizedMarch 9, 2017
Maaleht, 09.03.2017
Hiiumaa rannikule planeeritava vastased protestisid eile Kärdlas, muu hulgas seavad nad kahtluse alla osa keskkonnamõju hindamise aruande järeldustest. Arendaja lükkab need väited ümber.
Üht paljudest kohalike elanike rahulolematuse põhjustest selgitas Maalehele hiidlane Kalle Kruus, kes leiab, et keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes olev visuaalse mõju analüüs esitab valeandmeid.
23. veebruaril kirjutas Maaleht, et “12 km kauguselt paistavad tuulikud küll pisikeste tikupeadena, aga protestijad peavad neid puutumatu looduse poolest tuntud saare ligidusse sobimatuks”.
Seepeale kirjutas Kruus Maalehele: “Ilmselgelt olete te näinud arendajate pakutud pilte, kus need paistavad tõesti tikupeadena. Kui asetada pildile mõni meile teadaoleva suurusega objekt, näeb asi ikka palju hullem välja. Kokkuvõtteks võib tõdeda kõnekäändu: kes maksab, see tellib ka muusika.”
Ta väidab enda arvutustele tuginedes, et 12 km kaugusele merre planeeritud 100–160 paistavad Hiiumaa rannikult inimese silmale palju kõrgemad, kui planeerijad ja KMH aruande koostajad väidavad.
Kruus on visuaalse kauguse arvutustes võtnud võrdlevaks objektiks päikese ja selle läbimõõdu, kasutanud Pythagorase teoreemi, arvestanud maakera raadiust, kumerust ja teisi näitajaid. Tema arvutuse tulemus erineb oluliselt KMH aruande omast (vt Kruusi täpset arvutuskäiku ja jooniseid Maalehe digilehest – toim).
vastu võitleva MTÜ Hiiu Tuul juhatuse liige Inge Talts nõustub Kruusiga, et visuaalselt võivad tuulikud olla aruandes väidetust kõrgemad. “Olen nõus. Paljud minu tuttavad näevad merelt isegi Aulepa tuulikuid,” rääkis ta. “Teades nende suurust ja kaugust, annab see mulje, et visualiseeringud ei vasta tegelikule elule.”
Noarootsis Aulepas asuvate tuulikute masti kõrgus on 100 m ja Hiiumaa idarannikult on sinna linnulennult ligi 43 km.
Hiiumaa rannikumerre planeeritavad tuulikud on Aulepa omadest kõrgemad – masti kõrgus 100–105 meetrit ja rootori diameeter 130–164 meetrit. KMH aruandes on muu hulgas kirjas, et nii kõrged tuulikud jääksid kogu oma pikkuses maakera kumeruse taha n-ö varju, kui vaatleja on maapinnal tuulikuist umbes 35 km kaugusel.
Seda hinnangut arvesse võttes ei tohiks Hiiumaalt Aulepa tuulikute tipud paista, kuid väidetavalt need siiski Hiiumaale paistavad.
Arendaja: vastased eksivad
planeeriva juhatuse esimees ütles, et kui umbes 40 km kaugusel asuvad Aulepa tuulikud peaksid tõepoolest Hiiumaale paistma, siis sellepärast, et need ei asu meres ja merepinnal, vaid Aulepas ja merepinnast kõrgemal.
“Aulepa tuulikud on ca 10 m merepinnast kõrgemal, Paldiski omad isegi 25–30 meetrit. Kõrgemal asuvad asjad paistavad kaugemale, ja ka kõrgemalt vaadates, näiteks Virtsu–Kuivastu praami pealt paistavad Virtsu tuulikud suuremana,” rääkis ta. “Oluline on teada, et merel tekib ka aurumisest tingitud hägusus ning kontrastsus on maismaa omast erinev, mis samuti vaadeldavust mõjutab.”
Kalle Kruusi arvutuste tulemuse lükkab ümber. KMH aruande visualiseeringud ja arvutused on teinud Taani ettevõte EMD International. “Taani päritolu EMD International on tunnustatud ja professionaalne rahvusvaheline ettevõte, kes ka Loode-Eesti visualiseeringud modelleeris täpseid protseduurireegleid järgides,” ütles . “Teisiti ei saakski see olla. EMD-l on pikaajaline kogemus ja nad on osalenud enam kui 900 arendamisel.”
sõnul kasutab EDM visualiseeringute tegemiseks spetsiaalset tarkvara (windPRO), mis on enim kasutatud tarkvara modelleerimisel. “EDMi taset tõestavad nende varasemad tööd,” sõnas ta.
Keskkonnamõju hinnangu aruandes esitab Taani ettevõte üksikasjaliku selgituse, kuidas nad tulemuseni jõudsid.
“Kui lugeda EDMi põhjalikku aruannet modelleerimise protseduurist, siis on selge, et ainuüksi Pythagorase teoreemi ja fotoaparaadiga varustatult visualiseeringut ära ei tee,” rääkis . “Kuigi kasutatud algandmed on õiged, siis viga tekib hetkest, kui joonlauaga ei mõõdeta mitte päikese läbimõõtu, vaid kuma selle ümber. Kuna päikese diameeter saadakse liiga suur, on kogu järgnev arvutuskäik vale ning saadakse ka üleloomulikult suured tuulikud. Nii satuvadki 12 kilomeetri kaugusel asuvad tuulikud rannakivide vahele.”
Ekslik montaaž levib
Maaleht saatis Kalle Kruusi tehtud fotomontaažid ja arvutuskäigu, mille järgi katsetas arendaja, millise tulemuse nemad saavad, kui võtavad aluseks Kalle Kruusi arvutuse ja lähteandmed. Selgus, et Kruusi arvutuskäik on õige, aga tulemus on vale.
“Võtsime ka enda arhiivist ühe päikeseloojangu foto, aga sellise, kus on juba valmis ehitatud,” rääkis juht . “Tegime fotol olevate tuulikute andmetega läbi samasuguse rehkendamise ning saime samuti vale tulemuse nagu Kalle Kruus. Kusjuures mida eredam on päike, seda ekslikum on tulemus.”
Kalle Kruus on enda arvutuste järgi tehtud fotomontaaži avalikult levitanud, see on muu hulgas ilmunud ka maakonnalehes Hiiu Leht.
“Paraku on see nii,” lausus arendaja . “Teadlased ja spetsialistid on teinud aastaid uuringuid, teostanud mõõtmisi ja analüüsinud – seda muidugi laiemalt, mitte ainult visuaalse modelleerimise aspektist. Nüüd, kus pika töö tulemusena on rajamise mõjud teada saadud, kerkivad esile omaalgatuslikud spetsialistid, kes jõuavad üks-kaks-kolm hoopis teistsuguste tulemusteni. Valefotode tekkimine ja levitamine on üks ilmekaim näide, ning kuna visuaalne külg on inimestele kahtlemata väga oluline, siis ka üsna tõhus inimeste ülesässitamise vahend.”
Protest looduse kaitseks
Nii visuaalse mõju, mürareostuse kui ka paljudel muudel põhjustel koguneski eile rühm hiidlasi protestima Kärdla kultuurimaja ette. Kultuurimajas peeti Loode-Eesti keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu. Kuna Maaleht läks enne aktsiooni algust trükki, pole teada, kui palju protestijad Kärdlasse kogunes ja kuidas aktsioon möödus.
“Tahame välja öelda, et Hiiumaa loodus on hoidmist väärt,” ütles MTÜ Hiiu Tuul juhatuse liige Inge Talts enne aktsiooni. Taltsi sõnul on Hiiumaa ja seda ümbritsev meri suur loodusväärtus ja kavandatava rajamine rikuks selle maailmas ainulaadse piirkonna jäädavalt. Samuti märkis ta, et kaob Hiiumaa suur väärtus – vaikus.
Aruandega saab tutvuda siit.
Plaanitav tuulepark tekitab hiidlastes endiselt vastakaid tundeid
UncategorizedMarch 8, 2017
ERR, 08.03.2017
Plaan rajada Hiiumaast 12 kilomeetri kaugusele Eesti esimene meretuulepark tekitab hiidlastes endiselt vastakaid tundeid ja kolmapäeval korraldati selle vastu ka pikett. Kardetakse, et tuulepark võib peletada Hiiumaalt turiste ning ei olda rahul, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei käsitlenud tuulepargi jaoks maismaale rajatavate elektrikaablite võimalikku mõju loodusele, vahendas “Aktualne kaamera”.
4Energia AS soovib rajada Hiiumaa lähistele merre tuulepargi võimsusega 700 kuni 1100 megavatti. Umbes 100 meetri kõrguse masti ja 130-164 meetrise rootori diameetriga tuulikuid tuleks sõltuvalt tuulepargi võimsusest 100-160.
Hiidlaste seas on aga arvukalt neid, kes arvavad, et tuulepark ja sellega kaasnev tehnovõrk ei sobi Hiiumaale ja mõjub halvasti nii sealsele loodusele kui ka turismipotentsiaalile. Samuti pahandas neid, et siiani pole hinnatud maismaale rajatavate kõrgepingekaablite võimalikku mõju.
“Kahtlemata on elektriliinidel peaaegu sama suur mõju, kui on tuulegeneraatoritel, aga seda mõju ei ole käsitletud selles keskkonnamõju aruandes,” arvas MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts.
Keskkonnamõju hindamise aruande ühe koostaja Hendrik Puhkimi sõnul on liinidega seonduva uurimine aga hoopis hilisem etapp ja nende praeguseks ülesandeks oli hinnata taotletud vee erikasutusloaga seonduvat.
“Mis ei tähenda seda, et ei peaks sellise suure arenduse puhul tegema täiendavaid uuringuid, analüüse. Siin on veel kindlasti terve hulk erinevaid tegevusi ees,” märkis Skepast & Puhkim OÜ juhatuse liige Hendrik Puhkim.
Tuulepargi vastaseid koondav MTÜ Hiiu Tuul on teravalt kritiseerinud ka Hiiu valla plaani esitada volikogule kinnitamiseks tuulepargi arendaja ja valla koostööleping.
Vallavalitsus aga leiab, et mõistlikum on tuulepargi rajamisel kaasa rääkida kui protsessi lihtsalt kõrvalt vaadata
“Variant kaks on see, et me koostöölepingut ei sõlmi ja me tegelikult ei tea ju täna, kas see tuulepark tuleb või ei tule. Sellisel juhul ka ei kaasne sellega mingeid hüvesid Hiiumaa jaoks, vaid tuleb lihtsalt leppida, et see meie rannikumeres on,” sõnas Hiiu vallavanem Reili Rand.
Tuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruanne leidis, et arendust välistavaid mõjusid sellel praegusel kujul ei ole.
Aivar Kokk: taastuvenergiast on palju võita
UncategorizedMarch 8, 2017
Postimees, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. 08.03.2017
Eesti on andnud Euroopa Liidule lubaduse, et 2020. aastaks toodetakse 17,6 protsenti elektrienergiast taastuvatest allikatest, samas möödunud aastal tootsime vähem kui 2015. aastal. Jälgides Euroopa ja maailma energiapoliitikat, on selge, et tulevik on just taastuvenergia päralt. Õigesti käitudes võime sellest protsessist võita palju.
Kuna energiaturg on kogu maailmas väga reglementeeritud ja riiklikult kontrollitud, siis mängivad konkurentsivõimelise energiaturu loomisel väga olulist rolli poliitikute otsused. Võimalusi nutikamad olla on mitmeid – alustades maksukeskkonnast ja seadusandlusest, lõpetades riigihangetega, mis annavad kohalikele ettevõtetele võimaluse osaleda. Kõige määravam on seejuures tahe mõista ja süveneda ning õppida sellest, mida on teinud eduka energiatööstusega riigid.
Taastuvenergia statistikakaubandus teistesse Euroopa riikidesse avaks Eestile mitmeid võimalusi, ent eeldab ühtset visiooni, et taastuvenergia arendamine on riigi jaoks oluline. Statistikakaubanduse põhilisteks klientideks võiksid olla näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Luksemburg ja Belgia, kelle prognoositav taastuvenergia puudujääk kokku on ligi 200 TWh/aastas.
Kui suudaksime neile riikidele energiat müüa, siis näiteks Nelja Energia poolt plaanitava Hiiumaa meretuulepargi aastane toodang oleks 3 TWh ning võimalik eksporditu 100 miljonit eurot aastas. Lisaks veel täiendav positiivne Eesti majandusele investeeringute näol ja kõrge lisandväärtusega töökohad 100-150 inimesele.
Tegelikult ei peaks me mõtlema ainult tootmisele, vaid ka tootmistehnoloogia arendamisele ning kohalikule ettevõtlusele. Eestis on täna mitu tuulikutootjat, kes on tuuletehnoloogia vallas kõvad tegijad, ent kel puuduvad ekspordiks vajalikud referentpargid. Eesti Energia kirjutas Tootsi tuulepargile sellise hanke, kuhu kohalikud tootjad ei kvalifitseerunud. Tulevikus võiks 100 protsenti rahvale kuuluv ettevõte leida viise, kuidas ka kohalikud ettevõtted saaksid oma tooteid või oskusteavet pakkuda. See ei tähendaks automaatselt hanke võitu, ent annaks vähemalt võimaluse.
Teine võimalus olnuks tehnoloogia ülekanne, mida kasutavad paljud maailma riigid, näiteks kaitsetööstuse hangete puhul. Me ei saa riigina teha nii, et teiste riikide ettevõtted ei saaks hangetel osaleda. Mujal on praktika selline, et nähakse ette teatud protsent, mis peab olema valmistatud hankivas riigis. See avaks paljudele Eesti ettevõtetele maailmas uksi, eeskätt metallisektoris. Ja seda mitte ainult tuuleenergia lahenduste puhul.
Samasugustest printsiipidest võiks lähtuda teisteski valdkondades, näiteks päikeseenergias, kus ettevõtjad väidavad, et Eesti Energia on koostanud läbipaistmatud hanked.
„Avaliku hankekutset ei tehtud. Kui lõpuks dokumendid saime, siis selgus, et nõuded on absurdsed. Kellele kutsed olid saadetud ja kes võitis, ei tea tänaseni,“ ütles hiljuti üks päikeseenergia tehnoloogiaga tegelev ettevõtte esindaja, kes soovis 2016. aastal Eesti Energia hankel osaleda.
Ei saa olla selliseid hankeid, mis on peidetud ja kus ei ole võimalust kohalikel pakkuda, seda enam, et kompetents on meie riigis olemas.
Hoopis eraldiseisva teemana võiks siinkohal käsitleda liitumisprobleeme. Paljud head asjad jäävad energiatööstuses tegemata, sest liitumist ei saa, see on liiga kallis või aega nõudev. Täna on turul mitmeid ettevõtteid, kel siiras huvi investeerida nii päikese kui tuuleenergiasse, ent tihti menetletakse liitumisi liiga aeglaselt. Olukorra lahendamiseks olen Eesti Energia juhiga aprillikuusse kokku leppinud kohtumise Riigikogus kõigi osapooltega.
Loome Team Estonia
Arvestades, et statistikakaubandus võib luua meile mitmeid võimalusi, peaksime koostama era- ja riigisektori inimestest koosneva Team Estonia, kes võiks tegeleda taastuvenergia ja ka teiste kaubaartiklite müügiga välismaale, samuti kaubamahtude otsimisega meie raudteele. Oluline on töötada koos, mitte pusida igaüks oma nurgas. Meil on puhas loodus, mahemetsad, brändirahnud – taastuvenergia võiks olla üks viis, kuidas kinnistada Eestit kui vastutustundlikku ja rohelist riiki!
Taastuvenergias ei peaks kartma ka vähempakkumist. Sel juhul tuleks lihtsalt kokku leppida, kui suurel osal turust saaks opereerida riik ja kui suurel eraettevõtjad. Eraettevõtjate jaoks on oluline kindlus, millises majandussituatsioonis nad konkureerivad.
Vikerraadio intervjuu MTÜ-ga Hiiu Tuul
UncategorizedMarch 8, 2017
Vikerraadio, 08.03.2017
Tuuleparkide vastu võitleva MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts andis intervjuu Vikerhommiku reporterile Taavi Libe. Kuula intervjuud siit:
Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne jõuab avalike aruteludeni
UncategorizedMarch 7, 2017
Maaleht, 07.03.2017
Homme ja ülehomme toimuvad nii Hiiumaal Kärdlas kui Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Eesti esimese meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikud arutelud. Aruande valmimisele on eelnenud kümme aastat kestnud uuringud ning tihe koostöö kohaliku kogukonnaga.
Loode-Eesti meretuulepargi arendaja AS Nelja Energia tegevjuhi Martin Kruusi sõnul jäävad esimesed avalikud arutelud juba isegi enam kui kümne aasta taha, kui 2007. aasta veebruaris KMH programm avalikustati.
“Hiljem on avalike arutelude formaadis toimunud kohtumisi nii 2011., 2012. kui 2013. aastal, aga koostöö kohaliku kogukonnaga ja otsesuhtlus erinevate huvigruppidega on olnud pidev läbi aastate,” lisas ta.
Kogukonna seisukohalt kõige olulisemaks tuleb Kruusi sõnul pidada minimaalset visuaalset mõju, kuna tuulikud asuvad 12 km kaugusel rannikust, Hiiumaa elektrivarustuse paranemist ja majanduse elavdamist, aga ka erinevate kompensatsioonimehhanismide väljatöötamist, mis tänaseks on formuleerunud ühiste kavatsuste protokolliks Hiiu vallaga.
“Täna on volikogus menetlemisel ka järgmist sammu astuv koostöölepingu eelnõu. Projekt on arenduse käigus saanud selged piirid, mis annab kindlust nii meile kui energiatootjale, aga ka kogukonnale. Alati jääb mingi arv põhimõttelisi vastaseid, kes kaitsevad oma seisukohti ka siis, kui argumendid on otsas,” lisas Kruus.
Eesti Tuuleenergia Assotsatsiooni juhi Tuuliki Kasoneni sõnul liigub inimeste toetus taastuvenergia projektidele sageli U-kujuliselt.
“Alguses on toetus suur, siis hakkab see reaalsete projektide selginemisel langema ning kui projektid on käima lükatud, kasvab toetus taas kõrgele,” selgitas ta. “Meretuuleenergia puhul on oluline ka laiem kontekst. Värske OECD raport tõi välja, et Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam ning meil tuleks oluliselt kiirendada üleminekut rohelisele majandusele. Loode-Eesti meretuulepark on väga oluline projekt muutmaks meie energiatootmine nii majanduslikult, keskkonnaalaselt kui ka ühiskondlikult tänapäeva sobivaks”.
Homme-ülehomme avalikel aruteludel kõne all olevas KMHs ei leidnud spetsialistid ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutuselevõtul keskkonda märkimisväärselt mõjutaks. Aruande koostamise aluseks olid ulatuslikud valdkondlikud uuringud ja eksperthinnangud. Projekti arenduse käigus korrigeeriti tuulepargi arendusalade paiknemist ning tulles vastu erinevatele huvigruppidele loobuti näiteks esialgu väljapakutud tuulepargi aladest Neupokojevi ja Apollo madalatel.
Lisaks mürale, infrahelile ja vibratsioonile uuriti KMH käigus veel tuulepargi mõju merepõhja setetele ja rannaprotsessidele, merepõhja elustikule ja elupaikadele, vee kvaliteedile, hüdrodünaamikale, kalastikule, linnustikule, mereimetajatele, muinsusväärtustele, jääga seotud riske, navigatsiooniriske, võimaliku õlilaigu levikut ning projekti visuaalset külge. Samuti tuulepargi mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele, heaolule ja varale, Hiiumaa turismile, kogukonnale, majandusele ja tööhõivele.
Kõige olulisemat positiivset mõju avaldabki tuulepargi rajamine sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, kuid KMH toob välja ka näiteks positiivse mõju kalade elupaikadele, kuna kunstlikud rifid hakkavad pakkuma elupaiku erinevatele merefauna ja -floora liikidele, andes sealhulgas toitu ja varju paljudele kalaliikidele.
Taust: Tuulepargi arendaja AS Nelja Energia soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada avamere tuulepargi võimsusega 700 MW kuni 1100 MW ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on ca 1 km. Tuulikute nimivõimsus on 4-7 MW, masti kõrgus 100-105 m ja rootori diameeter 130-164 m.
KMH ekspert oli Skepast&Puhkim OÜ, eksperdirühma kuulusid veel Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituut, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Ramboll Soome OY ja EMD International A/S.
Eestil on tänasest kliimamuutustega kohanemise arengukava
UncategorizedMarch 2, 2017
Keskkonnaministeerium, 02.03.2017
Valitsus kinnitas tänasel istungil kliimamuutustega kohanemise arengukava, mis seab suunised, kuidas muutuva kliimaga paremini toime tulla.
Kui seni on Eestis peamiselt tegeletud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgede likvideerimisega, siis nüüd saab tänu arengukavale kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada.
„Õigeaegne kliimamuutusega kohanemine vähendab oluliselt rahalisi ja ühiskondlikke riske – ühelt poolt on odavam ja mõistlikum praegu tegeleda kahjude ennetamise kui hiljem nende likvideerimisega, kuid sama tark on ka kliimamuutustega kaasnevaid positiivseid ilminguid käsitleda Eesti riigi konkurentsieelisena,“ sõnas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile ja nende alusel töötati välja valdkondlikud kohanemismeetmed, nii lühikeses perspektiivis (kuni 2030) kui ka kaugemas tulevikus (kuni 2050 ja 2100).
Kuigi Eestis ei ole kliimamuutuse mõjud nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa riikides, sagenevad ka Eestis aastaks 2100 oluliselt üleujutused ja suvised põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu ning suurenevad tormikahjustused. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase.
Tulevikus peab valmis olema sagedamasteks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uuteks taimekahjuriteks ja võõrliikideks. Kliimamuutustel on ka positiivseid tagajärgi, nimelt pikeneb suveturismi hooaeg, tuuleenergia mahtude võimekus kasvab, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad ökoinnovatsiooni ja IT valdkonna võimalused.
Arengukava eesmärkide täitmiseks tuleb tõsta päästevõimekust ning maakasutuse, linnakorralduse ja planeerimise valdkonna spetsialistide teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest. Arendada ekstreemsete ilmastikuolude hoiatus- ja prognoosisüsteeme, täiendada geoinfoportaali uute andmetega üleujutuste ja võimalike soojussaarte kohta. Selgitada välja kliimamuutustest ohustatud liigid, nende kohanemisvõime ja ohustatuse tase ning koostada kaitse tegevuskavad.
Arengukava koostamist ja täitmist korraldab Keskkonnaministeerium, kuid meetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid. Eelnõu on ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda ka rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Arengukava maksumuse prognoos kuni aastani 2030 on ligikaudu 44 miljonit eurot. Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mille maksumus perioodil 2017–2020 on 6,7 miljonit eurot, millest poole moodustavad riigieelarvelised kulud ja teise poole välisvahendid.
OECD: Eesti peab vähendama sõltuvust põlevkivist
UncategorizedMarch 1, 2017
BNS, 01.03.2017
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruande kohaselt peab Eesti tegema täiendavad jõupingutusi põlevkivist sõltuvuse vähendamiseks ning rohelisema majanduse suunas liikumiseks.
OECD esimene Eestit käsitlev keskkonnatoime aruanne soovitab teha tööd energiatõhususe parandamiseks, osta senisest enam puhast energiat Euroopa elektriturult ning suurendada taastuvenergiaallikatesse tehtavaid investeeringuid. Põlevkivi kaevandamise tõttu elektrienergia tootmiseks on Eesti majandus OECD riikide võrdluses kõige süsinikumahukam ning energiamahukuselt kolmas riik, teatas organisatsioon.
“Põlevkivist sõltuvuse vähendamine on Eesti number üks majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne proovikivi ning riik ei saa oodata tegevusetult põlevkivivarude ammendumist,” lausus OECD keskkonnadirektor Simon Upton raporti tutvustusel Tallinnas.”Riigi majanduse ning inimeste tervise ja heaolu nimel peab Eesti leidma viisi oma majanduse rohelisele teele suunamiseks täna,” lisas ta.
Eestis tuleb 70 protsenti energiast põlevkivist. 2014. aastal oli põlevkivitööstuse CO2-heitkogus sisemajanduse koguprodukti (SKP) ühiku kohta 533 kilogrammi, OECD keskmine oli 226 kilogrammi. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus kasvas aastatel 2000-2014 aga 23 protsenti, mis jääb küll alla sama perioodi majanduskasvule – 64 protsenti, kuid mis sellele vaatamata on OECD riikidest Türgi ja Korea järel kolmas kõrgeim kasv.
Tänu riiklikele biomassi- ja tuuleenergia tootmise toetustele ning biomassi ulatuslikule kasutamisele soojuse tootmisel, täitis Eesti oma EL-i 2020. aastaks seatud eesmärgi suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu 25 protsendini kogu energiatarbimises juba 2011. aastal. Samas on riik taastuvenergiaallikatest elektritootmise näitaja poolest OECD riikide seas jätkuvalt üks kehvemaid. Lisaks seavad tänased süsiniku- ja elektrihinnad küsitavuse alla uute tuuleenergia projektide majandusliku kestlikkuse.
Keskkonnatasud olid Eestis kõrgeimal tasemel 2010. aastal, mil moodustasid 2,9 protsenti SKP-st. 2014. aastal langesid keskkonnatasud 2,6 protsendile SKP-st ning selle näitajaga on Eesti OECD liikmesriikide võrdluses ülemise kolmandiku hulgas. Sellele vaatamata on Eestil nii heitkoguste kui muude keskkonnatasude tõstmiseks ruumi küllaga, märgib OECD raportis.
Eesti õhukvaliteet tervikuna on hea, kuid põlevkivi kaevandamine ja töötlemine Ida-Virumaa kirdeosas saastab nii õhku, pinnast kui vett ning piirkonna elanikud kannatavad enam hingamis- ja südame-veresoonkonnahaiguste all, seisab raportis.
Võrreldes EL-i keskmisega tekib Eestis 35 korda rohkem ohtlikke jäätmeid, millest 98 protsenti tuleneb põlevkivi põletamisest ja rafineerimisest. Põlevkivijäätmete ladestamiseks kasutatavatest, eriti nõukogude ajast pärit prügilatest eralduv nõrgvesi saastab põhjavett. Kuna kaevandatava põlevkivi kvaliteet langeb, tuleb suurendada kaevandusmahtusid, mistõttu on alates 2005. aastast ohutute kaevandusjäätmete hulk suurenenud 40 protsendi võrra.
Keskkonnatoime aruanne soovitab Eestil töötada välja ja rakendada spetsiaalsed meetmed kliimamuutustega kohanemiseks, et saavutada Eesti 2030. ja 2050. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. Samuti tuleks OECD arvates Eestil vähendada heitmete teket kasutades ära Euroopa elektriturgudel olevaid võimalusi, suurendades elektritootmises põlevkivi arvelt taastuvenergiaallikate osakaalu ning tõstes energiatõhusust.
Põlevkivi osakaalu vähendamine peaks toimuma ühiskondlikult vastutustundlikult põlevkivisektoris töötavate inimeste ümberõppe, töövõimaluste leidmise ja sotsiaalsete garantiide tagamise teel, märgib OECD.
Lisaks peaks Eesti ka tugevdama meetmeid tööstuslikust elektritootmisest, transpordi- ja põllumajandussektorist tingitud heitkoguste vähendamiseks.
«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»
