Eile allkirjastasid norrakatele kuuluv Vardar Eurus ja Eesti Energia pea poole miljardi eurose lepingu Nelja Energia müügiks. Tehingu saavad aga peatada Balti riikide konkurentsiametid.

Nelja Energia ASi juhatuse liikme Kalle Kiigske sõnul tundub see hõiskamine veel liiga varajane ja ennatlik. “Ma ei hakkaks siin karunahka jagama, enne tuleb loom ikka kinni püüda,” märkis Kiigske, kellel on ettevõttes ka osalus ligi 2,4%.

Sümboolselt Eesti Energia ja Nelja Energia ühises Paldiski tuulepargis toimunud lepingu allkirjastamisel eile kohal olnud Eesti Energia juhid ja Norra munitsipaalettevõtte Vardari esindajad on aga tehingu õnnestumises kindlad. Nemad on rahul ka müügihinna ja tehingu kuluga.

“Kui aasta alguses tuli Vardarilt teade, et nad tahavad oma Baltikumi varad müüa, siis see oli meile suurepärane võimalus ja me hakkasime Nelja Energia ostmise nimel pingutama. See aitab meil paremini viia ellu oma eesmärke, eriti arvestades seda, et saime möödunud aastal mitu tagasilööki,” rääkis Eesti Energia juht Hando Sutter, viidates Tootsi tuulepargi kohtuvaidlustele.

Sutteri sõnul on ka 495 miljoni euroni küündiv lõplik tehingu hind mõistlik ning vastab turuolukorrale. 289 miljonit eurot makstakse aktsionäridele ja lisaks võetakse üle ka 204 miljoni euro ulatuses Nelja Energia laenud. Sutteri sõnul kasutatakse selleks juba varem kõrvale pandud vahendeid ja veidi ka pankade laenuraha. Esimese kvartali lõpu seisuga on riigifirmal likviidseid vahendeid 337 miljonit eurot. “Riigi abiga me pole arvestanud ja me saame ikka ise hakkama,” märkis Sutter.

Norrakad kohal, Eesti osanikud puudusid

Tehinguga jäid rahule ka norrakad, kellele kuulub Nelja Energias suurosalus ehk 77% aktsiatest. “Mõne aja eest otsustati, et Vardar peab keskenduma hüdroenergiale Norra riigis ja seega väljuma kõigist oma Baltikumi äridest. Me oleme Nelja Energia müügitehinguga väga rahul ja õnnitlen ostu puhul Eesti Energiat ja selle tütarettevõtet Enefit Greeni,” rääkis Vardari tegevjuht Thorleif Leifsen.

Ürituselt puudusid aga Nelja Energia juhid ja ettevõtte väikeaktsionärid. Kui tehing viiakse lõpule, läheb investorite vahel jaotamisele 289 miljonit eurot. Sellest summast lõviosa ehk 223 miljonit eurot läheb Norra Buskerudi omavalitsusele kuuluvale firmale Vardar. Ülejäänud 66 miljonit läheb valdavalt Eestist pärit väikeosanikele.

Väikeaktsionärid tehinguga rahul

Tuntud ettevõtja Jüri Mõis, kellele kuulub JMB Investeeringute OÜ kaudu Nelja Energiast 4%, jääb tehinguga üldiselt rahule. Tema saab sealt umbes 11,6 miljonit eurot. “Eks ta veidi ole olude sund, sest igal asjal on ju oma algus, õitseng ja lõpp. Mulle tehing sobis ja ega muidu tehingud ei toimu, kui mõlemale poolele ei sobiks,” rääkis Mõis. Tema sõnul ei vasta aga tõele jutud, nagu oleks Eesti Energia teinud teistest kaks korda kõrgema pakkumise.

“Ega teised tegid ka väga häid pakkumisi, et Eesti Energia ei olnud ju mäekõrguselt üle,” kinnitas Mõis, kes kavatseb saadava raha uutesse projektidesse investeerida. “Eks nüüd tuleb sättida investeeringud ringi, täpselt samasugust varaklassi ei leia, aga midagi kindlasti. Selles investori elu seisnebki,” lisas ta.

Oma ettevõtte Kakssada Kakskümmend Volti OÜ kaudu tehingust ligi 430 000 eurot teeniva Raivo Heina sõnul võivadki kõige rohkem rahul olla Nelja Energia asutajad. Hein ise sisenes ettevõttesse seitsme aasta eest ja tema jaoks hind kõige parem ei olnud.

“Ma ütlen, et minul on hea meel, et ma väljun sellest tehingust väikse kasumiga. Olen selline pragmaatiline äriinimene ja tean, et kõik asjad on alati müügis ja kõigega võib alati tegelema hakata,” rääkis Hein. Kuigi investor riigifirma otsusele hinnangut anda ei soovinud, avaldas ta lootust, et taastuvenergiasse saab edaspidigi investeerida. “Nüüd jääb ainult loota, et Enefit Green oma aktsiad börsile lõpuks ajab ja kõik inimesed saavad sellest osa,” märkis Hein.

Lisaks Kiigskele tõmbas rõõmujoovastusele pidurit aga ka advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Elo Tamm. “Kaheldav on küll, kas konkurentsiamet saab sellisele tehingule loa anda, sest nad peavad kontrollima, kas tekib või tugevneb turgu valitsev seisund. Kui see tekib või tugevneb, siis nad peaksid selle koondumise keelama,” märkis Tamm. Siinkohal on Tamme sõnul küll olemas mänguruum turgude defineerimisel, sest alati on võimalik turgu defineerida laialt või kitsalt.

“Praegu on täpsemaid andmeid teadmata keeruline kommenteerida, kas nad saavad loa, aga igal juhul tekitab kahtlusi. Nii kaua aga kuni nad luba pole saanud, nii kaua nad koondumist lõpule viia ei saa,” märkis Tamm. Eestis on konkurentsiametil otsuse tegemiseks aega kokku ligi viis kuud.

Sutter: kahtlusi ei ole

Eesti Energia juht Hando Sutter lükkas eile aga need kahtlused ümber. Tema sõnul ei ole olemas taastuvenergia turgu ega Eesti turgu, vaid ühendatud elektriturg. “Minimaalne, millest me saame rääkida, on Balti ja Põhjamaade elektriturg, mille maht on 400 teravatt-tundi aastas. Nelja Energiaga kokku toodaksime vaid umbes 2% kogu sellest mahust,” rääkis Sutter, kelle sõnul Eesti Energia sellel turul hindu kuidagi ei mõjuta.

Sutteri sõnul on ka taastuvenergia arendamise turg väga rahvusvaheline mõiste ja selles maailmas ei tunta piire. “Kui ei oleks Nelja Energiat ostnud meie, oleks seda teinud mõni teine suurettevõte, mis on tõenäoliselt samuti riigi osalusega,” jäi Sutter enesekindlaks.

Sutteri sõnul annab Nelja Energia ost kindlama jalgealuse ka Eesti Energia tütre Enefit Greeni börsile viimiseks.

MIS ON MIS

Nelja Energia AS

Omab Baltikumis 17 tuuleparki Müügitulu 2017. aastal Eesti. Läti ja Leedu peale kokku üle 69 miljoni euro. mis kasvas aastaga 50%.

Ettevõtte puhaskasum küündis 2017. aastal 10,7 miljoni euroni ja see kasvas aastaga 22%.

Eesti Energia AS

Konsolideeritud müügitulu oli 2017. aastal 753.9 miljonit eurot. kasv aastaga 1,6%. Puhaskasum 2017. aastal oli 100,8 miljonit eurot. langus aastaga 41%.

ALLIKAS: INFOPANK.EE