GE kombineerib maagaasi, tuule- ja päikeseenergia (Fyysika.ee)
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 16, 2011
Roheline Värav, 16.06.2011
Hübriid-elektritehas oleks kõige odavam ja kergem viis taastuva energia kasutamise suurendamiseks maailmas, kirjutab Stiina Kristal Fyysika.ee-s.
General Electrics teatas esimesest elektrijaamast, milles kombineeritakse tuule- ja päikeseenergia maagaasiga – 530-MW jõujaam, mis hakkab tööle Türgis 2015. aastal. Elektrijaama muudab praktiliseks paindlik kõrge efektiivsusega maagaasi süsteem, mille kasutamise plaanid tegi firma teatavaks kaks nädalat tagasi, ning soojusenergia süsteem, mille on loonud eSolar, Californias töötav ettevõte, millesse GE hiljuti investeeris, kirjutab technologyreview.com.
Sellisest hübriidjaamast võib saada mõningates maailma osades domineeriv elektrijaama tüüp, sõnas GE esindaja. Uus tehnoloogia on mõeldud eelkõige riikidele, kus kasutatakse 50-hertsist elektrit. Eriti lihtsustaks see tehnoloogia taastuva energia eesmärkide täitmist Hiinas ning Euroopa Liidus.
Päikeseenergia lisamine maagaasi elektrijaamadele ei ole uus idee, kuid ilma valitsuse toetusteta pole see säästlikuks osutunud. GE sõnul saavad need hübriidjaamad tänu oma uutele turbiinidele ja nendega seotud tehnikale ning õige päikesevalguse ja maagaasi hinna korral olla konkurentsivõimelised ka ilma valitsuse toetuseta.
Kuigi päikese soojusenergia ja maagaasi turbiinide kombineerimise idee pole uus, on seda tuule lisamine sellistesse süsteemidesse, sõnas GE. Kombineerides tuule ja maagaasi elektrijaamad, saab mingil määral kokku hoida tuuleenergia kuludelt – tuulepark võib jagada mingit osa maagaasi elektrijaama kontrollsüsteemidest ning selle ühendusest üldise elektrivõrguga. Samuti silub maagaasi elektrijaam üle mõningad tuuleenergia varieeruvused.
Päikese soojusenergia hõlmab endas peegleid, mille abil päikesevalgus ning sellest tulenev soojus kontsentreeritakse ning millest seejärel auru toodetakse. Seda auru saab maagaasiga kombineeritud elektrijaamas võimsuse suurendamiseks edastada auruturbiinidesse.
eSolari loodud päikesevalguse fokusseerimise mehhanism vähendab kulusid kahel moel – selle moodulitest koosnevat fokusseerivat süsteemi on lihtne paigaldada ja erinevatele elektrijaamadele sobivaks modifitseerida. Samuti saab selle abil kätte kõrgema temperatuuriga auru kui varasemad päikese soojusenergia süsteemid, suurendades jällegi jõujaama võimsust. Samuti on GE töötanud välja maagaasi elektrijaama, mis on väga kõrge efektiivsusega ning mille võimsust saab kergesti seadistada silumaks päikeseenergia võimsuse varieeruvust.
Ühendades päikese soojusenergia süsteemi maagaasi elektrijaamaga ning elimineerides nii vajaduse osta eraldi auruturbiine ja selle lisavahendeid, on päikese soojusenergia süsteemi pealt võimalik kokku hoida kuni 50% kuludest, sõnas Jon Van Scoter, eSolari tegevdirektor ja juhataja. GE soojustoodete aseesimees Paul Browning nimetab uut süsteemi kõige tasuvamaks päikeseenergiaks, mis tänapäeval saadaval.
Allikas: http://www.technologyreview.com/
Fyysika.ee
Martin Kruus: tuumajaam tõstab elektri hinda rohkem kui taastuvenergia
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 15, 2011
Delfi Majandus 15. juuni 2011 12:12
Eesti tuuleenergia assotsiasiooni esimees Martin Kruus ütles tänasel üleilmsel tuulepäeval lugejate küsimustele vastates muuhulgas, et aatom-elektrijaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas ning elektrihind kasvab selle rajamisel kordades rohkem kui taastuvenergia puhul.
Mida teate rääkida tuulegeneraatorite põhjustatud infrahelist? Kuidas ja kui suures raadiuses mõjutab see ümbritsevat elukeskkonda?
Infraheli sagedusega 20 Hz ei ole tuvastatav madalamal tasemel kui 79 dB, kuulmissüsteemi mõjutamiseks peab teadlaste sõnul infraheli tugevus olema sellise sageduse juures vähemalt 145 dB. Elektrituulikute poolt tekitatav infraheli jääb vahemikku 50 kuni 70 dB, mis on tunduvalt alla taseme, mil inimene seda kuulma hakkab. Seetõttu ei avalda tuulikud inimese tervisele mitte mingisugust mõju.
Kohe meenub mingi välismaa firma plaan katta tuulikutega suur osa Hiiumaast. Kas selliseid tuuleparke, kus elekter ja raha viiakse välja, aga elukeskkonna reostus (mastid, undamine, vilkumine jmt) jääb meie kanda, on ikka vaja?
Füüsiliselt elektrit välja viia pole võimalik, see tarbitakse ikkagi meil kohapeal ära. Nagu vesigi voolab väikseima takistuse suunas, siis liigub ka elekter alati sinna süsteemis, kus väikseim takistus ning kuna elektriliinid ise on üks suur takisti, siis tarbitakse elekter alati selle genereerimise vahetus läheduses. Seega ei saa elektrit kunagi nii-öelda kotiga ära viia.
Kui energiat mingit piirkonnas genereeritakse rohkem kui seal tarbitakse, siis on võimalik energiat süsteemist välja eksportida, kuid kuna tuuleelektri osakaal on täna vaid neli protsenti Eesti tarbimisest, siis seda ohtu täna ei ole.
Kas eraisiku toodetud energiat saab võrku müüa ja millised on selle tingimused?
Energiamüügiga saab tegeleda siiski juriidiline isik, kuid pidasite vast silmas, et kas väiketootjad saavad oma toodetud energiat võrku müüa.
Teoreetiliselt peaks see olema võimalik ja on ka toimiv keskmise suurusega tuulikute (100-200 kW) ja väikeste vesiveskite puhul.
Väiketuulikute (alla 20 kW) liitumine elektrivõrguga ei ole kahjuks aga siiani väga sujuvalt läinud ja meie teada ei saa hetkel nii väikestest tuulikutest toodetud elektrit võrku müüa. Siiski on olukord paranemas ja loodetavasti täpsustuvad juba selle aasta jooksul väikeseadmete liitumistingimused ja elektri võrku müümine saab väiketootjatele ka tegelikus elus võimalikuks.
Hetkel käib siin tihe koostöö ministeeriumi, jaotusvõrgu, ülikoolide ja väiketuulikute tootjate/müüjate vahel.
Millised on täna Eesti kodanikul võimalused investeerida tuuleenergia tootmisesse? See tähendab, et kui inimesel on säästud, mida ta sooviks investeerida tuuleenergeetikasse, siis millised on võimalused?
Eestis saab tuuleenergia tootmisesse investeerida ainult omades ise tuulikut, meil selleteemalisi ühistuid või börsiettevõtteid pole veel tekkinud, kuigi võiks. Meile lähim tuuleenergiaga tegelev börsiettevõtte on Rootsi firma Eolus Wind, kelle aktsiaid saab osta Stockholmi börsilt NASDAQ OMX First North ning kes ka Eestis tuuleparke omab ja arendab.
Miks peab tarbija kompenseerima tuuleenergiat? Kas taastuvenergia maks on ikka seadusandlikult korrektne?
Ettevõtjad täidavad riikliku tellimust rohelise elektri tootmiseks. Makstes tasu juba valmistoodangu eest väldib riik sellega ise riigieelarvelisi investeeringuid elektrijaamade ehitamisesse. Lähemalt saab selle kohta informatsiooni Elektrituruseadusest §59-st.
Millal lõpuks ometi Eestisse aatomijaam ehitatakse?
Aatom-elektrijaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta.
Sellele lisanduvad kulud kasutatud tuumakütuse käitlemisest ja pikemas perspektiivis ka tuumajäätmete lõppladestusest ning siin räägime miljarditest või isegi kümnetest miljarditest eurodest. Täna valitseb siin veel väga suur teadmatus, kuna lõplikke ladestusjaamu veel pole. Ka needki kulutused on vaja tagasi teeninda elektrimüügist, mis tähendaks, et elektrihind kasvab kordades rohkem kui taastuvenergia puhul.
Kui palju Eestis üldse neid paiku on, kus tuult tuuleenergia tootmiseks piisavalt? Kui suure osa energiavajadusest saaks parimal juhul Eestis tuuleenergiast rahuldada?
Eestis on tuulerikkaid kohti palju, aga samas on ka palju looduskaitselisi ja elamualadest tulenevaid piiranguid, kuid kasutades ka merel asuvaid tuuleparke saaks katta kogu Eesti vajaduse tuuleenergiaga.
Probleemiks kujuneb siin pigem tasakaalustus- ja salvestuselektrijaamade puudumine, seega hüppeline tuuleenergia suurendamine ei oleks mõistlik. See protsess peaks olema evolutsiooniline ning käima käsikäes salvestus- ja tasakaalustusjaamade ja nutikate elektrivõrkude arenguga.
Nutikas elektrivõrk peaks tarbijatel aitama elektrit tarbida siis, kui seda on.
Täna tarbija lihtsalt kasutab elektrit ega teadvusta, et teatud hetkedel on see väga odav ja teatud aegadel väga kallis. Kui tuulikuid on energiasüsteemis palju, siis ilmselgelt on tuulistel tundidel elekter odav. Neil tundidel võiks tarbija näiteks laadida akusid, sh elektriauto oma, soojendada suures veeakumulaatoris tarbe- ja küttevett ning tegelikult saab ka muid elektritarvikuid senisest enam tööle ajastada rohkem lähtuvalt elektrihinnast.
Juhul kui püstitame piisavalt tuulikuid, siis kas võib meil juhtuda sarnaselt Saksamaa või Texase osariigiga, et elektrihind muutub mingil hetkel negatiivseks? Ehk soodsate tingimuste kokkulangevusel on elektrihind tarbijale tasuta.
Jah, elektrituru avanedes 2013. aastal on kõikidel tarbijatel võimalik seda olukorda enda huvides ära kasutada.
Miks on sagedased juhud, et kuuldes tuuliku püstitamisplaanidest laiendab riik antud kohale koheselt looduskaitseala?
See tõesti ei ole hea praktika. Riigi tegevus looduskaitsealade haldamisel peaks olema palju prognoositavam ning mitte toimima kampaania korras ega oluliselt muutma maaomanike õigusi oma maad kasutada. Kergekäeliselt ning teatud huvigruppidele kallutatult ei tohiks riik oma looduskaitsepoliitikat muuta ei ühes ega teises suunas. Vajalik on stabiilsus ja läbipaistvus. Seda tõdes hiljuti ka riigikohus, kes tühistas valitsuse määruse tuulepargi arendajale kuuluvate kinnistute hoiualade kaitse alla võtmise kohta.
Kui võrrelda rahalisi toetusi, mis antakse või on antud Eesti Energiale vs kõikidele teistele tuuleenergia tootjatele kokku, siis milline võiks olla see suhe?
Eelmisel aastal maksti Eesti Energia tuuleparkide toetuseks veidi üle 37 protsendi tuuleparkidele makstavatest toetustest.
Mis või kes pidurdab Eestis enim tuuleenergia arengut?
Teadmine, et tuuleenergia on siinkandis üks väheseid jätkusuutlikke elektrienergia tootmise variante jõuab meie poliitilise, majanduse ja teaduse eliidini väga vaevaliselt ning seepärast puudub ka siiras soov seda valdkonda arendada, mis omakorda peegeldub kõikides igapäevastes protseduurides. Taastuvenergiaga tegeletakse justkui sunniviisiliselt nagu ühe tüütu Brüsseli kohustusega ega ole veel aru saadud selle tegelikust väärtusest.
Kas investeeriksite raha pigem tuumajaama ehitusse Eestis või “arukate võrkude” arendusse?
Kindlasti arukate võrkude arendusse.
Kas tuuleenergia tootjatel oleks midagi selle vastu, kui osa kasumist läheks kohaliku omavalituse või elanike otsetoetusteks?
Ei ole. Näiteks Viru-Nigula, Hanila ning Noa-Rootsi valdades see omaalgatuslikult juba toimib.
Kuidas on käitunud tuumajaamast saadava elektrihinna graafik viimasel kümnel aastal võrreldes tuuleenergiaga?
Praegu töös olevad tuumajaamad on ehitatud 1970. aastatel, mil tehti investeeringuid elektrijaamadesse hoopis teistel alustel. Tollal ehitasid jaamu oma eelarvest riigid, mitte äriettevõtted, ning omahinnast lähtuvat elektri turuhinda ei eksisteerinud. Seega ei saa plaanimajanduslikke tuumajaamu võrrelda uute tuuleelektrijaamadega, mille investeeringud tehakse tavapärase majandusloogika alusel. Arvestades seda, et kapitalikulu täna töös olevate tuumajaamade elektrihinnas ei kajastu ei ole vanade tuumajaamade elektrihind adekvaatne võrdlusmaterjal.
Olen huvitatud elektri tootmisest sisemaal tuulikuga, mille võimsus on 50-100kw, kas Eestis on ettevõtjaid, kes sooritavad võtmed-kätte tehinguid ja millega kaasneb ka Eleringi poolne toetus?
Sellise suurusega tuuliku ostu plaanimisel tasub kindlasti enne uurida elektrivõrguettevõtte liitumistingimusi ja tuuliku vastavust neile tingimustele. Kui tuulik vastab jaotusvõrgu tingimustele ja seda on võimalik võrku liita, siis on võimalik ka toodetud elektri eest Eleringilt toetust saada. Tuleb tunnistada, et siiani pole Eesti suurim jaotusvõrgu ettevõtja väiksemate tuulikute liitumist eriti soosinud ja kohaldab tingimusi, mis kehtivad suurtele tuulikutele.
Eestis on küll firmasid, kes tegelevad sellise suurusega tuulikute impordi ja paigaldamisega, kuid komplektsete lahenduste pakkujaid pole. Täpsemat informatsiooni saab Eesti tuuleenergia assotsiatsioonist.
Lisaks olen kuulnud valitsusepoolsest väiketuulikute regulatsioonist, millal see valmis saab ja jõustub ja mida võidavad sellest väiketootjad?
Tuuleenergia klaster teeb aktiivset koostööd Eesti Energia Jaotusvõrguga parandamaks väiketuulikute võimalusi liituda elektrivõrguga. Samuti on klaster analüüsinud väiketuulikute toetusi ja turgusid mujal Euroopas ning teeb soovitusi toetusskeemide rakendamiseks, mis muudaksid ka eraisikutele taastuvelektri tootmise väiketuulikute abil atraktiivseks.
Kas lähemas tulevikus on kavas kasutusele võtta väiketarbijatele (elanikele) kolmetariifne energiaarvestus, selleks et kas või oma tarbeks tootmisega (tuul, päike) saaks aidata energiavõrgul tipukoormust katta?
Hetkel Eestis energeetika regulatsioon ei näe ette erisusi väiketarbija elektritootmise lahendustele, küll aga kohustab meid selleks ELi taastuvenergia direktiiv, mille kohaselt peab Eesti riik rakendama meetmeid elektrisalvestiste ja tarkade võrkude arendamiseks. Need omakorda aitavad kaasa väiketarbija taastuvenergia tootmise lahenduste tekkimisele ja kasutusele võtmisele, sest jaotusvõrkude nö tagurpidi töölepanemine nõuab võrkude ümberehitamist ja kindlasti ka salvestiste rakendamist.
Tuuleparkide rajamine loodusesse seni tööstuslikult reostamata kohtadesse tähendab, et meil polegi enam kohta, kus näeks päikseloojangut tööstusmaastikku nägemata vaadata. Teeks ettepaneku teha väiksemad tuulegeneraatorid majade katustele panemiseks, mis ei põrise ega vibreeri, kindlasti on sellised juba konstrueeritud ka. Kus on juba maja, seal pole enam ka puutumatut loodust.
Aga see mõte ilmselt ei meeldi suurtootjatele, kes oma kasust siis ilma jääksid. Aga meri ilma tuulikuteta on ilus vaadata. Ja inimene on emotsionaalne olend.
Eesti rannikualad on enamuses kaitse all, mis tagavad ürgse looduse säilimise ka tulevikus ja välistavad tuulikud. Näiteks on kaitsealadeks Lahemaa, Keila-Joa, Pakri, Nõva, Dirhami, Roosta, Matsalu, Väinameri, Soela väin, Kassari laht, Hiiu madal, Vilsandi rahvuspark, Sõrve, Kihnu väin, Pärnu laht…. Seega ei saa väita, et tulevikus meil polegi enam kohta, kus puhast päikeseloojangut näeks.
Majakatustele väiketuulikute paigaldamine ei lahenda suurenergeetika probleeme, sest need tekitavad samuti müra, aga müraallikas tuuakse inimestele lähemale.
Teiseks on väiketuulikutel ka väikesed mastid ning tuulikud asuvad turbulentsetes õhuvooludes, mis omakorda takistavad energiatootmist. Kolmandaks ei ole enamasti asustatud kohtades ja madalal kõrgusel olevatel majade katustel ka piisavalt kvaliteetset tuult, et sinna väiketuuliku paigaldamine ära tasuks. Samas väikesaartel või ranniku ääres võib ka katusele paigaldatav tuulik arvestatava koguse energiat toota.
Kui palju energiat kulub ühe 3MW võimsusega tuugeni tootmiseks, püstitamiseks, teenindamiseks ja utiliseerimiseks? Mitme aastaga üks 3MW tugen need kulud katab ja tegelikult energiat tootma hakkab?
Meil puuduvad andmed tuugenite kohta, aga mis puudutab kaasaegseid elektrituulikuid, siis on vaja ligikaudu neli kuud, et tasa teha kogu energia hulk, mis läheb tuuliku tootmise, paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tegevuse lõpetamise peale pärast 20-25 aastast eluiga. Oma töötamise jooksul toodab tuulik kuni 80 korda rohkem energiat, kui on vaja tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks.
Millised on tuuleenergia silumis- või kompensatsioonimehhanismid tänapäeval, üks suurimaid miinuseid on tuuleenergia ebastabiilsus, olen lugenud näiteks tuulejaamade juures biogaasi või vesiniku tootmisest, mis tuulepuudusel omakorda käivitavad generaatorid.
Kas tuuleenergia võib olla täiesti autonoomne ja sõltumatu ja sealjuures ka stabiilne? Eestile on soovitatud energeetika mudelit tuuleenergia ja Eestis toodetud biogaas. Oleks see realistlik?
Tõsi ta on, et mida rohkem tuuleparke ehitatakse, seda enam on vaja tasakaalustavaid elektrijaamu, kuna olemasoleva elektrisüsteemi absorbeerimisvõime saab ammendatud. Tasakaalustavad jaamadeks võib olla hüdropump-elektrijaam, gaasijaam, elektriakud, kütuse element, hoorattad või suruõhk.
Neid kõiki maailmas kasutatakse, seega oleks mõistlik rakendada neid ka Eestis. Enamlevinud tehnoloogiateks on gaasimootoril töötav jaam, mis maksab 0,6 miljionit eurot / MW ja hüdropump-elektrijaam, mille kulu on 0,7-1 miljonit eurot / MW. Kui paigaldada tuulikud koos gaasi- või hüdropump-jaamaga tuleb see ikkagi oluliselt odavam kui näiteks tuumajaama ehitamine.
Ainuüksi biogaasist jääb tuuleenergia balansseerimiseks väheks, v.a juhul, kui ei toimu suurt arengut pürolüüsi gaasi tootmisel.
Elektrituulikute ehitamise õpetamise guru Hugh Piggot korraldab üle maailma kõikjal kursusi ka kõige vaeseimais riikides. Millal jõuab Hugh Piggot Eestisse? Kas Eesti tuuleenergia assotsiatsioon on teinud midagi selleks,et ta tuleks Eestisse?
Meil on Eestis oma Piggot olemas, sest tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam on tema juures vastava koolituse saanud. MTÜ Samsaara korraldab juuli lõpus ka Eestis Hugh Piggot’i poolt arendatud väiketuuliku iseehitamise kursuse, kus Criss Uudam on ka üheks koolitajaks. Rohkem teavet kursuse kohta leiab www.samsaara.ee.
Suure huvi korral võiks kaaluda tõesti Hugh Piggot’i järgnevatel aastatel Eestisse kutsuda isiklikult kursust läbi viima.
Mis on tüüpilised valearusaamad seoses tuuleenergiaga/tuuleparkide rajamisega?
Et tuuleenergia on kallis. Tegelikult ei ole, kuna tuul on kütusena tasuta, puuduvad saastetasud. Põhjus miks ta kallis tundub on see, et mistahes uus elektrijaama on kulukas ning riigi eelarvelistest vahenditest ehitatud vanade jaamade elektri omahinnas investeerimiskulu ei kajastu. Odav elekter on meil ajutine ja näiline ning kehtib seni, kuni vanad jaamad püsti seisavad ja keskkonnanõuetele mingitki moodi vastavad, see aeg saab aga varsti ümber.
Saastekvoodid on saadaval
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 15, 2011
Äripäev, Tööstus. 15.06.2011
Eesti on saastekvoodi ülejäägi müügist teistesse riikidesse teeninud palju raha. Nii palju, et jätkub ka tuuleenergeetikale. Õige kah – tuuleenergeetikud on aidanud ja aitavad vähendada keskkonna saastamist.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse seesugune toetus tuuleenergeetikale on esmakordne. Raha võeti Eesti-Hispaania tehingu tulust.
Kokku eraldati kahele tuulepargile 12,4 miljonit eurot. Kuna tuuleenergeetika arendamiseks saadi Hispanialt 23 miljonit eurot, võib lisa loota.
Tosin miljonit Lääne-Virumaa projektidele. 7,23 miljonit eurot sai Ida-Virumaale Lüganuse valda ehitatav Varja tuulepark, 5,13 miljonit Lääne-Virumaale Viru-Nigula valda rajatav Ojaküla tuulepark. Esimesena nimetatu on OÜ Raisneri projekt ja sisaldab kuut kahemegavati suuruse nimivõimsusega tuulejõujaama, teine OÜ Nelja Energia gruppi kuuluva OÜ Oceanside kava ja tähendab kolme 2,3megavatist tuulejõujaama. Nende tuuleparkide koguvõimsus on seega vastavalt 12 MW ja 6,9 MW.
Varja ja Ojaküla tuulepargid toodavad aastas arvestuslikult 45 000 megavatt-tundi elektrienergiat ja vähendavad atmosfääri paisatava CO2 kogust umbes 50 000 tonni võrra, tuuleenergeetika on nii keskkonnakaitse- kui ka majandusalane mõiste.
Riiklikku toetust need tuulepargid ei saa. Seega ei pea elektrienergia tarbijad seda kulu katma.
Kvoote jagati Eesti jaoks soodsal ajal. Kui Kyoto protokollile alla kirjutanud riigid tasuta saastekvoodid omal ajal ära jagasid, võeti aluseks 1990. aasta saastemahud. Kes siis rohkem õhku rikkus, see rohkem kvooti sai. Eesti sealhulgas. Kvoodid nägid igale riigile ette maksimaalse CO2 heitkoguse.
Kuna aga jagamine sattus ajale, mil üliebaefektiivne sotsialistlik tööstus hääbuma hakkas ja peagi kokku kukkus, tekkis kvootide ülejääk. Kui 1990. aastal paisati Eestist atmosfääri 41 miljonit tonni CO2, siis 2007. aastal 22 miljonit tonni.
Seda võimaldas majanduse üleüldine restruktureerimine, sealhulgas elektrienergia tarbimise vähendamine ja muudegi säästuabinõude rakendamine ning taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine. Kvoodiga kaasnenud kohustus kärpida aastatel 2008-2012 CO2 kogust võrreldes 1990. aastaga kaheksa protsendi võrra, täideti.
Kokkuhoid andis võimaluse müüa kvoodi ülejääki. 2010. aastal realiseeris Eesti kvooti 3,6 miljardi krooni (230 miljoni euro) eest. Lisaks Hispaaniale saadi kaubale Austria, Luksemburgi ja Jaapaniga.
Müügist saadud raha tohib kasutada vaid nende projektide rahastamiseks, mis lubavad reaalset CO2 emissiooni vähendamist, keskkonna tegelikku tervenemist. Eesti on lisaks tuuleenergeetikale suunanud tulu koostootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, küttevõrgus energia säästmisse, ökonoomsete busside ja elektriautode ostmisse ja hoonete soojustamisse.
Tehingud tasuta saastekvootidega ja kootide kasutamine lõpevad aga peagi. Neid saab üldjuhul teha järgmise aasta lõpuni, mil lõpeb Kyoto protokolli aruandlusperiood. Nii müüjal kui ka ostjal on projektide tegemiseks ja rakendamiseks varuks vaid poolteist aastat. Seda on väga vähe.
Ehk ärkas Eesti liiga hilja?Antud oludes meie põlevkivienergeetika mõne aja pärast konkurentsivõimetuks osutuda. Ähvardavaid tegureid on teisigi. 2013. aastal avaneb lõplikult Eesti elektriturg. Ja kaks uut põlevkiviblokki võib ehitamata jääda.
Nimelt kahtleb Euroopa Komisjon nende riikliku toetamise skeemis. Leitakse, et see võib oluliselt kahjustada sisemaist ja lähiriikide konkurentsi. Abiluba võib tulemata jääda. Riigi abita aga põlevkiviblokke ehitada ei ole võimalik.
Kui kõrgele tõuseb aga nende tegurite toimel elektri hind, ei oska praegu vist keegi öelda. Siiski võib Eesti põlevkivienergeetikale teisalt avaneda ajutine abiventiil.
Nimelt ootab Euroopa Komisjon kümnelt riigilt – Eestilt, Bulgaarialt, Küproselt, Tsehhilt, Ungarilt, Lätilt, Leedult, Maltalt, Poolalt ja Rumeenialt – septembri lõpuks taotlusi tasuta saastekvootide kasutamiseks aastatel 2013-2020.
Taotluste laekumise järel on komisjonil kuus kuud aega taotluste rahuldamiseks või nende tagasi lükkamiseks.
Küll tuleb aga osa kvootidest kinni maksta: 2013. aastal 30%, 2014. aastal 40% jne. Kuni 2020. aastal kvoote vaid raha eest välja antakse. Seejuures näitab kvootide hind tõusutendentsi.
Elering: elektri hind Eestis tõuseb peagi 60 protsendi võrra
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 15, 2011
E24, 15.06.2011
Eleringi värske prognoos leiab, et 2016. aastal maksab elektrienergia ligikaudu 60 protsenti enam hinnast, millega praegu kodumajapidamised ja väikefirmad seda Eesti suletud turul osta saavad.
Prognoosi järgi on 2016. aastal keskmine elektri hind Eestis 48,5 eurot megavatt-tunni eest. Praegu saab suletud turul osta elektrit hinnaga 29,4 eurot.
Elering: elektritootmisvõimsuseid piisab aastani 2020
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 14, 2011
BNS, 14.06.2011
Riigile kuuluva elektrisüsteemihaldur Eleringi värske aruande järgi on Eestis piisavalt elektritootmisvõimsuseid aastani 2020, piisavate võimsuste olemasolu pikendas nelja aasta võrra Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mille alusel saab Eesti Energia kasutada varasemalt plaanitust kauem renoveerimata Narva energiaplokke.
Kui Eleringi koostatud mullune Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne ütles, et Eestis võib tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk 2016. aastal, siis äsja ilmunud aruande järgi on tähtajaks aasta 2020.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi selgitas teisipäeval ajakirjanikele, et tänavu 7. jaanuarist kehtima hakanud EL-i tööstusheitmete direktiivi alusel on võimalik Narva elektrijaamades aastatel 2016–2023 täiendavalt kasutada nelja renoveerimata plokki, millega Elering eelnevates prognoosides ei arvestanud. Direktiiv lubab plokke antud perioodil kasutada 17.500 tundi.
Eestis kehtiva võrgueeskirja järgi esitavad kõik elektritootjad süsteemihaldurile ehk Eleringile iga aasta 1. septembriks andmed järgmise 10 aasta kohta elektrisüsteemi piisavuse varu hindamiseks. Praeguse seisuga on aastate 2011–2020 lõikes Eleringi informeeritud etteplaneeritava tootmistsükliga tootmisvõimsuse suurenemisest kuni 847 megavati ulatuses, samas on planeeritud võimsuste sulgemist ja vähenemist oodata kuni 994 megavati ulatuses,arvestamata tööstusheitmete direktiivist tulenevaid leevendusmeetmeid, seisab aruandes.
Lisanduvate võimsuste hulka on märgitud ka kaks Eesti Energia kavandatavat Narva uut energiplokki, mõlemad 270-megavatise võimsusega.
Aruande järgi on 2016. aastast alates võimalik Narvas kasutada aastaks 2015 uute filtritega rekonstrueeritud plokke võimsusega 658 megavatti, teiseks on võimalik kasutada olemasolevaid rekonstrueeritud plokke võimsusega 362 megavatti ja kolmandaks saab käidelda vastavalt direktiivile piiratud kasutustundidega plokke võimsusega 636 megavatti. Seega on Narvas alaliselt kastuatavat võimsust 1022 megavatti ja piiranguteta kasutatavat võimsust 1658 megavatti.
Veskimägi märkis, et 2016. aastal on regioonis piisavalt tootmisvõimsusi, iseküsimus on hinnas. Näiteks värskes Eleringi aruandes pole arvestatud Saksa tuumajaamade sulgemisega, mille mõju läbi Skandinaavia ka Baltikumini võib jõuda.
PRESSITEADE: LOODI TUULEENERGIA KLASTER
ETEA uudised, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaApril 9, 2010
Sel nädalal sõlmis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon koos üheksa ettevõtte ning kahe teadusasutusega konsortsiumilepingu tuuleenergia klastri loomiseks, mille eesmärgiks on hoogustada ühistegevuste abil koostööd eesti tuuleenergeetika sektori ettevõtete ja ülikoolide vahel ning suurendada tuuleenergia klastri ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Loe edasi »
