Turismitalu peremees on tuulegeneraatoris pettunud
Eesti uudised, Väiketuulikud - eteap October 14, 2015
Meie Maa, 14.10.2015
Kolm aastat tagasi tuulegeneraatori püstitada lasknud Jurna turismitalu peremees Mati Tarvis kogub raha päikesepaneelide jaoks, sest tuulik ennast ei õigustanud ja osutus mõttetuks investeeringuks.
Mees ei jõua end ära kiruda, et üldse suure investeeringu tegi. 42 000 eurot maksnud 10-kilovatise võimsusega ja 16 meetrit kõrge tuulegeneraator pidanuks aastas tootma 20 000 kilovatt-tundi elektrienergiat ehk poole turismitalu elektrist.
Paraku nii hästi ei läinud ja numbrid jäid kesiseks. Kokku tuli aastas ainult 6000 kilovatt-tundi elektrit ehk 20 protsenti omatarbimise vajadusest.
“Algul tuult nagu tundus, aga vaat ei ole. Maaülikool tegi eelmisel aastal siin mõõtmise. Peaks olema vähemalt 10 meetrit kõrgem mast, 25-50-meetrine. Tuulegeneraator sobib ainult mere äärde, nagu näiteks Nasvale, aga mitte sisemaale,” on Tarvis veendunud. Enne generaatori soetamist ise mõõtmise tellimine oleks tähendanud turismitalu peremehele lisaväljaminekut ainuüksi uuringu näol.
- aasta mais OÜ Bakeri poolt Jurna talu juurde püstitatud tuulik seisab kasutuseta alates möödunud aasta detsembrist, mil see tormi käes sai kahjustada sai. Enam ei saa tuulikut tööle panna, sest viskab tiiviku tsentrist välja. Labade vahetus läheks maksma 3000-4000 eurot.
Päikesepaneelid kaks korda odavamad
“Parem las seisab, muidu tuleb see kopsik sealt ükskord alla. Päikesepaneelid peavad vastu 30-40 aastat. Muret on vähem, liikuvaid osi ei ole. Hooldusvaba ja ärritavad vähem naabreid,” leidis Tarvis.
“Mere ääres oleks kõige parem, kui mõlemad olemas. Tuulik ja päikesepaneelid. Sõrves puhub tuul mõlemalt poolt, ega Sõnajalad rumalad ole,” lisas ta.
Päikesepaneelide alusraamistik on Tarvisel juba paigaldatud, aga paneelide jaoks raha veel koos ei ole. Üheks variandiks oleks PRIA-st või LEADER-programmist toetust saada. Eestis toodetud päikesepaneelid läheksid maksma 15 000-20 000 eurot ehk kaks korda vähem kui tuulegeneraator. Veel viis aastat tagasi tulnuks paneelide eest välja käia 50 000 eurot.
“Kui päikesepaneelidest saab 30 000 kilovatt-tundi elektrienergiat, on tasuvusaeg 12 aastat, 50-protsendilise toetuse korral kuus aastat,” rehkendas Tarvis. Tuulegeneraatori kavatseb ta maha müüa. Kes tunneb selle vastu huvi, võib Jurna taluga ühendust võtta. Kui huvi puudub, laseb peremees tuuliku vanarauaks viia.
OÜ Bakeri paigaldatud tuu-legeneraator toodab neljandat aastat elektrit Mustjala vallas Selgase külas nelja kilomeetri kaugusel merest Raivo Heinal, kes kinnitas samuti Mati Tarvise sõnu.
Poolt ja vastu
“Väga kehva tootvusega. Ju siis tuulekoridorid on erinevad, kuigi tuule mõõtmised kinnitasid, et kõik peaks korras olema. Aga ei ole,” märkis Hein. Ta nimetas tuuliku püstitamist tagantjärele tarkuseks. Raivo Heina tuulik toodab aastas vaid 3000 kilovatt-tundi elektrienergiat.
Eelmisel aastal laskis mees oma majapidamise juurde päikesepaneelid panna. “Õigustab 20-megavatine ja 100 meetrit kõrge generaator, 20-meetrine aga ei õigusta end kuidagi,” tõdes Hein.
Rein Õue, kellel oli 11 meetri kõrgune tuulegeneraator Kudjapel püsti olnud kolm aastat, ei nõustu Mati Tarvise ega Raivo Heina arvamusega, nagu ei tasuks väiksemat sorti tuulik end ära. Tema kahekilovatine tuulik andis aastas 8200 kilovatt-tundi elektrit, mis teeb üle 2000 kilovatt-tunni rohkem kui Mati Tarvisel 10-kilovatise generaatoriga.
“See on kõva sõna. Kui tuul ja oma kõrgus olemas, töötab ideaalselt. Oma tarbeks tasub alati ära. Tasuvusaeg on kümme korda väiksem kurpäikesepaneelidega,” kiitis Õue. Ta pidas akudesse kogutud elektri ümberinvertimist 220-voldiseks ning 50-hertsiseks energiakuluks ja rahakaoks. Õuel tuli kolmefaasilisest 380-voldisest generaatorist elekter
kontrollerisse, kus see muudeti ühefaasiliseks 220-voldiseks ja soojendas vett boileris.
Ukrainast toodud tuulik läks koos paigaldusega maksma vaid 1800 eurot (!), aga teenis kolme aastaga kaks korda rohkem tagasi.
Kiidab Ukraina toodet
“Hiina tiivikud lendasid Raplas ühe talu katusesse. Ukraina omal on roostevabast duralumiiniumist detailid. Tormiga pani generaatori pöördeindikaator automaatselt piduri peale, kui tuul läks 30 m/s,” oli Õue väga rahul. Paldiskis töötab siiani tema soovitatud samasugune Ukraina päritolu 4-kilovatine ja Keila-Joal 2-kilovatine tuulegeneraator.
Päikesepaneelide peale ei ole Rein Õue mõelnud, sest need ei tasu tema hinnangul üldse ära. “Oma rahakoti pealt ei iialgi. Ühe vati tootmine läheb niivõrd kalliks. Nende tasuvusaeg on 20 aastat. Euroraha kasutamise korral on teine lugu,” sõnas Õue. Enam tal elektrigeneraatorit pole ja ta võtab voolu üldvõrgust, sest kuu elektriarve on 20 euro ringis.
“Ma ei tahtnud seda enam. See etapp on minu jaoks läbi käidud. Nägin, et need töötavad,” nimetas Õue põhjuse, miks ta tuulegeneraatorist loobus.
***
Enne tuleks tuult mõõta
OÜ Bakeri juhatuse liige Anti Tiik ei osanud täpselt öelda, miks Mati Tarvise turismitalu tulegeneraator rikki läks, kuid arvas, et eeldatavaks põhjuseks on järsud ja tugevad tuulepuhangud. “Kuna tegemist on elektrooliniselt reguleeritava tuulikuga, võis reageerimisaeg jääda pikemaks ja labad said kahjustada,” oletas Tiik.
Aastaid tagasi, mil väiketuulikuid Eesti turul veel ei olnud, ei teadnud keegi suurt asukohtade valikust midagi. Hindamine käis olemasolevate tuulekaartide järgi. “Kindlasti tuleb kohapeal soovitud asukohas teha poole aasta kuni aasta pikkune paikmõõtmised, et teada saada, kas tehnoloogia ennast ära tasub,” rõhutas Tiik.
Uuringu maksumus jääb umbes 2000 euro kanti. “Tarvise juhtumi puhul hinnanguliselt tuult küll oli, tuulik sai püsti pandud, aga lõppvariandina selgus, et tuult ei ole piisavalt,” tõdes Tiik.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon andis 2012. aastal välja raamatu “Väiketuulikute ABC”, mis aitab tarbijatel avastada väiketuulikute maailma ning langetada õigeid valikuid.
Leave a Reply