Tuuleelektrit püüda on palju keerukam, kui algul tundus
Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - eteap April 6, 2013
Eesti Päevaleht, 06.04.2013
Oma kodupõllul elektrit ketrav väiketuulik on tore mõte, kuid tegelikkuses võib selguda, ei jõuagi end ära tasuda, enne kui tuuliku eluiga läbi saab. Lihtne nõu on hoolikalt valida, kuhu ja millist tuulikut paigaldada.
Lapski teab, et Eestis on vähe päikest ja palju tuult. Esimese müüdi kummutasime 16. märtsi lehenumbris, kus inimesed rääkisid oma kogemusest, et targalt tarbides saab suurema osa aasta elektritarbest päikeseenergiaga ära katta. Tuulega – üllatus-üllatus – asi nii lihtne pole, sest Eestis puhub seda küll, aga mitte kõikjal ja mitte ühtlaselt.
Tuulegeneraatoreid müüvaid ettevõtteid on palju, kuid spetsialistid soovitavad eelistada sellist, kes ei tarni lihtsalt kastiga seadmeid, vaid pakub täisteenust: tuuleseirest võrguga liitumise ja seadmete hoolduseni. Sellegipoolest tasub meeles pidada, et seadmete ülespanija ei saa garanteerida sobivat tuult, isegi mitte täisteenuse pakkuja ja Kredexi toetusega.
Tuulevaikus
Tuulepuuduse kätte jäigi näiteks Mart Nuudi kümnekilovatine väiketuulik 16 meetri kõrguse masti otsas Tallinna külje all Liivamäe külas. Muidu pidavat ta maja taga suurel lagedal põllul tuult puhuma pea lakkamatult, aga pärast mardipäeva, kui tuulik püsti sai, on olnud vaikus. Vaikus on ka sel päeval, kui Mardi tuulikut pildistama läheme, ehkki lähimad majad on 300 meetri kaugusel ja tuultel vaba voli möllata.
Sven Lõokene OÜ-st Taastuvenergia ütleb, et võrguühendusega väiketuulikule sobib koht, kus aasta keskmine tuulekiirus on vähemalt 4,5 m/s. OÜ Bakeri asjamehed Anti Tiik ja Priit Kaselaan lisavad, et ümber tuuliku masti võiks olla 200-meetrise raadiusega lage ala, et vältida tuulepööriseid.
Aga isegi lagedus ei taga piisavat tuult. Kindla peale minek on teha enne tuuliku paigaldamist tuuleseiret: aasta jooksul mõõdetakse tegelikku tuult selles kohas, kuhu kavatsete tuuliku püstitada. See on küll kallis, aga siiski 40 korda odavam kui tuulik ise. Kui selgub, et tuulik ei hakkaks eriti midagi tootma, on parem seda teada saada tuuleseirelt 1000 euro eest, mitte tuulikult endalt 40 000 euro eest.
Jah, just nii palju läheb maksma kümnekilovatise tuuliku paigaldus. Väiksemad on muidugi soodsamad, aga ka väiksema võimsusega. Sõltuvalt kohast võib hind mõne tuhande jagu kõikuda, kuid suurusjärk on selline. Bakeri mehed ütlevad, et 11 Eesti võrku ühendatud tuulikut on püsti pandud Kredexi toetusega ja ülejäänud huvilised ootavad uut toetusvooru. Kas see tuleb, ei oska keegi ennustada.
Neile, kes enda jaoks autonoomselt elektrit toodavad, on elektrituulik tasuv isegi Lõuna-Eesti kuplite vahel, sest autonoomse elektrijaama kilovatttunni hind on tavaelektrist kuni kümme korda kallim. Sellepärast, et süsteemi kuuluvad ka akud ja need on väga kallid. Niisiis: talvel, kui päikesepaneelid toodavad minimaalselt energiat, on tuulik suur abimees.
Teisalt on tuuliku eluiga päikesepaneelide omast lühem. Niisiis võib autonoomsete minielektrijaamade puhul, mille süsteemis on ka automaatse käivitusega diiselgeneraator, olla töökindluse ja tasuvuse tõttu targem panna rohkem päikesepaneele, et ka pimedatel kuudel läbi ajada. Sven Lõokese sõnul saab tuulest suuremat energiat suve lõpust talve keskpaigani. Teine pool aastast on tuult vähem, samas annavad siis päikesepaneelid head tootlust.
Ent mere ääres heas tuules toodavad tuulikud kindlasti päikesepaneelidest paremini. Kui palju paremini, ei tea ikkagi keegi, sest esimesed väiketuulikud said Kredexi toel püsti alles mullu suve hakul, nii pole aastagi jagu võrdlevaid tuuleandmeid, mille põhjal tootlust ennustada.
Anti Tiik julgeb oma arvutustele tuginedes ennustada, et heas tuules tuulik annab päikesepaneelidest kuni kolm korda paremat tootlust.
Sven Lõokene aga toob enda arvutuse: mullu augustis rannikule paigaldatud 2,3 kW tuulegeneraator on tootnud kaheksa kuuga 3350 kilovatttundi elektrienergiat ja hea tuule puhul (10-12 m/s) on tootlikkus olnud kuni 40 kWh ööpäevas. Kui nüüd lähtuda sellest, et kevadel-suvel puhuvad samad tuuled, siis toodaks see tuulegeneraator aastas 5000 kWh. 2,3 kW tuulegeneraatori hind koos masti ja paigaldusega on 14 000 eurot. Et toota päikesepaneelidega aastas 5000 kW, oleks vaja paigaldada 5,6 kW päikesepaneele, mis koos inverteri ja paigaldusega maksavad 10 300 eurot. Ja tuulegeneraatori eluiga on kuni 20 aastat, aga päikesepaneelidel vähemalt 30 aastat.
Pole tuult, pole energiat
Tüüpiline viga, mida tuulikusoovijad asjatundjate sõnul teevad, ongi tuuleolude mittearvestamine. Tõstetakse näpp püsti ja noogutatakse: „Puhub!” Aga jäetakse arvestamata, et tuule kvaliteeti mõjutab metsatukk, maja, põld, põõsad…
„Eraisikud ei jaksa maksta spetsseadmetega seire eest, aga majakatuselt pole mõtet mõõta. Eraisik pole tavaliselt ka nii pika kannatusega, et aasta otsa mõõdaks,” tõdeb Sven Lõokene.
Anti Tiik ütleb, et vahel tahavad kliendid väiketuulikut isegi metsa püsti panna, aga sellel ei ole mõtet. Koos kolleeg Priit Kaselaanega meenutavad nad üht klienti, kel tuult kindlasti piisavalt polnud, kuid kes tahtis sellegipoolest kindlasti tuulegeneraatorit saada. Bakeri mehed keeldusid sellisest projektist ja klient olevat imestanud, kust sellised müügimehed küll tulevad.
Sven Lõokene selgitab, kuidas tuulikumüüjad tuult otsivad: kinnistunumbri järgi vaadatakse ortofotodelt objekt üle. „Esimene kriteerium on, kust tuul tuleb ja kas on metsi ees. Kui koht on tuultele avatud ja tuulepotentsiaal hea, vaatame lähikonna EMHI mõõteandmeid ja Eesti tuule-kaarti. Kui ka need kõik näitavad, et tuul võiks olla keskmiselt 4,5 m/s ja rohkem, on see hea koht tuuliku panekuks,” kinnitab asjatundja.
Üks probleem on veel: puhangulised tuuled ehk kui korraks tuleb kõvem iil. Kallimad väiketuulikud saavad äkiliste iilidega hakkama – kas pidurdavad hoogu või keeravad end tuulest välja -, kuid odavad asjakesed murrab tuul maha või purunevad need tuule käes. Eestis on selliseid tuuli palju, nii et tasub investeerida valmisolekusse. Kui tuulik siiski tormiga laguneb või lõpeb aastatega tema eluiga, ei maksa uus enam 40 000 eurot, sest lõviosa sellest summast on sul juba olemas, mastist liitumiseni, kontrollerist inverterini.
Eesti paremad tuulikukohad on läänerannikul. Ent Bakeri meestel on kogemus Saaremaal üksteisest kilomeetri kaugusel olevate tuulikutega, millest üks on kogu aeg tuules ja toodab, teine mitte. Nii et iga koht on unikaalne.
Mart on optimistlik ja ootab suvetuuli. Tema suur majapidamine vajab aastas u 20 000 kWh elektrit ja nii palju peaks tuulik hea tuulega ka toota suutma. Praegu on tuulest elektrit tulnud oodatava 1500 kWh asemel 700 kWh kuus, veebruaris 300 kWh.
Odavneb või kallineb?
Anti ja Priidu hinnangul võib Eestis võrguühenduseta olla püsti 20-30 väiketuulikut, kuid täpset arvestust keegi nende üle ei pea. Ühekilovatise tuuliku võib inimene ise osta või netist tellida ja elektritootmist ametlikuks ajamata lihtsalt püsti panna. Naabrite vastuseisu taha polevat seni ükski väiketuulikuprojekt jäänud. Anti ja Priit meenutavad, et Hiiumaa esimeste väiketuulikute planeerimise puhul võtsid kohalikud küll sõna, sest nad pelgasid suuri 80-meetrise mastiga tuulikuid. Kui selgus, et jutt käib neli korda pisematest, polnud enam probleemi.
Hinna tõttu peab Sven Lõokene tuulegeneraatorite trendi pigem hääbuvaks kui tõusvaks. Päikesepaneelide hinnalanguse taustal on nimelt väiketuulikute hind jäänud samaks või isegi tõusnud. Ennekõike tõstab tuulikute hinda materjal: kaks põhikomponenti neodüümmagnetid ja vask on läinud aastast aastasse kallimaks, samuti teras.
Sven Lõokesele vaidleb vastu Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen, kelle sõnul liiguvad tuulikute hinnad populaarsuse tõustes allapoole, sest masstootmine on soodsam. Samal ajal läheb elektri hind üles ja nii lüheneb väiketuulikute tasuvusaeg üha, kinnitab Kasonen.
Kokkuhoiu kõrval peab ta oluliseks teadmist, et toodad energiat keskkonnasõbralikult.
Püüa tuult väljal!
Kui sul on huvi tuuliku vastu, siis esimene küsimus on: kas sul on sobiva tuulega kohta, kuhu see panna? Sobivas kohas puhub tuul aastas keskmiselt vähemalt 4,5 m/s ja tuuliku ümber on 200-meetrise raadiusega lage ruum – ei maju, puid ega põõsaid. Selgita välja oma aastane energiatarve. Seejärel uuri välja, kas võrguettevõte on nõus su tuuliku oma võrku lülitama, ja kui, siis mis see maksma läheks. Üldjuhul jääb väiketuuliku liitumistasu 300 ja 1000 euro vahele. Leia sobiv tuulik. Valik sõltub paljudest asjaoludest: millised tuuled puhuvad, kui palju on energiat vaja, kui kõrgele see pannakse jne. Eelista täisteenust. Telli projekt, nii elektriline kui ka arhitektuuriline, ja hangi ehitusload, kui need tööd pole täisteenuse sees. Arvesta ikkagi, et tuult kord on ja kord mitte.
Uuri lisa: www.konesko. ee, www.bakeri.ee või www. taastuvenergia.ee.
Energiaühistu – investeering taastuvenergiasse
Mitmel pool maailmas tegutsevad päris edukalt energia-ühistud, mida Eestis veel loodud ei ole. See tähendab, et selle asemel, et üritada oma Kesk-Eesti koduõues napi tuulega elektrinatukest toota, pange ühistuga rahad kokku ja püstitage suurem, nt 200-kilovatine tuulik kuhugi tuulepealsele alale. Eriti tore, kui tuuliku juurde leitakse ettevõte, kes selle energia kohe ära tarbib, sest siis saad müüa otse tarbijale. Kodused elektriarved jäävad küll samaks kui enne, kuid energiaühistust tulev sissetulek teeb selle pere-eelarves tasa.
Lähiajal hakatakse ka Eestis energiaühistutest üksikasjalikumalt rääkima. Kui sul on huvi, hoia silm peal www.tuuleenergia.ee.
Leave a Reply