Väiketootjad energeetikasektoris
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia, Väiketuulikud - Tuul May 22, 2014
Maaleht, 22.05.2014 (Siim Meeliste, majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi energeetikaosakonna peaspetsialist)
Taastuvate energiaallikate kasutamine soojus- ja elektrienergia tootmiseks on viimasel aastakümnel hüppeliselt suurenenud ning praeguseks moodustavad taastuvad energiaallikad meie energia lõpptarbimises veerandi.
Rohelisemasse energiatootmisse annavad panuse suured tuulikupargid ja hakkpuidukatlamajad, aga ka kodanikud, kes kütavad oma majapidamisi kütteõli asemel halupuudega. Märkimata ei saa jätta neid, kes on otsustanud paigaldada päikesekollek-torid sooja vee tootmiseks, PV-paneelid elektri tootmiseks või hoopis väikese tuulegeneraatori.
Riik soodustab taastuvenergeetika arengut eelkõige kulu-tõhususe põhimõttel, toetades esmajärjekorras kõige soodsamaid ning suurima mõjuga tootmisseadmeid. Sel põhimõttel loodud toetusskeemid peaksid tagama, et iga taastuvenergeetikasse investeeritud, maksumaksjalt kogutud euroga saavutatakse maksimaalne positiivne mõju. Sel põhjusel ei soosi Eesti elektrituruseaduses kehtestatud toetusskeem ka eraldi väikeste tootmisseadmete paigaldamist, sest väikese mahuga projektides kulub sama võimsuse saavutamiseks rohkem raha.
Kui seade juba töötab
Sellegipoolest on riik teatud tingimustel toetanud ning toetab ka edaspidi väikesi tootmisseadmeid kui arenevat ning endas muid kaasnevaid positiivseid mõjusid kätkevat valdkonda. Kvoodimüügituludest on väikeste tootmisseadmete toetuseks perioodil 2014-2020 planeeritud viis miljonit eurot.
Elektri tootmiseks seadmete paigaldamine on investeering nagu iga teine. Tavaliselt investeeritakse, et toota kaupa, seda müüa ja teenida tulu, eeldades, et investeering tasub ennast ära 5-6 aasta jooksul. Väikeste taastuvenergiat kasutavate tootmisseadmete paigaldamisel ei tulene kasu enamasti sellest, et elektrit müüakse võrku.
Tulu tõuseb võimalikult suures osas omatoodetud energia kasutamisest, millega ei tasuta lisatasusid, mis moodustavad Eestis tihti 2/3 lõpptarbija elektrikuludest. Esmalt tuleks niisiis kaaluda, kas majas saab elektrienergia tarbimist muuta nii, et näiteks päevasel ajal, kui PV-paneelide toodang on maksimaalne, saab käivitada pesumasina ja nõudepesumasina, mis töötaksid “tasuta” toodetud elektriga. Kindlasti on mõistlik paigaldada tootmisseadmeid sellises mahus, et kaetud saaks suurema majapidamise pidev energiatarve (külmkapp, külmakirstud, elektriboiler jmt).
Väikesemahulise elektritootmise puhul tuleks endalt küsida, kas päike paistab ning tuul ikka puhub. Päikese puhul aitab esmasteks arvutusteks lihtne rusikareegel, et üks kilovatt (1000 W) paigaldatud paneele toodab keskmiselt 1000 kilovatt-tundi (kWh) elektrienergiat aastas.
Täpsemalt saab toodangut prognoosida tasuta kalkulaatori PVGIS abil. Kui päikeseenergia on üsna hästi ennustatav ning ei sõltu üleliia palju ümbritsevast keskkonnast (eeldusel, et paneelidele ei lange vari), siis tuulest elektri tootmise potentsiaali analüüsimine on keerukam.
Kui ressursi kättesaadavus, tehnilised aspektid ja liitumine jaotusvõrguga on lahendatud, tekivad järgmised küsimused, millele vastuste leidmine on tootmisseadme projekteerimise juures väga oluline. Nagu eespool mainitud, tuleks toodetud koguste põhjal analüüsida seda, kui suur osa elektrist on võimalik endal ära tarbida, kui suur osa tuleb võrku müüa ning kui palju elektrit võrgust juurde osta. Nende kolme komponendi paikasead-misel ning seadmete soetamise-paigaldamise koondamisel tekib ka eeldatav tasuvusaeg.
Oma majapidamises toodetud ja tarbitud elektrienergiast tekib kõige suurem mõju süsteemi tasuvusele. Juhul kui toodetakse ja tarbitakse omatoodetud elektrit, pole tarvis maksta kütuse eest (päike ja tuul on tasuta), ning kuna elektrivoog ei läbi jaotus-võrku, ei ole vaja tasuda ka võrgutasusid.
Jaotusvõrku müüdud elektrienergiat mõõdetakse jaotusvõrguettevõtja liitumispunkti paigaldatud kahesuunalise arvestiga ning vastavalt elektrituruseadusele on taastuvast energiaallikast toodetud ning võrku antud elektrile toetus 0,0537 €/ kWh. Vastavalt tootja ja võrguettevõtja kokkuleppele esitatakse andmed võrku antud toodangu kohta põhivõrguettevõtjale.
Võrku antud elekter tuleb tarbijale maha müüa ning tihti on väiketootjale kõige otstarbekam sõlmida sellekohane leping elektrimüüjaga, kellelt on eelnevalt elektrit ostetud. Sellisel puhul tehakse toodetud ja tarbitud koguste kohta tavaliselt tasaarveldus.
Naabrile müümine mõttetu
Tihti on küsitud võimaluse kohta müüa elektrit naabrimehele. See on täiesti lubatud tegevus, kuid eeldab elektrimüüjana registreerimist ning asjakohaste riigilõivude tasumist, sest tavaolukorras on oma kodumajapidamises elektrit tootev kodanik elektrituru mõistes siiski vaid tarbija. Samuti tuleb sellisel juhul elektri ostjal tasuda võrgutasu (kuna edastamiseks on kasutatud võrguettevõtja võrku) ning maksta ka aktsiisi ja taastuvenergia tasu.
Need tasud või maksud muudavad säärase tegevuse kahtlemata majanduslikult mõttetuks, kuid elektri tootmine elektrituru mõistes ning jaotusvõrgu ülalpidamine on teenused, mille kvaliteedi tagamine on ülioluline ning seetõttu kehtib ka täiendav regulatsioon.
Taust
Esimesed sammud energiatootmises
Võta hinnapakkumine süsteemi ülesehitamiseks tootmisseadmete tarnijalt ja paigaldajalt koos konkreetsete seadmete nimede ning tehniliste parameetritega.
Võta konkreetsete seadmete tehniliste parameetrite alusel võrguettevõtjalt hinnapakkumine seadmete võrku liitmiseks. Arvuta ning kaalu veel kord kõik aspektid läbi, vajadusel korda samme 1 ja 2.
Kontrolli vajalike lubade olemasolu kohalikust omavalitsusest. Tegutse!
Leave a Reply