Vändra valda võib kerkida tuulikulabade tehas
Eesti uudised, TehnoloogiaarendusMay 26, 2017
Pärnu Postimees, 26.05.2017
Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte Eleon AS ostis hiljuti Soome Mervento tuulikulabade tehase, mis tähendab üle 100 töötajaga kompleksi toomist Eestisse. Ühe võimalusena kaalutakse tehas ehitada Vändra valda.
Möödunud nädalal kohtusid Eleoni juhid Vändra valla esindajatega ja jõuti isegi nii kaugele, et käidi vaatamas kohti, kuhu tootmine rajada.
Vändra valla arengunõuniku Kalev Miti sõnutsi on tehase ehitamine Vändra valda igati tervitatav. “Meie oleme enda materjalid Eleon ASi juhtidele edastanud, nüüd jääb vaid oodata, kas osutume valituks,” ütles ta.
Miti jutu kohaselt peavad nüüd Eleoni juhid otsustama, kuhu nad tootmise soovivad püstitada. “Valikus on kolm kohta: Aidu, Vändra ja Paldiski. Praegu nad koguvad infot,” seletas Mitt.
Mitt otsis Sõnajalgadele välja sobivad kohad Vändra vallas, kuhu võiks tehas tulla. “Tehase ehitamiseks on konkreetsed nõudmised. Tootmishall on 200 meetrit pikk, see tähendab, et kinnistu peab olema vähemalt 300 meetrit. Ühendus suurte teedega peab olema hea – see oli teine nõue.”
Mitt leidis sobivad kohad Rakvere–Sõmeru maanteel. Sõnajalgu huvitas ka Tootsi kant, aga sealt ei pääse suurte autodega välja. “Tootsis on variante, aga mitte väga häid,” arvas Mitt.
Eleoni juhatuse liikme Andres Sõnajala sõnutsi kaaluvad nad Vändra valla võimalusi hoolikalt. “See oleneb paljuski sellest, kuidas areneb asi meile kuuluvas Aidu tuulepargis. Kui seal tegevust takistatakse, oleme sunnitud otsima alternatiivi. Sügiseks peame lahenduse leidma,” teatas ta.
Vändra valla puhul mängib olulist rolli Tootsi tuulepargi lähedus, kuhu soovitakse püstitada Eesti tehnoloogial põhinevad tuulikud. “Vändra piikonna üks eeliseid on see, et sealt võib leida sobivat tööjõudu. Logistilises mõttes räägivad Pärnumaa kasuks kindlasti Pärnu sadam ja võimalik Rail Balticu raudtee,” selgitas Sõnajalg.
Sõnajala kinnitusel on kõige olulisem see, et tehase lähedusse saaks tuulikud püstitada. Kui see pole võimalik, ei ole tehase sellesse piirkonda rajamine kuigi mõttekas.
Eleon kaalub tuulikutootmise üleviimist Lätti
Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaMay 19, 2017
BNS, 19.05.2017
Tuuletehnoloogia ettevõte AS Eleon ostis Soomest tuulikulabade tehasesisustuse, kuid Aidu tuulepargi rajamise ebaõnnestumisel plaanivad Sõnajalad viia Eestist kogu tootmise Lätti.
Tuulikulabade tehase sisustuse ostnud Eleoni juht Oleg Sõnajalg ütles BNS-ile, et ettevõte plaanib tehase rajada Ida-Virumaale planeeritava Aidu tuulepargi lähedale, kuna suuremõõdulisi tuulikomponente on tema sõnul mõistlik toota nende alade lähedal, kus tuulikuid püstitatakse. “Aidu tuulepargi ehitamine on Eleoni jaoks kriitilise tähtsusega referentside loomise projekt. Kui sellega ei ole võimalik jätkata, siis ma ei näe üldse enam Eestis mõtet jätkata ja õnneks meie naaberriigis on märksa ettevõtjasõbralikumad valitsused,” sõnas Sõnajalg.
“Praegu on meil koostamistehas Lool ja me oleme toonud Eestisse 70 protsenti tuulikukomponentide tootmisest. Meie tehastes töötab umbes paarsada inimest ja nemad peavad endale uue töö otsima kui me Lätti kolime,” ütles Sõnajalg. “Samas kui tootmine täismahus käivitub, siis kokku loome 1500-2000 töökohta,” lisas ta.
Sõnajala sõnul osteti tuulikulabade tehas, kuna labade tootmine on tuulikute tootmise juures kõige suurem kitsaskoht. “On ka ettevõtteid, kes ainult tegelevadki labade tootmisega. Aga täna on situatsioon selline, et mõlemad labade tootjad on üles ostetud meie konkurentide poolt ja see on selge, et konkurendilt labasid osta ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik,” ütles ta.
Postimees kirjutas teisipäeval, et Ida-Viru maavanem esitas tänavu aprillis ootamatult kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuse poolt Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜ-le antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Tartu halduskohus otsustas 3. mail maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada kuuks ajaks ehk 2. juunini tuulikute ehituslubade kehtivuse.
Maa-alusele hiigelelektrijaamale terendab uus võimalus
Eesti uudised, TehnoloogiaarendusFebruary 20, 2017
Postimees, 20.02.2017
Ligi kümme aastat lubade saamise rägastikus topanud maa-aluse elektrijaama hiigelprojekt on saamas uut hoogu, kuna hiljuti liitus arendajatega energiakontsern Alexela, ja uus asukoht on Paldiski.
Energiasalv OÜ alustas ligi 350 miljonit eurot maksva keerulise ja kohmaka nimega pumphüdroakumulatsioonijaama projekti arendamisega juba möödunud kümnendi lõpus. Eestis ja isegi maailmas unikaalne 500-megavatine elektrijaam pidi tulema Jõelähtme valda Muuga sadama territooriumile.
Möödunud aasta mais, pärast kaheksa aastat kestnud läbirääkimisi Jõelähtme vallavalitsusega pidid arendajad endale tunnistama, et detailplaneeringu kinnitamine pole seal võimalik. «Läbisime kõik protsessid, kuid vald leidis aina uusi probleeme. Ja kui uusi ei tulnud, otsiti jälle vanad üles. Tundus, et nad pole asjast sugugi huvitatud,» rääkis projekti eestvedaja Peep Siitam.
Loe pikemalt Postimehest.
Allikas: Johan Laiv, Postimees
Viking Line’i parvlaev saab rootorpurje
Maailma uudised, TehnoloogiaarendusFebruary 1, 2017
Tehnikamaailm, 01.02.2017
Arvutijuhtimise ja andmekontrolliga tarniv Norsepower Oy Ltd allkirjastas Soome laevandusettevõttega Viking Line lepingu, et paigaldada veeldatud maagaasil töötavale parvlaevale M/S Viking Grace rootorpuri. Tegu saab olema maailma esimese veeldatud maagaasi ja toimel liikuva hübriidlaevaga.
Viking Grace sõidab Turu saarestiku (Soome) ja Stockholmi (Rootsi) vahel ning on juba praegu üks kõige keskkonnahoidlikumaid parvlaevu maailmas. Norsepoweri tehnoloogia kasutuselevõtmine vähendab laeva heitmeid, kütusekulu ja sellega seotud kulutusi: süsinikuheide väheneb aastas umbes 900 tonni, mis tähendab 300 t veeldatud maagaasi kokkuhoidu aastas.
Ettevalmistused on juba käimas ja paigaldamine algab 2018. aasta II kvartalis. Viking Grace’ile kinnitatakse üks keskmise suurusega 24 m kõrgune ja 4 m läbimõõduga Norsepoweri rootorpuri, mis teeb sellest maailma esimese veeldatud maagaasi ja toimel liikuva hübriidlaeva.
Norsepoweri rootorpuri, mille saab ilma pikema seisakuta paigaldada nii uuele kui ka juba kasutusel olevale laevale, on Flettneri rootori uuendatud versioon ehk pöörlev silinder, mis kasutab laeva jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti. Täisautomaatne süsteem tuvastab, millal on kütuse säästmiseks piisavalt tugev tuul ja käivitab rootorid automaatselt.
Asjaosaliste kinnitusel on sõltumatu andmeanalüüs näidanud, et soodsa tuulega marsruutide, piisava suurusega rootorpurjede ja sobiva töökiiruse korral on aastas võimalik kokku hoida kuni 20% kütust.
Tehnoloogia majanduslikku otstarbekust tõestavad ka kaks väikest Norsepoweri rootorpurje, mis paigaldati Bore’i 9700 t veeremilaevale M/S Estraden. NAPA (juhtiv merendusandmete analüüsi, tarkvara ja teenuste pakkuja) mõõdetud ja sõltumatult kontrollitud rootorpurjelahendus vähendas Estradeni kütusekulu 6,1%.
Põlevkivi, me kuld ja pühadus, kardab tuult
Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaJanuary 6, 2017
Delfi, Eesti Päevaleht, 06.01.2017
Tuulikute kasuks 3 : 0. Faktid räägivad selget keelt: tuul on põlevkivist 69% soodsam.
Sada aastat tagasi oli maakera keskmine temperatuur ühe kraadi võrra jahedam. See lihtne fakt koos lugematul hulgal teaduslike uurimistöödega on veennud maailma teadlasi inimtekkelises kliimasoojenemises. Nüüd ollakse pea eranditult ühel meelel: see on probleem ja midagi tuleb teha.
Tehaksegi. Kliimaküsimus on oluline, sest loob energia tootmisele konteksti. Inimest üldjuhul ei huvita, kuidas elekter stepslisse saab, ometigi otsivad riigid Eestist Hiinani alternatiivseid energiaallikaid, vähemalt nähakse vaeva traditsiooniliste tootmisviiside puhtamaks muutmiseks.
Selguse mõttes – uute energiaallikate puhul räägitakse kõikjal maailmas kas päikesest või tuulest. Ainult nende kahe puhul on tehnoloogia järgmise paarikümne aasta jooksul niivõrd arenenud. Põhja ja parasvöötme piirkonnas, kus asub ka Eesti, tähendab see tuult. Uute tuulikute standardkõrgusel (150 meetrit maapinnast) jagub seda peaaegu aasta ringi. Seetõttu ongi Eesti ja lähiriikide jaoks sobivaim taastuva energia allikas tuul.
Samal ajal on tõsi see, et Eesti on teinud suuri investeeringuid põlevkivienergeetikasse. Utah, Jordaania, Auvere elektrijaam – need on mõned tuntumad näited. Viimane neist on ühtlasi planeeritud üleminekuna põlevkivilt alternatiivsetele allikatele, sest 50% ulatuses saab seal põlevkivi asendada biomassiga.
Eestlastele on aastaid pähe taotud, et põlvkivi on meie kuld ja energiaallikana veel aastakümneid asendamatu. Kliimapoliitiliste kvootide täitmiseks peavad eestlased oma kortereid soojustama, sõitma elektriautodega ja kodus radiaatori jahedamaks keerama, aga põlevkivi on püha.
See võib ju nii olla, ent vaatame ikkagi enne faktid üle. Kas tuuleenergia on efektiivsuselt põlevkivist aastakümneid maas? Kas maksumaksja sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvad investeeringud põlevkivisse on 2017. aastal endiselt õigustatud?
Tuule ja põlevkivi võrdlus
Võrdlen Eesti Energia hiigelinvesteeringut, uut Auvere põlevkivi elektrijaama, ja koostöös 200 Euroopa teadlasega välja arendatud Eesti tehnoloogial põhinevat uue põlvkonna elektrituulikut Eleon 3M116, Eesti tuuleenergia lipulaeva.
Kõigepealt investeeringu maksumus. Auvere elektrijaama koguinvesteering oli 638 miljonit eurot. See tähendab, et ühe installeeritud megavati kohta kulus 2,13 miljonit eurot. Ühe kolmemegavatise Eleoni elektrituuliku maksumus on 4,95 miljonit eurot, seega 1,65 miljonit eurot installeeritud megavati kohta. Eleoni investeering megavati kohta on 31% soodsam. Esimese raundi võitja: tuulik.
Maksumus ei ole alati kõige tähtsam, seepärast tuleb eraldi võrrelda efektiivsust. Auvere jaam on energiat tootnud 2015. aasta maikuust, Eleoni prototüüp Saaremaal on seda teinud 14 kuud kauem. Seepärast taandan arvutused ühele kuule. Toodangunäitajate võrdluses on Auvere tootnud 233,3 megavatt-tundi kuus ühe megavati kohta, Eleoni sama näitaja on 294,1. Eleoni toodang megavati kohta on 29% efektiivsem. Teise raundi võitja: tuulik.
Viimaks vaatlen kaudsemaid võrdlusnäitajaid, sest kontekst on samuti oluline. Nagu öeldud, on globaalsed keskkonnaküsimused kõikjal energiapoliitika kujundajad.
Auvere põlevkivijaam vajab veel lisainvesteeringuid, et selle põhjustatav negatiivne keskkonnamõju mahuks normide sisse. On paratamatu, et erinevalt tuulikutest ei jõua põlevkivist energia tootmisest keskkonnale tekkiv kahju kunagi päris nulli. Ka tooraine omahinna võrdluses on selge, et tuul on põlevkivi omahinnast lõpmatult odavam. Tuul ei saa kunagi otsa.
Kindlasti on oluline ka tööjõuga seotu. Kiputakse arvama, et tuulik ei vaja tööjõudu. See on ekslik arvamus. Üks suur tuulik koosneb 10 000 osast, mis vajavad ekspertidelt nii kokkupanekut kui ka hooldamist. Eleoni tuulikutööstus loob ühe megavati kohta kuni kuus püsivat töökohta, ühe 30 tuulikust koosneva pargi puhul tähendab see 612 töökohta. Teadaolevalt on Auvere elektrijaamas püsivalt tööl 46 töötajat. See teeb 0,153 töötajat megavati kohta. Tõsi, lisanduvad kaevurid, kuid ilmne on see, et töökohtade loomise poolest on tuulikutööstus võrreldav põlevkivitööstusega.
Nii tulebki kokkuvõttes tõdeda, et ka kolmas raund langeb tuulikute kasuks. Faktid räägivad selget keelt: tuul on põlevkivist 69% soodsam. Eesti oma tuulikutehnoloogia on nii sotsiaal-majanduslikus kui ka keskkonnahoiu kategoorias Eesti jaoks mõistlikum kui põlevkivitehnoloogiasse panustamine. Seljavõit.
– PISITEKST –
● Võrdlen Auvere põlevkivielektrijaama ja Eesti tehnoloogial põhinevat uue põlvkonna elektrituulikut Eleon 3M116.
● Eleoni investeering megavati kohta on 31% soodsam. Esimese raundi võitja: tuulik.
● Eleoni toodang megavati kohta on 29% efektiivsem. Teise raundi võitja: tuulik.
Ettevõte soovib Liivi lahte tuulepargi ja rannakarbikasvatuse rajada
Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaDecember 29, 2016
BNS, 29.12.2016
Tuuletraal OÜ soovib rajada 2021. aastaks Liivi lahte tuulepargi ja rannakarbikasvatuse, selleks vajab ettevõte aga ministeeriumite nõusolekut, mida firma praegu taotlebki.
2013. aastal plaanis ettevõte piirkonda rajada tehissaared ning kalakasvanduse, nüüdseks on plaanid mõnevõrra muutunud. “Tehissaared on jäänud tahaplaanile, praegu plaanime meretuulikuid ja rannakarbikasvatust,” ütles ettevõtte juhatuse liige Eero Saava BNS-ile.
Plaanitav asukoht on kolme aasta tagusega võrreldes jäänud samaks. “Ta on täpselt samas kohas mis 2013. aastal plaanitud, 30 kilomeetrit Saaremaast, 30 Ruhnust, 30 Kihnust, sellises kolmnurgas,” sõnas Saava.
Hetkel on Tuuletraali projekt ministeeriumites kooskõlastamisel, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) projektile vastuväiteid pole. “Meile pole veel kõigilt ministeeriumitelt heakskiit laekunud. Nagu alati selliste projektide puhul, otsustab kaitseministeerium. Juhul, kui ministeerium suhtub positiivselt, võiks 2021. aastaks tuulepark valmis olla,” märkis Saava.
Tuuletraal soovib merre püstitada 76 tuulikut, mille vahelisele alale on ettevõttel plaanitud rannakarbikasvatus. “Teoreetiline võimalus on, et tehissaarele tuleb rajada elektrialajaam. Pigem me otsustasime, et ei tee tehissaari, sest me ei kujuta ette, mis võiks nende keskkonnamõju olla. Püüame keskkonnamõju minimaalsena hoida,” märkis Saava. Kui alajaam ehitatakse, on sellele tema sõnul plaanitud rajada ka radar, mis täiendaks riigi seirevõimekust.
Hetkeseisuga projekti investoreid kaasatud veel pole. “Meretuulepargi projekt on iseenesest väga kallis ettevõtmine, meie ülesanne on projekt ette valmistada ja sobivas faasis hakata investoreid otsima,” sõnas Saava.
Sõnajalad: Eesti tuulikutootjad on löögi all
Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaDecember 28, 2016
Saarte Hääl, 28.12.2016
Eestis on ettevõtted, kel arendustööd tehtud ja prototüübid valmis, et alustada suuremahulist tuulikutööstust ja eksporti, ent riigipoolne tugi, mis võimaldaks rajada hädavajalikke referentsparke, sisuliselt puudub.
Nõnda tõdes tuuletehnoloogia liidu juhatuse esimees ja tuuleenergiaettevõtja Andres Sõnajalg ajalehes Postimees ilmunud arvamusartiklis. Olukord Eestis on tuulikutootjate seisukohast pehmelt öeldes nördima panev.
Saarte Häälega vestles samal teemal Oleg Sõnajalg, kes tunnistas, et kuigi mõned lootuskiired paistavad, jääb tema siiski realistiks ja peab võimalikku riigipoolset kannapööret pigem imeks.
Tehnoloogia olemas
Sisuliselt on Eesti tuulikutöösturite suurim probleem referentsid, mis võimaldaksid alustada eksporti. Sõnajala sõnul tehakse arenenud tuuletehnoloogia tööstusega riikides esimesed referentspargid koduturul. Selline on praktika nt Hispaanias, Taanis ja Saksamaal. Ka Eestis on Sõnajala kinnitusel konkurentsivõimeline tehnoloogia välja töötatud, aga ikkagi jääb mulje, et riik üritab tootjatele pigem kaikaid kodaratesse pilduda kui nende arengule kaasa aidata. “Riigipoolne tugi on aga sellises sektoris hädavajalik, et edu saavutada,” kinnitas tuulikutööstur.
Kohaliku tööstuse rajamise teel on tema sõnul kaks olulist tõket: Tootsi tuulepark ja elektrituruseadus. Seejuures on jutt valitsuse otsusest eraldada Tootsi tuulepark Eesti Energiale. Selle otsuse on tuuletehnoloogia liit kohtus ja Euroopa Komisjonis vaidlustanud, sest nõnda on tekitatud olukord, kus Eesti taastuvenergia turg monopoliseeritakse Eesti Energiale ning eiratakse ausat konkurentsi. “Riigiettevõte ostab välismaalt tuulikud, sest Eesti tootjad tõrjuti hankelt eemale, ja ehitab odavate kuludega üles Eesti suurima tuulepargi,” selgitas Sõnajalg. Ajaleht Äripäev kirjutas läinud nädala lõpul siiski, et Tallinna halduskohus peatas valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark enampakkumiseta Eesti Energiale.
Mis puutub aga veel nn Tootsi küsimusse, siis sellele oleks alternatiivseks lahenduseks elektrituruseadus, mille muudatus pannakse riigikogu majanduskomisjonis lauale jaanuari esimeses pooles. Ses osas on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teinud ettepaneku lisada sinna innovatsioonimeede.
Lahtiseletatuna tähendaks see taastuvenergiatoetuse maksmist innovaatilise taastuvenergia tehnoloogia abil toodetud elektrienergia eest üle seadusega praegu seatud 600 GWh aasta piiri. „Ettepaneku eesmärgiks on rajada koduturule esimene arvestatava suurusega taastuvenergia tootmisvõimsus ehk tuulepark, mis võimaldab saada eksportimiseks vajalikud referentsid,“ selgitas ta.
Need mainitud referentsid annaks viimaks ometi võimaluse tööstuse rajamisega edasi liikuda. Sõnajalgade plaan on luua Eestisse suuremahuline tööstus, mis toob kaasa ligi 1500 töökoha loomise.
“Kui riik otsustab, et eksportiv tööstus on nende jaoks oluline, siis oleme valmis selle tegema Eestisse,” märkis ta. “Kui ei, siis pannakse meie loodud tehnoloogia kokku kuskil mujal Euroopas, kus on juba vajalikud teadmised ja tootmisvõimekus.” Töökohti aga sel juhul siia ei tule ja raha liigub teiste riikide maksumaksjate taskutesse.
Salmel tuleb rekord
Saaremaal käib Sõnajalgadel töö jätkuvalt hoolega – Salmel asuv tuulikutarkvara arenduskeskus panustab igapäevaselt Eleoni tehnoloogia arengusse. Seal töötaval Eleoni prototüüptuulikul on aga aasta kokkuvõttes tulemas silmapaistev tootmisrekord.
“Selliseid toodangunumbreid poleks võimalik saavutada, kui tuulik ei oleks pidevalt töökorras, ja meie tuuliku puhul on töökorrasoleku protsent algusest peale olnud kõrge, kerkides 2016. aasta kokkuvõttes üle 99,” kinnitas Sõnajalg.
Eelmisel, hea tuulega aastal tootis Salmel asuv 3MW Eleoni tuulik 11,1 GW/h. Sel aastal tuleb Eleoni toodanguks rekordiliselt 11,2 GW/h, sõltumata sellest, et on madalama tuulega aasta.
Aidu tuulikuparki püstitatakse esimest tuulikut
Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaDecember 16, 2016
ERR uudised, 16.12.2016
Endises Aidu karjääris kerkib Baltimaade suurimaks kavandatavale tuulikuparkide alale esimene tuulik. Parki on plaanis rajada ka tuulikulabade tootmise tehas, et kunagi luua Eestisse elektrituulikute valmistamise tööstus. Tuulepargi arendajad on Lüganuse valda ehitanud kaks alajaama. Kerkimas on esimese tuuliku 135 meetri kõrgune torn ja ettevalmistused käivad järgmiste tuulikute püstitamiseks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis peaks 2020. aasta alguses olema Aidus püsti 30 tuulikut koguvõimsusega 100 megavatti.
“See on puhtalt Eesti innovatsioon. See tugineb meie enda patenteeritud leiutisel. Esimene testtuulik, mis on püstitatud Saaremaale kolm aastat tagasi, on näidanud täiesti hiilgavaid tulemusi ja me usume, et kogu see tuulepark tuleb näidispargiks Eestis leiutatud tehnoloogiale,” selgitas AS Eleon juhatuse esimees Oleg Sõnajalg.
Näidispargi loomine on vajalik selleks, et sealt saadavate andmete põhjal saaks uudseid tuulikuid müüa väljapoole Eestit.
Testide põhjal peaks uue tehnoloogiaga saama energiat toota kuni 30 protsenti senisest rohkem.
Tootmisprotsessi odavdamiseks on plaanis Aidusse rajada ka tuulikulabade tehas. Kaugem eesmärk on luua Eestisse elektrituulikute valmistamise tööstus. Plaani realiseerumine sõltub arendajate sõnul vastuvõetavatest seadustest.
“Tehase loomine sõltub natuke rohkem elektrituru seadusest, sest kui me saame Aidu tuulepargi ühe hooga valmis ehitada ja elektrituru seadus ei riku ära taastuvenergia hinnamudelit, siis oleme valmis eksportturule minema,” ütles Sõnajalg.
Lüganuse vald on tuulikutest huvitatud, sest lepingu järgi saaks vald sõltuvalt tuulikute kerkimise kiirusele 10 000 kuni 54 000 eurot aastas. Valla elanike igapäevaelu tuulepark ei sega.
“Asukoht, kus nad hakkavad neid püsti panema, on täiesti eraldatud endine karjäär, kus täna elanikke ümbruskonnas ei ole. Tegelikult ei tohiks see kuidagi häirida ühtegi kohalikku elanikku,” ütles Lüganuse vallavanem Viktor Rauam.
Kui tuulepargi arendajate ideed realiseeruvad, siis annaks see tööd rohkem kui 1500 inimesele. Investeeringu maksumus on üle 160 miljoni euro.
«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»
