Enne vallamajja minekut otsige tuult
Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - eteap January 17, 2013
Maaleht, 17.01.2013
Enne kui minna vallamajja tuuliku püstitamiseks vajalikke dokumente taotlema, tasub leida asjatundja, kes aitab teha eelhinnangu valdavate tuulesuundade ja võimalike elektri tootmise takistajate kohta.
Jutud elektrienergia kallinemisest ning nüüd ka kallinemine on pannud inimesi rohkem mõtlema, kuidas ise energiat toota. Kuna Eesti on tuulepealne maa, tõuseb päevakorrale ennekõike tuuleenergia. Mitmel pool kerkivad tuulepargid, väiksemaid tuulikuid paigaldatakse ka kodumajapidamiste juurde.
Nende püstitamiseks on vaja lube ja kooskõlastusi. Samas ei ole Eestis väiketuulikute püstitamist ühegi eraldi seaduse või määrusega reguleeritud.
Mitmed omavalitsusjuhid tunnistavad, et väiketuulikuid nende valda paigaldatud ei ole. Paljud kohalikud oleksid küll huvitatud, kuid seadmete hind on kõrge ning tasuvusaeg liialt pikk.
Need, kes tunnevad kodutuuliku vastu tõsisemat huvi ja on rahaallika leidnud, küsivad tihti, millest alustada.
Ehitusalased nõuded võivad erineda isegi ühe valla sees.
Lihula valla arendusnõunik Margus Källe selgitab, et näiteks Lihula linn ning Matsalu rahvuspark on detailplaneeringu kohustusega alad. Matsalu rahvuspargis ja looduskaitsealadel ning hoiualadel on enne projekteerimistingimuste või ehitusloa väljastamist ning detailplaneeringu algatamist vajalik keskkonnaameti nõusolek.
Otsige tuult!
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul algab eraisikute väiketuulikute asukohavalik eelkõige piisava tuule olemasolu ja selle tugevuse väljaselgitamisest.
Ta rõhutab, et isegi siis, kui tegu on rannikualaga, kus tuul lõõtsub pidevalt, tuleb ikkagi konkreetses kohas leida tuulikule parim asukoht, sest hoonete, metsa ja muude takistuste lähedus vähendab toodangut ning lühendab tekkivate õhukeeriste tõttu tuuliku osade eluiga.
“Õige oleks plaanitavas asukohas ja kõrgusel mõõta tuult ühe aasta jooksul, aja ning tuulemõõtja kulu tasuvad end ära,” selgitab Kasonen. “Nii-öelda kõhutunde saamiseks võib loomulikult esmalt otsida infot ka Eesti tuuleatlase kaardilt internetist ning küsida EMHIst lähima masti andmeid, kuid üksnes nende põhjal otsustades ei saa kindlasti väga täpset prognoosi.”
Autonoomse süsteemi puhul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates tuule kiirusest 3,5 m/s ja võrguühendusega kohas alates 4,5 m/s. Kiirus 5 — 6 m/s on juba väga hea.
“Madalatel kõrgustel on sellised kohad Eestis ainult rannikul ja saartel,” nendib asjatundja. “Siit ka põhjus, miks rakendatakse tuuleenergiat peamiselt mereäärsetes piirkondades. Toota tulebki seal, kus on tuult.”
Aga samas võib ka sisemaa kõrgematel kohtadel õige masti abil tuule edukalt kinni püüda ning elektriks muundada.
“Asukoha hinnangut oskavad anda ka korralikud väiketuulikute müüjad, kelle poole võikski ühena esimestest pöörduda,” selgitab Kasonen. “Kui telefonis kõlab ilma analüüsita vastuseks, et toota saab igal pool, tasub leida müüja, kes aitab teha eelhinnangu valdavate tuulesuundade ja võimalike elektritoodangu takistajate kohta. Kompetentne müüja aitab valida ka õige võimsusega tuuliku, mis vastab majapidamise vajadusele.”
Järgmised sammud
Kui on selge, et kodu asub tuuleenergiale sobivas kohas, tuleb võtta ette käik valda pädeva ametniku juurde ja võrguettevõttesse.
Omavalitsusest saab projekteerimistingimused ning info, kas valitud asukohas kehtib piiranguid, mis keelavad sinna tuulikut paigaldada.
Kasoneni sõnul ei ole planeeringut ja keskkonnamõjude hindamist väiketuulikute puhul üldjuhul vaja teha. Etteantud tingimuste põhjal saab alustada projekteerimisega, projekti alusel väljastab omavalitsus ka ehitus-ja kasutusloa. Samas on ka juhuseid, kus omavalitsus ei ole väikese elektrituuliku jaoks ehitusluba nõudnud.
Võrguettevõttest saab teada, kas ja kuidas on tuulikut võimalik ühendada jaotusvõrguga. Võrguettevõttele tuleb esitada mikrogeneraatori liitumise taotlus, misjärel sealsed töötajad kontrollivad antud asukohas liitumise võimalust.
“Kui tegu on pikkade madalpingeliinidega, kus tarbimiskoormused väikesed või on juba mitmeid mikrogeneraatoreid liidetud, ei pruugi jaotusvõrk sinna uut võimsust lubada või tuleb võrgu tugevdustööde kulud kliendil endal kanda,” selgitab Kasonen.
Lisaks kontrollitakse inverterseadme kohta esitatud andmeid ja vastavust Eestis kehtivatele nõuetele. Probleeme võib tekkida, kui tuulik on soetatud odavama hinna huvides suvalisest internetist leitud kohast.
“Elektrituulik ei ole selline kaup, mille võtad kastist välja ja vajutad nupust tööle,” nendib Kasonen.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon soovitab hankida ainult neid tuulikuid, mis on sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning mille puhul saab kindel olla, et tuulik vastab tänapäevastele ohutus- ja kvaliteedinõuetele.
Kuna investeeringud korrektsete lahenduste puhul on päris suured, tuleks valida korralik partner nii tuuliku ostul, paigaldamisel kui ka järelhooldusel.
Sobib hajaasustusse
Läänemaal asuva Hanila valla vallavanem Arno Peksar tunnistab, et Eestis on tuuleenergeetika tunduvalt vähem reguleeritud kui paljudes teistes Euroopa riikides.
“Seega tuleb peamiselt vaadata planeerimisseadust, ehitusseadust, omavalitsuse üldplaneeringut ja ehitusmäärust,” selgitab ta.
Esimesena on Hanila vallavanema sõnul vaja välja selgitada, kas soovitud kohas on mingeid piiranguid, näiteks looduskaitselisi, muinsuskaitselisi vms. Siis tuleb vaadata, mida konkreetses kohas üldplaneeringu ja ehitusmääruse järgi tohib üldse ehitada ning kas tegu tihe- või hajaasustusega.
“Kui ei ole ilmnenud asjaolusid, mis takistaksid tuuliku püstitamist, tuleb vaadata juba konkreetse mudeli parameetreid, et näiteks hinnata, kas see naabrile liiga lähedale ei jää,” selgitab Peksar.
Seejärel määratakse, kellelt on vaja saada kooskõlastus. Reeglina on väiketuulikute puhul tegu tüüpmudelitega ning siis ei pea Peksari sõnul esitama projekteerimistingimusi.
Viimsi vallas tuleb projekt kooskõlastada kõigi piirinaabritega, kõigi maa-aluste kommunikatsioonide valdajatega, kõigi ehitustöödega seotud kinnistute omanikega, kõigi ehitustöödega seotud asjaomaste instantsidega, vallavalitsuse keskkonnaametiga ja kommunaalametiga.
Saku vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Maire Laur teatab, et Saku valda on paigaldatud seaduslikult üks väiketuulik hajaasustusega alale. Vallavalitsus väljastas ehitusloa.
“Juhendit meil ei ole, samuti ei ole vallas uuritud tuulikute mõju,” tunnistab Laur. “Oleme end artiklite abil püüdnud asjadega kurssi viia. Seni on igal konkreetsel juhul asja eraldi kaalutud, arvestades keskkonnaseisu, võimalikke kahjulikke mõjusid, kasutuse efektiivsust nii tootlikkuse kui ka majanduslikust aspektist. Tähtis on, et tuulik oleks tuultele avatud ja läheduses ei asuks teisi objekte, mis turbulentsi tekkimise tõttu tuuliku tööd segaks.”
Maire Lauri sõnul on jõutud Saku vallas seisukohale, et tiheasustusega elamualadel ei ole väiketuulikute püstitamine otstarbekas ega lubatav. Hajaasustusega aladel on see aga vastuvõetav.
Väheste võimalus
“Üldiselt ei ole meie vallas olnud suurt huvi väiketuulikute püstitamiseks,” nendib Laur. “Lisaks ühele väljastatud ehitusloale on huvi tuntud kahel korral.”
Peksari sõnul on nende valda püstitatud paar väiketuulikut. “Kui see jääb täies ulatuses huvilise enda rahakoti peale, siis ega neid hulgi juurde ei tule,” arvab ta. Püsiva elamise või tootmise varustamist, kui kogu investeering ise kinni maksta, ta saadava tuuleelektri omahinda arvestades praegu mõistlikuks ei pea.
“Kui arvestada väiketuuliku maksumus elektri omahinna sisse, tuleb see võrgust ostetavast vähemalt kaks-kolm korda kallimalt kätte. Seega võib väiketuulikute püstitamist elavdada ainult toetus. Või on huvilisel endal raha olemas ja ta on tuuleenergeetika entusiast.”
Viimsi vallavalitsusele on tuulikutaotlusi esitatud kolmel juhul, neist kahele on väljastatud ehitusload (Naissaarele ja Tammneeme külasse). Mõlemad on valmis ning vormistamisel on kasutusload.
Mullu said Eesti majaomanikud taotleda KredExi kaudu väikeelamute renoveerimistoetuse alt toetust taastuvenergiaseadmete paigaldamiseks, sealhulgas väiketuulikute püstitamiseks.
Huvi oli väga suur. KredExi kommunikatsioonispetsialisti Tarmo Seliste teatel puudub praegu info, kas käesoleval aastal on plaan sarnase toetusmeetmega jätkata.
Leave a Reply