Suurte kuludega kimpus korteriühistud tahavad elektrit tootma hakata
Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia - Tuul April 22, 2015
Eesti Päevaleht, 22.04.2015
Eestis alustab tööd kümme energiaühistut. Näiteks Tallinnas Sõpruse puiesteel asuvas üheksakorruselises elumajas kavatseb korteriühistu kasutusele võtta päikesepaneelid, mis peaksid tootma maja üldelektri ja elanike kulusid sellega vähendama. Korteriühistu esimehe Anvar Kima sõnul on plaan hakata suveperioodil üle jäänud soojusenergiat ka tagasi müüma. „Ühest küljest on see rahaline võit inimeste jaoks, aga teisest küljest jällegi on igasugune taastuv energia palju ökoloogilisem,” rääkis Kima.
Ka Hiiumaal antakse samalaadsele projektile viimast lihvi ja peagi peaks Hiiu vallas ideaalis ligi 100 korterelamut hakkama ise endale soojusenergiat tootma.
Mets soojuseks
Hiiu valla energiaühistu üks eestvedajaid, kohaliku volikogu esimees Jaanus Valk on väga optimistlik. Tema sõnul saab sellega kulude pealt kõvasti kokku hoida ja luua uusi töökohti. Neid peaks Hiiumaale juurde tekkima vähemalt kümme. „See on väga muljetavaldav, kui me räägime lokaalsest energiatootmisest suures kontekstis. Perspektiivi sellel on,” rääkis Valk.
Soojusenergia tootmine ise on lihtne. Kuna metsa Hiiumaal jagub, siis otsustati teiste taastuva energia liikide kõrval just selle kasuks. Puidust valmistatakse pelletid ehk saepurugraanulid, millega hakataksegi kütma. Selleks saab luua nii lokaalseid küttesüsteeme kui ka kaugküttejaamu. Toetava energiaallikana kavatsetakse siiski kasutada ka päikest.
Tulevikus ei välista Valk ka võimalust samade majapidamiste tarbeks kütte kõrval ka kohapeal elektrit tootma hakata. „Viie aasta perspektiivis olen väga optimistlik, et see juba mujal maailmas toimiv süsteem hakkab toimima ka siin. Kui sa ikka ise tunnetad, et sinust sõltub kütte hind, siis motivatsiooni jagub,” rääkis Valk. Süsteem hakkab tema sõnul toimima omavalitsuse, ettevõtjate ja ühistute koostööst. Ka rahastus tahetakse projektile saada just nende panusest, pool summast loodetakse saada taastuva energia toetustest. Suurim kulude kokkuhoid tuleb tänu lokaalsele tootmisele ja transpordikulude kadumisele.
Arengufond avas eelmisel nädalal veebipõhise infokeskkonna ja tööriistakastina toimiva kalkulaatori, kuhu energiatarbimise infot sisestades saab teada, kas ja kui mõistlik on konkreetses Eestimaa piirkonnas energiaühistu loomine ja kui palju on ise tootes võimalik kokku hoida. Seejuures arvestatakse nii praeguseid majandusolusid kui ka ettevõtmise tuleviku tasuvust. Antakse ka soovitusi, milliseid ressursse võiks kasutada.
Seadusi tuleb muuta
Arengufondi energiaühistute programmi juhi Kristiina Sipelga sõnul on energiaühistute algatamise peamine motivaator elektrihinna tõus ja suur küttekulu, mis pole inimestele jõukohane. Selleks et üha rohkem ühistuid, kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid motiveerida energiaühistu algatamisele mõtlema, on loodud veebipõhine nõustamine ja ellu kutsutud kümmet energiaühistu pilootprojekti hõlmav mentorprogramm, mille ülesanne on Sipelga sõnul aidata energiaühistutel tegutsema hakata. „Programmi käigus saavad kümme osalevat kogukonda tuge ja teadmisi energiaühistute loomiseks olulistes valdkondades nagu tehnoloogiad, finantseerimine, kogukonna kaasamine, et võimaluse korral käesoleva aasta lõpuks energiaühistuna toimima hakata,” rääkis ta.
Energiaühistute edulugu seisab puuduliku seadusandluse taga. Erinevalt osaühingust või aktsiaseltsist ei ole energiaühistutel praegu justkui õigust energiat toota. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on juba tehtud seadusemuudatuse ettepanek, et energiaühistutele ei kehtiks miinimumkapitali ega tegevusloa nõue. Ka värskesse koalitsioonileppesse on kirja pandud, et energiaühistute toimimiseks on vaja luua seadusandlikud eeldused.
Leave a Reply