Pärnu tegi ettepaneku algatada Paikuse tuulepargi eriplaneering
Eesti uudised, ETEA uudised, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiJune 3, 2020
Enefit Green AS ja Metsagrupp OÜ esitasid Pärnu linnavalitsusele taotlused algatada eriplaneeringu koostamine rajamiseks, mille linnavalitsus esitas volikogule. Loe edasi »
Riik asub hindama välisinvesteeringute mõju Eesti majandusjulgeolekule
Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Tuuleenergia blogiJune 2, 2020
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis kooskõlastusringile välisinvesteeringute taustakontrolli seaduse väljatöötamiskavatsuse, mille alusel koostatava seadusega hakatakse tulevikus põhjalikumalt uurima Eesti majandusjulgeoleku seisukohast kriitiliste välisinvesteeringute tausta.
“Eesti on väike avatud majandusega riik ja meie majanduse käekäik tugineb ekspordil ja samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse. Strateegilistes valdkondades peab riik tagama, et uus kapital ei ohustaks rahvuslikku julgeolekut ja elutähtsaid teenuseid, olgu see siis energia, transpordi, meditsiinivahendite või side ja infotehnoloogia vallas,” ütles Aas pressiteates. Loe edasi »
Kaheksa riiki, sealhulgas Eesti, soovivad ühiselt EL-i taastuvenergia tööstuspoliitikat
Eesti uudised, ETEA uudised, Maailma uudised, Tuuleenergia, Tuuleenergia blogiMay 11, 2020
Kirjas EL-i siseturu volinikule Thierry Bretonile ja EL-i energeetikavolinikule Kadri Simsonile kutsuvad Leedu, Poola, Kreeka, Hispaania, Läti, Eesti, Austria ja Luksemburgi ministrid üles rakendama ELi tööstuspoliitikat taastuvenergia tarneahelate laiendamiseks.
Tuuleenergia assotsiatsiooni uus tegevjuht
Eesti uudised, ETEA uudised, Tuuleenergia blogiMay 6, 2020
Maist alustas Eesti Tuuleenergia tegevjuhina tööd Terje Talv. Terjel on pikaajaline kommunikatsioonijuhtimise kogemus.
“Soovin tuua tuuleenergia võimalused ühiskonnas selgemalt esile ja leida laiemat kõlapinda just pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks ellu kutsutud tegevustele. Teadlikkus ja koostöö erinevate huvigruppide vahel on esmased märksõnad uuele positsioonile asudes,” lisas Talv. Loe edasi »
Akadeemik Anto Raukas: Elektri hind võib tegelikult kolmekordistuda
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 20, 2011
Delfi, 20.06.2011
Akadeemik Anto Raukase hinnangul tuleb lõpetada rahvale puru silma ajamine, nagu tõuseks elektri hind vaid 20- 60 protsenti, sest tegelikult võib hinnatõus olla suisa 2,8 kordne.
“Mina olen vana mees ja pääsen sellest ära. Aga see puru silma ajamine, et elektri hind tõuseb ainult 20, 40 või 60 protsenti, tuleb ära lõpetada. Tegelikult võib elektri hind tõusta isegi ligi 2,8 korda ehk samale tasemel nagu praegu on Taanis,” hoiatab Raukas, vahendab Pealinn.
Saksamaa otsus loobuda tuumaenergiast mõjutab Põhjamaade energiaturu (NordPool Spot) kaudu otseselt ka meid, sest Eesti peab teatavasti oma energiaturu avama 2013. aastal. Itaallased hääletasid äsjasel referendumil tuumaenergia vastu. Prantsusmaalt saaksid sakslased osta vaid tuumaenergiat. Nii ei jäägi neil muud üle, kui osta elektrit Põhjamaade turult ja panna käima kivisöel töötavad elektrijaamad,» selgitab Raukas.
“Kui Saksamaa hakkab elektrit ostma Skandinaaviast, siis lööb see ka meil hinnad üles. Kivisöejaamadest elektri tootmine aga kruvib CO2 kvoodid lakke, mis muudab ka põlevkivist elektri tootmise arutult kalliks. Seetõttu läheb ka uus põlevkivielektrijaam, mida Eesti Energia ehitama hakkab, meile meeletult kalliks maksma,” ütleb Raukas.
Raukase sõnu kinnitab OÜ Energiasalv uuring «Elektrisüsteemi areng 2023», millest selgub, et kui sotsiaalmajanduslikud kulud juurde arvata, siis läheb põlevkivist elektri tootmine kaks korda kallimaks kui tuumajaam ja kolm korda kallimaks kui balansseeritud tuuleenergia kasutamine. “CO2 hinna eeldatava tõusu korral kaotavad fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad konkurentsivõime. Eriti halvas olukorras on põlevkivijaamad, mis emiteerivad CO2 kõige rohkem,” räägib OÜ Energiasalv osanik Peep Siitam.
Eesti Energia nõukogu aga kiitis neljapäeval ainuaktsionäri ehk riiki esindava majandusministri Juhan Partsi otsusele tuginedes heaks uue põlevkivielektrijaama ehituse Narva lähedale Auverre. Uue elektrijaama esimene 300 MW võimsusega plokk valmib 2015. aasta lõpuks, teise sama võimsa ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.
Uue jaama vajalikkuses kahtlejaid leidus nii EE juhatuses kui ka nõukogu liikmete seas, samuti leidis põhivõrgufirma Elering, et Eestis jätkub piisavalt tootmisvõimsusi veel kümneks aastaks. Narvas töötab praegu kaks moodsat 215-megavatist elektrijaama, mis teeb kokku 430 MW. Uued ja vanad Narva elektrijaamad kokku aga suudavad praegu toota üle 2500 MW elektrienergiat.
Küsimus on eelkõige selles, et lõppkokkuvõttes maksab nii uue elektrijaama toetuse kui ka suured investeeringud kinni tarbija. Pole ju teada, kas Euroopa Komisjon annab loa toetada uut jaama tasuta jagatava kasvuhoonegaaside kvoodi kaudu, nagu valitsus kavatseb.
“Põlevkivi elektrijaamades põletamine on üldse ebaotstarbekas, sest põlevkiviõli ja sellest vedelkütust tootes on kasumlikkus kordades suurem – 30-50 eurot tonni kohta,” leiab Siitam.
Teda toetab ka Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare: “Põlevkivi elektriks põletades läheb sellest väga palju lihtsalt kaduma. Põlevkiviõli baasil elektri tootmine oleks efektiivsem ja keskkonnasõbralikum.”
Smart Vormsi ujub nutikate lahendustega vastuvoolu
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 17, 2011
HEI, nr 32 (41). Juuni 2011
Ettevõtlikud vormsilased tahavad muuta saarekogukonna tänapäevaste tehnoloogiliste lahenduste abiga targemaks ja tuua saarele elama senisest neli korda rohkem inimesi. Saage tuttavaks projektiga Smart Vormsi.
Saarel on kavas arendada oma elektritootmist, luua tark elektrivõrk, töötada välja kohalikele oludele sobiv passiivmajatüüp, arendada mikrotootmist ja e-teenuseid. Peale traditsioonilise turismi- ja puidutööstuse kavatsetakse saarele luua tarku töökohti ja ergutada loomemajandust. Kui globaalse trendina kolib üha suurem hulk inimesi üha suurematesse linnadesse, siis vormsilased üritavad ujuda vastuvoolu ja välja selgitada, kuidas nutikate lahenduste abiga oleks võimalik elu maal.
Maikuu lõpus valmis Smart Vormsi projekti lähteülesanne, eeloleval suvel kirjutakse kokku kavatsuste protokoll ja sügisel luuakse sihtasutus. Projekti tutvustab üks eestvedajaid, Net Groupi juht Priit Kongo.
Millised on „Nutika Vormsi” esimesed sammud?
Projekt jaguneb kahe osa vahel. Üks pool on energeetikapool ja teine avalikud teenused. Energeetikapoolega alustatakse ka kohe, kuid esimesed tulemused võtavad kaks-kolm aastat, avalikke teenuseid saab käivitada üsna kiiresti.
Esimesed algatused on seotud e-tervishoiu ja e-kooliga. Näiteks e-tervishoiu lahendusi võib saare peal näha juba üsna varsti. Saarel on värskelt elanikke teenindav perearst ja näiteks lihtsamat tüüpi eriarsti konsultatsioone saab läbi viia üle interneti. See on üks esimesi tõsiseid asju.
Järgmistest lahendustest on näiteks mõeldud e-naabrivalvele, e-tuletõrjele ja e-politseile. Kui maja on varustatud GSM-valvega ja suitsuanduritega ning majas tekib ving, siis esimeses järjekorras teade läheb naabritele, kes saavad kohe reageerida. Kui on tulekahju, siis saab esimese ämbri visata naaber, mitte ei oodata saare keskelt tuletõrjeautot. Kui tekib sissemurdmishäire, läheb esimesena appi naaber jne. Need on asjad, millest on räägitud ja mis on kavas peatselt ette võtta. Teenuste kõrval on väga oluline kogukonna koostöö. Et kõik need targad lahenduses tööle hakkaksid, tuleb suunata inimesi koostööle ja koolitada ühistööd tegema.
Te olete Smart Vormsi projekti eeskujudena nimetanud Bornholmi saart Taanis ja Jeju saart Lõuna-Koreas. Mida te eeskujudena konkreetselt välja tooksite?
Kui Bornholm on tuntud tuuleparkide poolest ja Jeju on maailma suurim targa elektrivõrgu katsepolügoon, siis see, mida me Vormsil teha püüame, ei ole ei üks ega teine. Eelkõige me püüame välja arendada ja testida energia mikrotootmist ning arendada väikse targa kogukonna mudelit.
Jeju saarel välja arendatud lahendusi on sisse ostnud näiteks Kanada Ontario provints ja meiegi tahame oma projekti käigus tekkinud lahendusi tulevikus eksportida. Ehk müüa seda mudelit, kuidas panna tööle väike kogukond, kuidas seda energiatõhusalt majandada ja kuidas inimesed tuleksid ning jääksid linnadest maale. Nõndanimetatud ääremaastumise probleeme on väga paljudel riikidel väga paljudes piirkondades. Me arvame, et me saame tulevikus sellist mudelit müüa riikidele, kel on samasugused probleemid ääremaadega.
Kui Bornholm keskendub suurtele tuuleparkidele ja nad õpivad ning katsetavad, kuidas toota reaalajas elektrit ja kuidas sellega turul kaubelda, siis meie seda teha ei kavatse, ja vaatame, kuidas on võimalik luua targa võrgu väikeelektritootmise punkte ning millisel juhul see tasub ära, millisel mitte.
Milline koht Smart Vormsi projektis on turismil ja mis liiki turism see võiks olla?
Turismil on projektis väga tähtis osa ja saare põhiline majandustegevus ongi turismimajandus. Seerol on hulk turismiettevõtjaid, kelle eesmärgiks on hooaja pikemaks venitamine ehk et turistid alustaksid saarel käimist varem ja lõpetaksid hiljem ning nende kohalviibimine oleks pikem.
Kui rääkida turismitüüpidest, siis jätkata tuleks kindlasti kahe suunaga. Esimesena kindlasti välisturistidega ja neile turundada Vormsit kui endist rannarootslaste asupaika, teiseks tuleb arendada siseturismi. Näiteks võiks suvel terved IT-ettevõtete ja teiste asutuste osakonnad, kellele piisab töö tegemiseks kiirest internetiühendusest, viia suvel kuuks ajaks Vormsile. Töötajad võivad võtta kaasa näiteks pere ja osa ajast näiteks käia metsas või olla mere ääres.
Kui suvisel ajal on parimatel päevadel saarel kolm tuhat inimest, kas see on vältimatu kuri, mis tuleb hooajal ära kannatada?
Enne sõda elas saarel kaks ja pool tuhat inimest, mis tähendab, et saare vastuvõtuvõime on päris suur. Praegused 200–220 elanikku on väga vähe ja need suvised 2500–3000 inimest hajuvad saarele nii ära, et neid ei peaks kartma. Suvel võiks saarele ära mahtuma ka viis ja kuus tuhat inimest, küll aga siis peaks tõsisemalt tegelema ööbimis- ja toitlustamispoolega. Praegu ei ole saarel niipalju kohtasid.
Kas te näete eraldatust pigem eelisena või on tulevikus kavas ühendusi parandada?
Logistik ütleks, et see on puudus, Vormsi puhul on teatud eraldatus selge eelis ehk eraldatus on väärtus, mida inimene läheb Vormsile otsima. Meri kontrollib seda, et saar ei ole hoobilt ülerahvastatud ja hoiab ka turvalisuse kontrolli all. See on eelis, mida tuleb õieti ära kasutada.
Te olete rääkinud Vormsi-pärastest tuulegeneraatoritest. Teisalt jõudis möödunud aasta suvel ka ajakirjandusse vormsilaste terav vastuseis tuuleparkidele. Kuidas kavatsetakse selline vastuseis lahendada?
Ma ei tea, et meie projektis väga suuri pingeid oleks, sest me keskendume mikrotootmisele, mitte suurtele mitmekümne meetri kõrgustele propellerimetsadele. Meie keskendume lokaalse iseloomuga tuulegeneraatoritele ja päikesepaneelidele, mis ei tekita niipalju visuaalset müra. Sellele ei ole praegusel hetkel vastuseisu teada.
Kavas on korralda hulk teavitus- ja kaasamisüritusi. Kui me räägime targast maakonnast või targast saarest, siis selle üks osa on ka informeeritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kasutavad kogu loodud infrastruktuuri majandustegevuseks. Ma usun, et kui inimesed näevad, et sellised lahendused toovad kaasa turistide hulga suurenemise, ärivõimaluste paranemise ja rohkem töökohti ehk majandusliku olukorra paranemise, siis teevad inimesed usutavasti ka heal meelel koostööd.
Kui suured tuulepargid lähevad külast mööda, siis väikesed tuulikud liituvad kohaliku võrguga ja lisavad kohapealsele energiabilansile positiivset mõju. Need on kardinaalselt erinevad lähenemised ja meie projekti eesmärk on suuruse ja kasu vahel tasakaalupunkti otsimine.
Praegu on Vormsil maa ja majaprobleemid üpris keerulised. Kas vallaga on tehtud plaane, millisel viisil saarele nutikatele inimestele elamatulemise kohti luua?
See on ka üks projekti eesmärke, et välja selgitada põhjused, kuidas inimesi maale elama tuua. Projekti kaasatakse Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond, kes on uurinud, kus ja miks inimesed elada tahavad. Ilmselt nemad oskavad välja selgitada, millistel põhjustel inimesed linnast maale koliksid. Lisaks kiirele internetile, lasteaiale ja koolile, üritame välja selgitada, mida inimesed tegelikult otsivad ja need võimalused luua. Täna ei oska öelda, kas see saab olema noore pere tasuta maa pärast, kuhu ta saab ehitada oma maja, või on see mingi muu põhjus. Mõtteid on, aga nende realiseerimisvõimalusi tuleb esmalt uurida.
Praegu oleme projekti lähteülesande kirjutamise faasis ja kolme aastaga tahame luua tingimused elanikkonna suurenemiseks. Pikas perspektiivis võiks tänase kahesaja elaniku asemel saarel elada 700 inimest, mis oleks päris suur juurdekasv.
Teie nimetatud 700 ja vallavanema Urmas Pau tuhat inimest on maailma mõistes ikkagi ju maru vähe. Iga projekt nõuab teatud mastaapi, kas sellest oma lahenduste väljapoole müümiseks piisab?
Mastaap on väike, kuid meie eesmärgiks on ju välja arvutada mikroühiskonna ja mikrotootmise mudel. Samal ajal on see number piisavalt suur, et sellist mudelit testida. Kui praegu elab saarel kakssada inimest, siis me kavatseme luua mudeli, mille järgi saaks välja arvutada, kui inimeste arv oleks tuhat või kaks tuhat.
Sellisesse vahemikku jääb juba väga suurel hulgal sihtkülasid või piirkondi, mida me soovime püüda. Väiksuses ma probleemi ei näe. Suured võitlevad suurte probleemidega, väikesed väikestega ja kõigile on vaja oma lahendusi. Bornholmi rakendustega ei lahenda Vormsi probleeme ja vastupidi. Maailmas on turgu mõlema jaoks.
Milline on projekti ajaline raam?
Projekt peaks olema võimalikult lühike ja selgete eesmärkidega. Esimene periood on kolm aastat, mille jooksul me loodame saavutada juba konkreetseid tulemusi. Kolme aasta sisse mahub ära targa võrgu loomine, uue, saare tingimustesse sobiva passiivmaja projekt, võib-olla ka selle alustamine, hulk avalikke teenuseid ja oma energiatootmine. Kui võimalikust kahekümnest ideest realiseeritakse kolme aasta viis-kuus, on see väga hästi saadud.
Pikas perspektiivis peab töö jätkuma, sest paljud asjad lihtsalt võtavad oma aja. Kui me räägime detailplaneeringust ja tehnopargi ehitusest, siis juba see on viie-kuueaastane projekt.
Partnerid
Projekti vastu on huvi üles näidanud hulk ettevõtete klastreid ja konkreetseid eraettevõtteid: Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Ekspordiklaster, Eesti ECO Klaster ja Eesti Tuule- ja Päikeseenergia Klaster. Organisatsioonidest löövad kaasa Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja loomulikult Vormsi vald. Ettevõtetest osalevad Smart Vormsi projektis NetGroup OÜ, Ericsson Eesti AS ja Fortum Elekter AS.
Mis asi on tark kogukond?
Targast kogukonnast, olgu siis selleks linn või mõni väiksem üksus, on räägitud tänapäeva mõttes vähemalt kümmekond aastat. Mõtte algeid, kuidas moodne elektrooniline meedia ja kommunikatsioon muudab meie eluviise, võib leida Kanada filosoofi ja meediateoreetiku Marshall McLuhani möödunud sajandi kuuekümnendatest aastatest pärit töödest.
Tänu sellele, et sõna „tark” on niivõrd laiaulatusliku tähenduste pagasiga, pole konkreetset definitsiooni „targale kogukonnale” olemas. Üldiselt tähendab tark kogukond seda, et investeeringud „kõvasse” taristusse käivad käsikäes investeeringutega info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning inim- ja sotsiaalsesse kapitali, mis koos aruka ressursside haldamisega tagab kogukonna kestliku õitsengu.
Mõni teoreetik rõhutab enam targa kogukonna majanduslikku poolt, mõni sotsiaalset. Poliitilises võtmes rõhutatakse jagatud valitsemisvorme.
Vormsi täna
Praegune Vormsi saar on Eestis ilmselt üks kummalisema ja traagilisema ajalooga elupaiku. Enne sõda elas saarel 2500 inimest, kes 1944. aastal peaaegu kõik venelaste eest Rootsi pagesid, asemele aga asusid uued inimesed. Uuel Eesti ajal tagastati allesjäänud hooned ja maad vanadele omanikele, mis on loonud saarel keeruliste omandisuhete võrgustiku. Ümmarguselt kolmkümmend protsenti saare 93 ruutkilomeetrist kuulub välismaal elavatele omanikele, mis tähendab paraku suurel osal juhtudest, et see maa on aktiivsest kasutusest väljas. Praegused omanikud pole selle müümisest huvitatud ja mõnel valdusel on üle kümne omaniku. Maamaksud on selleks liiga väikesed, et see maad müüma sunniks. Teiselt poolt on suurmaaomanik riik hakanud oma valdusi saarel müüma, mis avab võimalusi uutele tulijatele. Vallal on tulevikus kavas käivitada ambitsioonikas programm „Maa noorele perele”.
Tänapäevasest ettevõtlusest nii palju, et suurimat tulu toob saarele turism, aasta läbi on suurimaks püsivaks tööandjaks vald, millele järgneb puidutööstus, samuti ehitatakse paate. Saarelt leiab ka ehitusettevõtte.
Vormsi kinnisvaraturg on üpris kummaline selles mõttes, et osta saab seal maid ja maju suhteliselt harva ja hinnad on Eesti mõistes suhteliselt krõbedad.
Eesti Energia käivitab siiski uue elektrijaama ehituse
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 16, 2011
BNS, 16.06.2011
Eesti Energia nõukogu andis neljapäeval ainuaktsionäri otsusele tuginedes heakskiidu uue elektrijaama rajamiseks Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale.
Uue elektrijaama esimene plokk valmib 2015. aasta lõpuks, teise ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.
Varasema mitteametliku info kohaselt on olnud kaalumisel ka muud variandid, sealhulgas elektrijaama ehituse edasilükkamine. Ehituse alustamise otsuse tegemine oli formaalselt energiafirma juhatuse pädevuses, ent teema jõudis tagasi nõukogu ette.
Uue põlevkivielektrijaama rajamisel on sõlmküsimuseks piisava tootluse tagamine projektile. Kuna jaama ehitus on suhteliselt kallis ja seal toodetud elektri omahind kõrge, on võimalik, et jaam saab tulevikus tööd vaid teatud perioodidel, kuna teised turuosalised suudavad tõenäoliselt pakkuda odavamat elektrit. Algselt kavatses valitsus tagada projektile tootluse makstes toetust Eesti Energiale, kuid kuna heakskiidu saamine sellele kavale Euroopa Komisjonilt muutus ebakindlaks, loobus valitsus sellest ja nüüd on kavas Eesti Energia toetamine tasuta saastekvootidega.
“Uue elektrijaama ehitamine tagab Eestile energeetilise julgeoleku järgnevateks aastakümneteks,” sõnas Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo. “Varustuskindluse huvides rajatav elektrijaam vajab ärilise tootlikkuse tagamiseks kindlasti riigi toetust. Pärast riigiabi loa tagasivõtmist tuleb maksimaalselt panustada võimalusele ehitust tasuta CO2 kvootide arvelt toetada,” lisas Käo.
Euroopa Liit on tunnistanud Eesti vajadust uute elektritootmise võimsuste järele ja riik jätkab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga uute energiaplokkide ehituse finantseerimiseks tasuta CO2 kvoodi jagamise kaudu. Hiljuti jõustunud Euroopa Liidu seadusandluse muudatused lubavad anda ettevõtetele tasuta CO2 kvooti, mis investeeritakse uutesse tootmisvõimsustesse.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on uue elektrijaama ehitus väga suur investeering, mille peab ellu viima ettevõtte finantsseisu kahjustamata. “Uue elektrijaama ehitusel on olemas valitsuse heakskiit ja olen veendunud, et vajalik toetus riigi poolt tuleb,” lisas Liive.
Vastates küsimusele, mis saab juhul, kui riik ei saa siiski Eesti Energiale tasuta CO2 kvooti anda, ütles Käo BNS-ile, et olemas on valitsuse kindel tugi ettevõtte rahastamise osas ja kinnitus, et Eesti Energia muud investeeringud elektrijaama ehituse tõttu ei kannata. “Keda uskuda, kui mitte valitsust,” sõnas Käo.
Uus elektrijaam hakkab Eesti Energia teatel kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat. Keevkihttehnoloogia võimaldab toota elektrit efektiivselt ja keskkonnasõbralikult põlevkivist ja biokütusest. Biomassi osa kütusesegus saab kasvatada kuni 50 protsendini. “Tänu biokütuse ulatuslikule kasutamisele vähenevad uue elektrijaama CO2 heitmed Euroopa keskmisele tasemele, mis teeb investeeringu Euroopa Liidu kliimapoliitika suhtes neutraalseks,” sõnas Liive.
Eesti Energia sõlmis Alstomi konsortsiumiga kuni kahe plokiga uue elektrijaama ehituslepingu käesoleva aasta jaanuaris. Lepingu sõlmimine võimaldas Alstomil alustada ehitust ettevalmistavate töödega. Alstom on Narva lähistel valmistanud ette ehitusplatsi, kaevetööde ja elektrijaama vundamentide ehitamisega saab alustada selle aasta lõpus.
Eesti Energia kuulutas kuni kahe 300-megavatise keevkihttehnoloogial energiaplokiga elektrijaama riigihanke välja 2009. aastal. 2010. aasta suvel laekus uue elektrijaama hankele kaks pakkumust ning parimaks osutus Alstomi konsortsiumi pakkumine. Uue elektrijaama maksumus on ligi miljard eurot, mis teeb sellest suurima investeeringu energeetikasse alates Eesti taasiseseisvumise ajast, märkis Eesti Energia.
Uus elektrijaam moodustab koos 2012. aastal valmiva uue õlitehasega tulevikus energiakompleksi, kus ühiskasutuses on tulevikus põlevkiviladu, kütuse etteandesüsteem, tuhakäitlus ja uus 330 kilovoldi elektrijaotla.
Tuuleenergia klaster tugevdab tegevushaaret
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 16, 2011
Virumaa Teataja, Tuuliki Kasonen. 16.06.2011
Eesti Tuuleenergia Klaster on sündinud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni all, kuid erinevalt liidust, kes aitab kaasa tuuleenergia edendamisele Eestis, on klastri ülesanne abistada Eesti ettevõtteid sisenemisel tuuleenergia tööstusesse.
Mõtleme selle tööstuse all nii igapereelamu väiketuulikute valmistamist, suurte tuulikute tarneahelat kui ka meretuuleparkide rajamist.
Meie klastris on koos ettevõtted, kes soovivad, et järgmise kümnendi jooksul jõuab Eesti edukate Euroopa tuuleenergia tööstusriikide nimistusse. See ei tähenda ainult tuulikute paigaldamist Eestisse, vaid ka Eesti firmade kompetentsi ja kogemuste suurenemist kasvavas energeetikasektoris ning võimalusi selles rahvusvaheliseltki läbi lüüa.
Meie klastrisse kuuluv Eesti laevatehaste ja metallitööstuskontsern BLRT Grupp juba valmistab meretuuleparkide paigalduslaevu ning meretuulikute vundamente. Samuti on meie klastri firmadest välja kasvanud tuulikute hooldamisega tegelev ettevõte Empower 4Wind.
Kui esimesi Eestis paigaldatud tuulikuid käisid remontimas välisfirmad, siis nüüd saavad sellega üha rohkem ja rohkem hakkama meie enda riigi töömehed.
Kui Virumaast rääkida, siis Jõhvis tegutsev meie klastri liige Eesti Energia Tehnoloogiatööstus on suutnud sisse murda maailma juhtiva, Taani tuulikutootja Vestase tarneahelasse. Selliseid positiivseid näiteid võiks Eestis lähiaastatel veel palju juurde tulla.
Õigesti teevad ettevõtjad, kes ei kiru majandussurutisest tekkinud raskusi, vaid suunavad pilgud suure kasvupotentsiaaliga sektorite poole. Niinimetatud rohelise sektori ning iseäranis tuuleenergia tootmise kasvust võib uudiseid lugeda pea iga päev.
Saksamaa hiljutine otsus tuumajaamad sulgeda on ainult üks näide selle kohta, et rohelisel energial on tulevikku.
Samas tegeleb tuuleenergia klaster ka nende Eesti probleemidega, mis takistavad meie ettevõtjaid mujal läbi löömast. Näiteks on meil tekkinud mitu väiketuuliku tootmise initsiatiivi. Aga kus sa seda oma toodangut testid või katsetad, kui Eestis on väiketuulikute võrguga liitumine ja kohalikult omavalitsuselt selgete vastuste ning lubade saamine üks paras kosmoseteadus.
Seepärast toetamegi protsesse, mis peaksid lähitulevikus kaasa tooma väiketuulikute jaotusvõrguga lihtsustatud liitumise võimaluse ning ühtsed püstitamise normatiivid kohalikele omavalitsustele.
Klaster soovib oma tegevusega tuua teineteisele ligemale teaduse ja praktika ehk suurendada ettevõtete ja teadusasutuste koostööd. Lisaks ettevõtetele on tuuleenergia klastrisse kaasatud ka Eesti maaülikool ning Tallinna tehnikaülikool.
Eesti Tuuleenergia Klaster loodi mullu aprillis ning seda rahastavad klastris osalevad ettevõtted, EL Euroopa Regionaalarengu Fond ning Tallinna Linna Ettevõtlusamet.
