Nelja Energia avas Lätis pelletitehase ja elektrijaama
Eesti uudised - eteap June 15, 2017
Äriipäev, 15.06.2017
Balti riikide suurim tuuleenergia tootja Nelja Energia AS rajas Lätti 30 miljoni eurose soojuselektrijaama ja pelletitehase kompleksi.
“Oleme oma põhituruna defineerinud Baltikumi, sestap läksime ka Lätti,” sõnas Nelja Energia ASi juhatuse esimees Martin Kruus. Põhjusena, miks nii Eestis kui ka Leedus tuuleenergiat tootev ettevõte otsustas lõunanaabrite juures püsti panna just koostootmisjaama, mitte tuulikupargi, nimetas ta vähearenenud tuuleturgu.
“Osalesime seal ühel konkursilaadsel üritusel – pidi esitama enda ja oma projekti kohta väga palju dokumente ning iga asja eest pandi punkte. Palju bürokraatiat ja hindamismetoodika oli pehmelt öeldes arusaamatu,” illustreeris Kruus, kelle sõnul täidavad suure osa lõunanaabrite taastuvenergiavajadusest vanad hüdroelektrijaamad.
Läti on Euroopa Liidu 2020. aasta taastuvenergia eesmärkide täitmiseks seadnud fookuse energia tootmisele biomassist. “See annab kohalikele metsaomanikele ja -töötlejatele rohkem tööd ning on enam seotud kohaliku kogukonnaga,” selgitas Kruus.
Perspektiivi ainult koos tootes
Pelletiärisse sukeldus Nelja Energia seetõttu, et biomassist on mõtet elektrit toota vaid juhul, kui seda teha koostootmisrežiimil. “Samuti on taastuvenergiatoetuse eeltingimus, et soe, mis elektritootmisest tekib, tuleb kasulikult ära kasutada,” põhjendas Kruus.
Viimased pehmed talved Euroopas on pelleti hinda kõvasti kukutanud. Vahepealselt 150euroselt tonnihinnalt kukkus turuhind lausa 100 euro juurde. Kuna aga lähenemas on 2020. aasta ehk Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide verstapost, peavad riigid oma taastuvenergia lubadused teoks tegema. Seetõttu on Euroopasse Kruusi sõnutsi kerkimas hulk suuri biomassil töötavaid elektrijaamu.
“Vanad söejaamad ehitatakse ümber nõnda, etneed saaksid kasutada pelletite ja kivisöe segu. Biomassilt toodetud energia saavad riigid aga kanda enda taastuvenergia statistikasse,” selgitas Kruus.
Omahinnaja tootmiskulude poole pealt on tuttuue tehase toodang valmis kõigi konkurentidega rinda pistma, kinnitas Kruus.
“Kuna meil on tänavu tootmise optimeerimise ja võimsuse tõstmise aasta, siis praegu ta veel sellel tasemel ei ole. Kuid me näeme, et trend on väga hea,” kommenteeris ta.
Euroopa pelletiturgu valitseb Eesti üks viimase aja edukamaid ettevõtteid Graanul Invest – kontserni tootmisvõimsus ulatub 2,3 miljoni tonnini aastas. “Turg on väga konsolideerunud,” möönis Kruus, kuid lisas, et see on nende elu lihtsamaks teinud. “Ostja tahab alati alternatiivi saada – keegi ei taha sõltuda ühest suurest tegijast,” möönis ta.
Laienemine juba kindel
Pelleti hind on tõusuteele pööranud ning Kruusi sõnul on neil juba olemas ka vastvalminud tehase laiendamisplaan. “Jämedalt võib öelda, et praktiliselt topeltvõimsusel töötav tehas,” avaldas ta. Tehase tootmisvõimsuseks on hinnatud vähemalt 120 000 tonni pelleteid aastas ning enamik toodangust on plaan müüa just Euroopa turule.
“Koostöö partnerite ja kohaliku meeskonnaga laabub suurepäraselt ning oleme investeeringuga rahul,” sõnas Kruus ja lisas, et Lääne-Lätisse Brocenisse rajatud koostootmisjaama testifaas kulges edukalt. Esimesed pelletid tulid liinilt aasta algul ning praeguseks on esimesed tellimised täidetud.
2015. aasta suvel nurgakivi saanudjaama tootmisvõimsus on 3,98 MW. Aastas plaanib tehas toota 30 000 MWh elektrit, mida müüakse Balti ja Skandinaavia turgudel. Jaamas nii-öelda lisaproduktina tekkiv soojusenergia (15,9 MW) kasutatakse ära pelletite tootmiseks. Koostootmisjaamas leiab tööd 35 inimest.
Ühe ajastu lõpp
Lähitulevikus on ettevõttel eesmärk arendada ka Hiiumaa rannikule planeeritud meretuulepargi projekti ning võimalusel teha pakkumine kohtuvaidluse keskmes Tootsi tuulepargi omandamiseks. “Hea meelega osaleksime Tootsi subsiidiumi vähempakkumisel. Tootsi on meile väga oluline,” avaldas Kruus.
Tasapisi tegeleb ettevõte ka uute projektide ettevalmistamisega. “Ühtegi kuupäeva, millal kopp maasse lüüakse, veel välja käia ei ole,” märkis ja ta lisas, et näiteks ootavad nad seda, milliseks kujuneb aasta lõpul või järgmise aasta algul kinnituse saav Leedu energiastrateegia.
“Mõnes mõttes ongi kogu taastuvenergiaturul üleminekuperiood. Fikseeritud subsiidiumi ajastu on läbija algamas uus, osaliselt turupõhine ajastu. Koos sellega ka aga Euroopa jaoks järgmine ehkpost-2020 taastuvenergiaperiood. Käed rüpes me ei oota,” lubas Kruus.
TASUB TEADA
Suured investeeringud
Nelja Energia on Skandinaavia ja Eesti kapitalil põhinev ettevõte, millele kuulub Balti riikides kolm tuuleparki koguvõimsusega 290 MW. Samuti on ettevõttel Eestis kaks biogaasi tehast.
Lisaks avatud koostootmisjaamale on teised ettevõtte uusarendused 100 miljonit eurot maksma läinud 60 MW võimsusega tuulepark Leedus Silutes ja Tooma 705 MW võimsusega tuulepargi laiendamine, mis läheb maksma 11.5 miljonit eurot.
KOMMENTAAR
Läti võimsused veel avastamata
INNAR KAASIK, Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte Enefit taastuvenergia juht
Läti energiaturg on uute taastuvenergia võimsuste poolest veel üsna vähe arenenud ning arendusvõimalusi leidub.
Lätis on uute taastuvenergia võimsuste rajamiseks kindlasti potentsiaali ning järelikult tasus selle koostootmisjaama rajamine koos pelletitehasega ära, kui Nelja Energia otsustas selle rajada. Soovime neile edu.
Läti on pindalalt mõnevõrra suurem kui Eesti ja metsamassiivi on neil samuti piisavalt, lisaks on neil äriskeem teistsugune kui Eesti Energial.
Leave a Reply