Eesti Energia vaigistas oma suurima konkurendi 500 miljoni euroga
Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap May 30, 2018
Delfi Ärileht, 30.05.2018
•• Üht Eesti ajaloo suurimat, poole miljardi euro suurust ostutehingut valmistati ette aasta algusest.
•• Eesti Energia suureneb omandamisega ühe teravatt-tunni jagu aastas.
•• Kriitikud peavad eilset Eesti energiapoliitika mustaks päevaks, sest riiklik energiamonopol saab võimu juurde.
Pikalt levinud kuuldused, et riikliku energiakontserni Eesti Energia tütarfirma Enefit Green ostab hiigelsumma eest enamjaolt norralastele kuuluva , said eile kinnitust. Riigifirma käib 17 Eestis ja Leedus asuva eest välja 289 miljonit eurot ja võtab üle ka laenud 204 miljonit eurot. Pea poole miljardi eurone tehing on Eesti ajaloos suuruselt kolmas ning jääb alla vaid Hansapanga Swedbankile müügile ja Tallinki Silja Line’i ostule.
Kuigi eile kogunesid kõik asjaosalised sümboolselt Paldiski – mille 2012. aastal samad ettevõtted kahasse rajasid – ja pidulikult allkirjastati ka lepingud, tuleb nüüd kuni viis kuud oodata kõigi kolme Balti riigi konkurentsiametite heakskiitu. Ametitel peaks rasket kaalumistööd jätkuma – koondub ju nüüd Baltimaade suurim tootmise võime Eesti Energia kätte. Samuti asjaolu, et kui tulevikus hakatakse maksma vähempakkumiste ehk oksjonite korras, siis tõenäoliselt on seal üks osaleja ja üks võitja – ikka Eesti Energia, kellele teised turuosalised ei suuda konkurentsi pakkuda.
Riigikapitalism vohab
Kriitikud näevad tehingus ka küsitavusi. Peale järjekordse näite riigikapitalismi vohamisest ja õhku jäävast küsimusest, kas Eesti Energia maksis ikka õiglast hinda või kaugelt liiga palju, osutatakse asjaolule, et Eesti Energia ostis ära oma suurima konkurendi ja kritiseerija. Oli ju üks neist, kes Tootsi pärast kohut käis ja praegugi vaidlustas riigi otsuse panna maa enampakkumisele. Ärilehele teadaolevalt osalesid ostupakkumisel ka 51% Soome riigile kuuluv Fortum ja leedulaste riigifirma Lietuvos Energija, samuti mitu infrastruktuuriprojektidesse investeerivat fondi. Kuidas küll jätkus Eesti riigifirmal kõige rohkem raha, et võidupakkumist teha? Pealegi on nüüd Eesti Energia veelgi kindlustanud oma positsiooni siinsel energiaturul. See paneb küsima: kas lõpuks arvestataksegi siin enam Eesti energiapoliitikaga või Eesti Energiale sobiva poliitikaga?
Üks energiaettevõtte Alexela omanikke Marti Hääl tõi esile ka selle, et ettevõtete konsolideerumine pidurdab veelgi Eesti energiaturu niigi vaevalist liberaliseerumist ja avaldab Eesti majandusele aastakümneteks olulist mõju. „Huviga jälgin konkurentsiameti seisukoha kujunemist. Mootorikütuste jaeturul juba kuni kolmandiku turuosa koondumises (viitab Alexela hiljutisele Euro Oili ostule – toim) nähti probleemi ja peeti leevendusmeetmeid vältimatuks. Kas see tehing tähendab nüüd Eesti konkurentsivõimetu energiapoliitika külmutamist kuni ostuhinna tasuvuseni?”
Ühe Euroopa pensionifondide raha investeeriva välisfondi esindaja, kes samuti ostmisel osales, sõnas, et riigi põhjatu rahakotiga ülepakkumiste tegemine peletab välisinvestorid eemale. „Muidugi tekitab küsimusi, miks ei ole Eesti suutnud siia meelitada pensionifonde, mis otsivadki väiksema riskimääraga investeerimisprojekte. Ja loomulikult ongi siin risk, et see, kui riigiettevõtted varasid üles ostavad, peletabki välis- või eraraha eemale.”
Kallas kritiseeris
Poliitikutest ainsana võttis eile sõna Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes mõni minut pärast tehingu avalikustamist seda kritiseeris. Ärileht oli talt kommentaari küsinud juba varem, ent siis ta keeldus – tõenäoliselt huvide konflikti pärast, sest Kallase elukaaslane Arvo Hallik töötab Superia investeerimisfirmas, mis nõustas tehingus müüjat ehk omanikke. Nüüd sai Kallas olla avalikult kriitiline: tema arvates poleks Eesti Energia omaniku esindaja, rahandusminister Toomas Tõniste pidanud tehingule nõusolekut andma.
Kallas põhjendas, et energiatõe monopol läheb nüüd täielikult Eesti Energia kätte. Ta viitas ka võimalusele, et seegi kord on firma teinud ülepakkumise. „Advokaadina nägin juba kümme aastat tagasi mitme projekti puhul, kuidas Eesti Energia tuli pakkuma selgelt rohkem, kui pakkus ükski erasektori ettevõtja. Ometi on see ju kokkuvõttes maksumaksja raha, mida niimoodi kulutatakse.” Kui aga tehing on tehtud, tuleks Kallase arvates tõsiselt kaaluda jaotusvõrgu lahutamist Eesti Energia varadest. „Jaotusvõrku ei investeerita piisavalt, samas tehakse tehinguid, kus võetud riske maandatakse just jaotusvõrgu varadega.”
Ärilehele teadaolevalt kulges ka valitsuse aprillikuine kabinetiistung, kus Eesti Energia juht ja nõukogu liikmed eesotsas Väino Kaldojaga kavandatavat suurostu tutvustasid, ootamatult vaikselt. Arvestades tehingu väärtust, oli huvi leigevõitu.
Võib-olla oli selle taga tõsiasi, et ka ministrites tekitas nii suur tehing mõningast aukartust ja üksikasjadest oligi keeruline aru saada, mistõttu eelistati suu kinni hoida. Tehingu ettevalmistajad kinnitasid mitu korda, et valitsus ei pea selle suurostu finantseerimiseks Eesti Energiasse mingeid lisarahasüste tegema. Hakkama saadakse oma vahendite ja kaasatavate finantsidega. Lõpuks kõlas ka paar küsimust. Ministrid tahtsid peamiselt teada, kas tehing võib kaasa tuua tõusu. Poliitikutel tekkis kartus, et kui kulutatakse suur summa raha, siis kas see võidakse enne valimisi tarbijate käest kallimate elektriarvetega tagasi küsida. Eesti Energia esindajad lubasid: midagi sellist ei juhtu. Küsimused vaibusid, sadu miljoneid väärt tehing oli saanud valitsuselt põhimõttelise heakskiidu.
– ÄÄREJUTT –
: kuuldavasti ei teinud me isegi kõige kõrgemat pakkumist
Eesti Energia juht ütleb, et kuna Põhjamaadel on ühtne energiaturg, on jutt monopolist asjatundmatu
Eesti Energial on ligi miljardi eest laene. Kust te veel tehingu jaoks raha võtate?
Meil oli Tootsi jaoks plaanitud raha, millega tahtsime osta tuulikuid ja ehitada, see on vaidluste taha seisma jäänud. Nagu teada, ei suuda riik seda maad kellelegi kasutada anda ja enampakkumine on vaidlustatud. Nüüd tekkis meil võimalus neid vahendeid kasutada.
Ja nüüd ostsite oma konkurendi ja vaidlustaja ära.
See ei olnud kindlasti otsuse tagamaa. Vardari protsess, et nad otsustasid Baltikumis varad realiseerida, tulenes Norra omavalitsustest koosnevast omanikeringist, kes tahavad kodus hüdroenergiat arendada.
Peate siiski laenu võtma?
Ilmselt mingis mahus peame, et teised asjad ka ära majandada. Tundub, et u 150 miljoni eest võtame uut laenu, aga samas maksame ka vana tagasi. Ent on endal bilansis 204 miljonit laenu, vaatame ka selle üle, et saame selle ehk refinantseerida paremate tingimustega.
Kui palju aega tehingu jõustumiseks kulub?
Regulaatoritel on otsuse tegemiseks viis kuud. Loodame, et need otsused tulevad kiiremini. Me oleme muidugi hästi ette valmistatud, lähiajal saadame materjalid ära.
Peamiselt kritiseeritakse tehingut sellepärast, et Eesti Energia monopoliseerib jälle ühe valdkonna.
Kes natukenegi energiaturgudest teab, sellele on ju selge, et Eesti elab rahulikult ära ka kodumaise tootmise kinnipaneku korral – meil on piisavalt ülekandevõimsusi, et katta ka kõrgeim tarbimine. Põhjamaade ja Baltikumi turg kokku on 400 teravatt-tundi. Eesti Energia ja tootmine kokku on 11 teravatt-tundi. See jääb ikka u 2% juurde koguturust ja tänane tehing ei mõjuta kuidagi turuolukorda. Tarbijad saavad ikka turuhinda, mis sõltub mitte Eesti nõudlusest ja pakkumisest, vaid kogu Euroopa energiaturu olukorrast.
Olen aru saanud, et kui Eesti Energia midagi teeb, siis konsensuslikult kõigile meeltmööda olla ei saa. Meie toimetame paikapandud strateegia järgi ja tegime seda, mida lubasime teha.
Kas valitsus andis teile heakskiidu?
Meil ei ole vaja valitsuse heakskiitu, aga muidugi informeerisime. Üldkoosoleku (rahandusminister Toomas Tõniste – toim) otsus ja nõukogu mandaat on meil olemas. Protsessi ma detailsemalt ei kirjeldaks, ütlen vaid, et see on olnud professionaalne ja tulemuslik.
Kas nõusolek tuli siiski raskelt?
Kas nii suured otsused saavad tulla kergelt? Kõik protsessis osalenud inimesed on oma tööd teinud täie vastutusega ja pikkade arutelude käigus sai ainult selgemaks, et ajame õiget asja.
Keegi siis teid otseselt ei pidurdanud?
Kõigil on omad kaalutlused – poliitikul, konkurentsiametil, konkurendil, energiatarbijal. See on täiesti mõistetav.
Räägitakse ka, et te olete väärtusest kõvasti üle maksnud. Riigifirma tuli ja lõi norralased rahapakiga oimetuks?
Las norralased ütlevad seda siis ise (Norra firma esindaja ei kommenteerinud tehingu pakkumisi – toim). Mis küll aitas meil paremat hinda pakkuda, oli see, et kasvõi sellesama Paldiski üheskoos opereerides on meil tekkinud sünergiad, mida suudame nüüd konsolideerudes kõikidel objektidel välja tuua. Me oleme hinna kainelt ja rahulikult läbi mõelnud, peale selle oleme hinnanud potentsiaali, mille annab kahe ettevõtte portfellide, kompetentsi ja töötajate liitmine. Teised pakkumishinnad ei saa muidugi kunagi avalikuks, aga mulle on öeldud, et meie hind ei olnud kõige kõrgem. Nii et kui keegi tahab öelda, et me maksime üle, siis pangu oma nimi alla ja avalikustagu hinnad.
Kui suur osa langeb Eesti investoritele?
Romet Kreek
77% kuulub norralaste Vardar Eurusele ja 23% Eesti investoritele. Eestlased jagavad seega omavahel 66 miljonit eurot.
Sellest 12,6 miljonit saab Aivar Berzinile kuuluv Vestman Energia AS ja 15,6 miljonit Peeter Mänd ettevõttega Ivard OÜ. Hannes Tamjärve ettevõte HTB Investeeringute OÜ kasseerib 7 miljonit. Hansapanga asutajale Jüri Mõisale kuuluva JMB Investeeringute OÜ osa on 11,5 miljonit eurot.
juhtkonna liikmed ja Kalle Kiigske saavad mõlemad oma ettevõtete kaudu 6,9 miljonit eurot. Ambient Sound Investments OÜ jagu on 4,3 miljonit eurot.
– PISITEKST –
● Kuidas küll jätkus Eesti riigifirmal kõige rohkem raha, et võidupakkumist teha?
● Ministrid tahtsid peamiselt teada, kas tehing võib kaasa tuua tõusu.
Leave a Reply