Lääne Elu, 08.11.2018

Lääneranna vallavolikogu liikme Rait Maruste algatusel on ettevalmistamisel pöördumine riigikogule ja valitsusele – eesmärgiga saada õigus kehtestada vallas uusi kohalikke makse.

„See ei tähenda, et me hakkame seda kohe tegema. Me tahame õigust seda teha. Pigem on see appikarje. Kui vait olla, siis arvatakse, et kõik on korras,” ütles Maruste Lääne Elule.

Kohalikul omavalitsusel on ka praegu õigus kehtestada makse, kuid neist laekuv tulu on marginaalne. Kehtestatud on neid 27 linnas ja vallas, Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust. Kuuest võimalikust maksust on kehtestatud kolme – parkimis-, reklaami- ning teede ja tänavate sulgemise maksu.

Maruste juhib Lääneranna vallavolikogus opositsiooni. Lääneranna võimupoliitikud tema entusiasmi ei jaga. „Raske on leida midagi sellist, mis annaks arvestatavat tulu,” ütles Lääneranna vallavolikogu esimees Arno Peksar. Endises Hanila vallas on kehtestatud reklaamimaks, mis on andnud keskmiselt 10 000 eurot tulu aastas. „See tulu tuleb ainult Tallinna-Virtsu maantee äärest, mujalt mitte,” märkis Peksar.

Seesama Tallinna-Virtsu maantee võiks aga vallale oluliselt rohkem sisse tuua, kui vald saaks õiguse kehtestada turistimaks. Lääneranna vallast sõidab igal aastal läbi ligi miljon autot Saaremaale ja Muhusse. Maksu võiks Maruste sõnul lisada praamipiletile, sellesse Peksar aga ei usu. „Kuidas sa kindlaks teed, kes on turist ja kes ei ole,” ütles ta. Maruste arvates võiks maksu siiski kaaluda – see ei pea olema kõrge, aga annaks kokku märkimisväärse tulu. „Mitte keegi ei jäta Saaremaale sõitmata, kui pilet maksaks näiteks 15 euro asemel 16 eurot,” ütles Maruste.

Turistimaksu saaks kehtestada ka kohalikele majutusettevõtetele ööbimiste pealt. „Aga selliseid kohti on meil vähe ja nad töötavad ainult suviti,” märkis Peksar. „Pealegi kohtaks see ettevõtjate vastuseisu.”

Turistimaksu on kaalutud, aga kõrvale jäetud ka mujal. Tänavu augustis tegi Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ettepaneku kaaluda maksu kehtestamist pealinna saabuvatele turistidele – näiteks linnas viibitud ööde eest. Kõlvarti hinnangul annaks üks euro öö eest linnale aastas kuni 2,8 miljonit eurot.

Maruste sõnul võiks peale turistimaksu kaaluda n-ö nuhtlustasu kehtestamist – maksustada tuuleenergia kasutamine, nagu on maksustatud maavarade kaevandamine. „Maa-alune ressurss on Eesti riigis maksustatud, aga maapealne mitte,” märkis Maruste. Virtsus, Hanilas ja Varblas paikneb kokku 35 tuugenit võimsusega 0,6-3 megavatti. „Vaade on rikutud, vurin käib, aga kohalikud elanikud ei saa sellest midagi,” ütles Maruste.

Virtsu ja Hanila tuuleenergia tootjad on küll moodustanud fondi – Hanila valla toetusgrupi, kust on kohalikku omavalitsust toetatud 25 000-30 000 euroga aastas -, kuid see on põhinenud annetustel.

Peale kohalike maksude kehtestamise õiguse vajaks hajaasustusega vallad Maruste sõnul suuremat riigi tuge kui keskmine Eesti omavalitsus. Lääneranna valla rahvastiku tihedus on neli inimest ruutkilomeetri kohta (Eesti keskmine on 30 inimest). Maruste sõnul peaks riik seda arvestama – looma tasandusmehhanismi. „Meil on 550 kilomeetrit teid, mida peame hooldama. Mõnes Tallinna lähiümbruse vallas on teid sama palju, aga elanikke kümme korda rohkem,” märkis Maruste.

Läänemaal kogub kohalikku maksu vaid Lääne-Nigula vald -Österby sadamas on kehtestatud parkimismaks. Aastas toob see sisse umbes 2000 eurot. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on peale turistimaksu üsna raske leida kohapeal midagi sellist, mille eest maksu koguda. „Reklaam, teede ja tänavate sulgemine, parkimine – see kõik on meil olematu. Maksukogumine tooks rohkem tüli kui tulu,” märkis Lõhmus. Kui oleks võimalik turismipiirkonnas Nõval ja Noarootsis näiteks telkijailt maksu koguda, siis oleks see Lõhmuse sõnul suureks abiks.

• Läänemaal on kehtestatud teede ja tänavate sulgemise maks Haapsalus ja reklaamimaks (endise Ridala valla alal). Lääne-Nigula vallas on parkimismaks Österby sadamas. Lääneranna vallas on reklaamimaks (endise Hanila valla alal).

ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM

Kohalike maksude loetelu on seaduses päris pikk. Kohalikud omavalitsused on kasutanud kasinalt võimalust kohalikke makse kehtestada. Olin ise selle seaduse tegemise juures. Ma saan aru, et kohalikel omavalitsustel on keeruline hakkama saada, saan aru ka ideest turistimaksu kehtestada, aga – arvestades, missugune maksuralli on meist Jüri Ratase valitsuse ajal üle käinud, pooldan ma pigem maksurahu. Mina ei pooldaks küll praegu ühtegi uut maksu.

Hasaasustuse koefitsient on tasandusfondi sisse arvestatud. Kust see täiendav raha peaks siis võetama? Ma mõistan, et hajaasustus tekitala probleeme, aga probleeme tekitab katiheasustus.

Aivar Sõerd, riigikogu liige, Reformierakond