Jutt Eesti taastuva energia heldest toetamisest on müüt
Eesti uudised, Maailma uudised - eteap May 29, 2017
Delfi Ärileht, 29.05.2017
Eesti subsideerib taastuvat energiat kõigest viiendikuga EL-i keskmisest, selgus hiljutisest raportist.
Euroopa energiaturu regulaatorite nõukogu CEER 2015. aasta andmeil põhineva raporti järgi on EL-i keskmine ühele megavatt-tunnile toodetud energiale makstav toetus 110,22 eurot. Eesti seevastu toetas ühe megavatt-tunni taastuva energia tootmist 22,62 euroga.
„Jutud, et meie toetusskeem on põhjendamatult helde, ei pea paika,” märkis Eesti koja juht . „Kümme aastat on toetusskeem püsinud muutumatuna, toona oli toetuste tase teistega võrreldes kõrgem,” ütles ta.
Tammisti sõnul pärsib madal toetustase taastuvasse energeetikasse tehtavaid investeeringuid, sest investorid kasumit eriti ei näe. „Siinsete tootjate tootlused on võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega kõvasti madalamad,” ütles ta. „Samas on meie arendused tehtud väga kulutõhusad.”
„Mõju investeeringutele on otseselt näha. Eesti on muu Euroopaga võrreldes tootmiselt edetabeli tagumises otsas. Mullu kukkusime veel kahe koha võrra,” sõnas Tammist.
Piisav toetusskeem
Majandusministeeriumi energeetikaga tegeleva asekantsleri Ando Leppimani sõnul on Eestis taastuva elektri toetusskeem sätestatud , mille järgi makstakse taastuva eest toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist. „Toetusskeem on olnud piisav, et täita Eesti võetud taastuvelektri eesmärgid 2020. aastaks,” ütles ta.
Leppiman juhtis tähelepanu, et CEER-i uuring arvutab toetust kohta, seadus aga sätestab toetuse tarbimise kohta. Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, näiteks 2015. aastal umbes viiendiku võrra rohkem, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.
maht on suur põlevkiviga köetavate elektrijaamade tõttu. Nood jaamad on Tammisti sõnul ühtlasi ka üks peamisi põhjuseid, miks Eesti toetab taastuvat energiat nii tagasihoidlikult. „Meil on väga tugev fossiilse energia lobi,” ütles ta.
Eestist vähem toetavad taastuvat energeetikat CEER-i uuringu järgi üksnes Põhjamaad Norra, Rootsi ja Soome. Euroopa Liitu mittekuuluv Norra maksab iga toodetud megavatt-tunni kohta kõigest 16,2 eurot toetust. Erinevus Eestist on selles, et Norra saab enamiku energiat suurtest hüdroelektrijaamadest, millest lõviosa toetust ei saagi. Niisiis on taastuva energeetika osakaal toetustetagi suur ja enamik tootjaid saab ilma toetusteta hakkama. Ka Rootsis on suurtel hüdrojaamadel suur osakaal, Soome omakorda on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.
See-eest toetavad lõunanaabrid lätlased oma taastuva energia tootjaid keskmiselt 117,61 euroga megavatt-tunnist, mis ületab isegi Euroopa keskmist. Suurima osa toetusest saavad Lätis hüdroenergia tootjad, toetus on 67,28 eurot MWh.
Leedu taastuva energia toetus on Eesti omaga sarnasel tasemel pea kõigis valdkondades, välja arvatud päikeseenergia, mille iga toodetud megavatt-tund saab 116,68 eurot toetust.
Seadus on muutmisel
Edaspidi loodab majandusministeerium taastuvale energiale veel vähem peale maksta. „Praegu on riigikogu menetluses taastuvelektri toetusskeemi muutmine viisil, et tulevikus hangitakse uut taastuvelektrit vähempakkumise raames,” rääkis Leppiman. „Arvestades taastuvelektri tootmistehnoloogiate hinnalangust viimastel aastatel, võib prognoosida ka toetuse olulist langust uute projektide jaoks.”
Vähempakkumise teed on läinud ka Taani, kes saab suure osa oma energiast avamere . Viimaste vähempakkumiste tulemused olid Taanis mõneti jahmatavad, sest need võideti nulliga – operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.
Tammisti sõnul pooldatakse ka kojas vähempakkumisi, kuid need peaksid olema sellised, et iga energiatootja peaks konkureerima endasugustega – näiteks päikeseenergia tootjad oma lahtris, omas, mikrotootjad omakorda omavahel.
Miljonid kuluvad liitumistasule
Üks Eestis taastuva energia arendamist pärssiv tegur on koja juhi sõnul uute arenduste liitumistasud, mis võivad küündida miljonite eurodeni.
„Mõnikord on liitumistasu suurem kui investeering . Ja võib juhtuda, et liitumistasu suuruse tõttu jäetakse investeering üldse tegemata,” selgitas Tammist.
„Olen kuulnud isegi saja miljoni euroni küündivast liitumistasust,” lisas ta, kuid keeldus konkreetset projekti nimetamast. „Neil inimestel on vaja elektrivõrkudega koostööd teha, nad ei taha pahandusi.”
Seevastu võtab näiteks taastuva energeetika arendamisest huvitatud Taani riik Tammisti sõnul uute , isegi liitumistasu enda kanda. „Sellest oleks ka Eestis kõvasti abi,” kinnitas ta.
● Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.
● Soome on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.
● Taanis operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.
Leave a Reply