Veskimägi: Soome võtab Venemaad energeetikaküsimustes meist erinevalt
Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudised - Tuul March 10, 2015
ERR, 10.03.2015
Vene Rosatom hakkab Soome rajama Hahnikivi tuumaelektrijaama, Eleringi juht Taavi Veskimägi selgitas, et kuigi suur osa Euroopa Liidust soovib vähendada energiasõltuvust Venemaast, siis Soome suhtub Venemaasse energeetikaküsimustes teistmoodi.
Postimees kirjutas nädalavahetusel, et Soome ja Venemaa tuumaelektrialane koostöö suurendab ka Eesti sõltuvust Vene elektritarnetest, sest Eesti ja Soome on EstLinki merekaablite kaudu ühenduses. Soome-Venemaa energiaalane koostöö on aga vastukäiv Euroopa Liidu energialiidu strateegiale, mis on just suunatud energiasõltuvuse vähendamisele Venemaast.
Taavi Veskimägi rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et ta ei vaataks Soome käitumist eraldiseisvalt mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Ta tõi välja, et sarnased trendid on näiteks ka Ungaris ja Küprosel.
“Minu meelest Soome käitumine ilmestab natuke laiemalt väga suurt polariseeritust, mis Euroopa Liidu sees energeetikaküsimustes on, just suhetes kolmandate riikidega,” märkis ta.
Ta lisas, et Euroopa Komisjon avaldas eelmisel nädalal energialiidu dokumentide kava, mille loogika on ühtne energiaturg ja sõltuvuse vähendamine Venemaast. “Aga see on komisjoni lähenemine. Osa riike käsitleb Venemaad teistmoodi. Peab ütlema, et iga päev soomlastega energeetikaküsimustes koos töötades on näha, et nende käsitlus Venemaast kui partnerist on teistsugune kui meie oma,” rääkis Veskimägi.
Ta selgitas, et Soome võtab Venemaad kui usaldusväärset partnerit, tuues välja omavahelise 30 aasta pikkuse kogemuse, mille jooksul pole gaasi- ja elektritarnetes probleeme olnud. “Nad ütlevad, et usaldavad Venemaa tarneid. Ma arvan, et see on põhimõtteliselt erinev arusaam kui see, mis on meil suhetes Venemaa ja kolmandate riikidega. Sellele tuginedes nad selliseid otsuseid teevad,” rääkis ta.
Veskimägi sõnul on soomlastel halb kogemus Olkiluoto kolmanda reaktori ehitusega, mis on läinud kavatsetust rohkem maksma ja võtnud kauem aega ning uut projekti võetakse majanduslikult ratsionaalsemalt.
Veskimägi paigutas Soome ja selle kavandatava tuumajaama laiemasse konteksti ning tõdes, et tegemist on Euroopa Liidu suure nõrkusega.
“Väga palju on häid ideid, retoorika on väga tugev, aga kui jõuame praktilise teostuseni, siis igal liikmesriigil on oma ideed ja oma nägemus sellest, kuidas just temale on majanduslikult kasulikum midagi teha. Küllap soomlased lähtuvad ratsionaalselt, et see tundub majanduslikult kasulik. Aga see lammutab ühte põhilist väärtust – usaldust. Energialiit saab töötada usaldusel;” selgitas ta.
“See on probleem, et Soome käsitlus Venemaast on teistsugune kui meie oma. Kui Eesti-Vene piiril on täna antud elektrikaubanduseks 0, siis soomlased näevad, et turgude integratsioon Soome-Venemaa vahel võiks vaatamata Ukraina sündmustele ja sellele, mis geopoliitiliselt toimub, olla ikkagi teema. See pole ainult energeetika, vaid oluliselt suurem ja baaskontseptuaalne erinevus,” lisas ta.
Leave a Reply