Kas pretsendent Tootsi tuulepargile? EL-i konkurentsivolinik andis riigiabi loa Taani tuulepargile
UncategorizedMarch 29, 2017
Postimees, 29.03.2017
Euroopa Komisjon andis Taanile riigiabi loa toetada Kriegers Flak Läänemerre rajamist. Komisjoni hinnangul on projekti toetamine kooskõlas Euroopa Liidu (EL) riigiabi eeskirjadega.
Projekt aitab Taanil vähendada süsihappegaasi heitkoguseid, mis on kooskõlas EL-i energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, kahjustamata seejuures põhjendamatult konkurentsi.
«Kriegers Flak aitab vähendada süsinikdioksiidi heitmeid, samas on toetust hoolikalt kavandatud, selleks et vältida konkurentsi moonutamist elektriturul. Mul on hea meel, et saan kinnitada riigiabi toetuse sellele projektile,» ütles Euroopa konkurentsipoliitika volinik Margrethe Vestager.
Loe edasi Postimehe veebist.
Graafik: tuulegeneraatorid viisid ABB mullu korralikule kasvule
UncategorizedMarch 28, 2017
Postimees, 28.03.2017
Kuigi ABB majandusnäitajaid mullu kasvasid, ei tugine head tulemused siiski globaalsetel trendidel, vaid pigem mõningatel headel tellimustel, mis ettevõte mullu sai.
«Kasv tuligi eelmisel aastal peamiselt ekspordi arvelt,» rääkis ABB Balti riikide juht Bo Henriksson. Ta lisas, et hea aasta oli mootorite ja generaatorite tehasele, kus saime suuri tellimusi peamiselt segmendis. «Aasta oli kordaläinud ka komplektalajaamade tehasele, seda peamiselt tänu ekspordile Soome.»
Loe edasi Postimehe veebist.
Balti elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopaga takerdus vaidlustesse
UncategorizedMarch 24, 2017
BNS, 23.03.2017
Leedu ja Poola valitsuse esindajad jätkavad läbirääkimisi Balti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Lääne-Euroopaga, kuid siiani on vaidluse all, millal ja milline otsus vastu võetakse.
Pärast Poola elektrivõrgu süsteemihalduri PSE ettepanekut ehitada Leedu ja Poola vahele merekaabel on Leedu ja Eesti elektrivõrgu operaatorid väljendanud ettepaneku osas rahulolematust; Läti on nõudnud põhjalikumat arutelu.
Seni on Balti riigid näinud Euroopaga sünkroniseerimise lahendusena teise Litpoli ühenduse ehitamist Leedu ja Poola vahele, kuid viimane deklareeris, et ühenduse ehitus oleks väga keeruline, sest see peaks vastama kõigile keskkonnanõuetele. Poola tegi eelmisel nädalal ettepaneku ehitada teise LitPoli maismaa ühenduse asemel hoopis merekaabel, mis tagaks parema elektrivahetuse nii Poola ja Leedu vahel kui ka Balti riikides. Lisaks teatas PSE, et merekaablit võib kasutada ka Poola meres asuvate ühendamiseks mandriga.
“See on ainult idee ja meil ei ole hetkel teavet detailide kohta. Kui see idee on Balti riikides teretulnud, siis saame võimalikust ehitusest rääkida ja ideed edasi arendada,” ütles PSE pressiesindaja Beata Jarosz. PSE tegevjuht Eryk Klossowski teatas eelmisel nädalal, et Poola ei ole huvitatud teise LitPoli ühenduse ehitusest, vaid soovib ehitada merekaabli Leedu sadamalinna Klaipeda ja Wladyslawowo vahele.
Leedu elektrivõrgu süsteemihaldur Litgrid teatas eelmisel nädalal, et Euroopaga sünkroniseerimine oleks võimalik ka ühe olemasoleva LitPoli ühendusega, juhul kui Balti riigid suudaksid töötada isoleeritud režiimi all. Litgridi tegevjuht Daivis Virbickas ütles BNS-ile, et merekaabel ei mõjuta Euroopaga sünkroniseerimist, vaid suurendaks võimsust.
Eesti Elering teatas, et Poola pakutud merekaabel ei tooks sünkroniseerimisele suurt kasu. Elering lisas, et esialgsete andmete kohaselt on ka ühe LitPoli ühendus piisav Euroopaga sünkroniseerimiseks, kuid kahtleb ühenduse usaldusväärsuses. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et Eesti ei ole välistanud võimalust sünkroniseerida oma võrke Skandinaaviaga.
Läti elektrivõrgu operaatori AST arvates peaks ükskõik millise sünkroniseerimisversiooniga leppima kõik kolm Balti riigi elektrioperaatorid.
“Me arvame, et sünkroniseerimislahendus peaks olema vastuvõetav kõigile kolmele Balti elektrioperaatorile ning kõiki alternatiive tuleks arutada nii rahalisest, tehnilisest kui ka usaldusväärsuse küljest vaadatuna. Praegu on liiga vara rääkida õigest lahendusest,” ütles AST pressiesindaja Andris Sprogis.
Poola eesmärgiks on ehitada merekaabel mitte ainult riikidevaheliseks elektrivahetuseks, vaid ka Läänemeres asuvate ühendamiseks mandriga. Poola energiafirma Polenergia sai eelmisel aastal loa ehitada 600-megavatine Läänemere Gdanski lähedale, see avatakse 2021-2022 aastal.
“Üsna keeruline on valida ilma uuringute ja analüüsideta parim sünkroniseerimise versioon, seega tundub, et hetkel on kõige parem variant teise LitPoli ühenduse ehitamine.” ütles Leedu energiainstituudi esindaja Virginijus Radziukynas.
Radziukynas selgitas, et ühe Poola ja Leedu vahelise ühenduse rikke tõttu lõppeks elektrivarud, sellisel juhul peaks Baltikum tegutsema isoleeritud režiimil. Kuid kahe ühenduse olemasolul võiksid need võimaliku rikke tõttu üksteist asendada. Radziukynas lisas, et merekaabli ühendus Leedu ja Rootsi vahelise NordBalti näitel on aeglasem ja rikke toimumisel ei edasta see esimestel minutitel elektrit.
Euroopa Komisjoni Teadusuuringutekeskus on uurib ja analüüsib kahte Balti elektrisüsteemide läänemaailmaga ühendamise alternatiivi. Üheks variandiks on Balti elektrivõrku sünkroniseerida Poola kaudu läbi kahe LitPoli ühenduse või läbi ühe ühenduse, tõstes võimsust 500-megavatilt 1000-megavatini. Teiseks variandiks on ühendada Balti elekrivõrk Soome kaudu Skandinaavia elektrisüsteemi. Keskus avaldab uuringute tulemused järgmisel nädalal.
Eesti Energia Tootsi tuulepargi valmimist edasi ei plaani lükata
UncategorizedMarch 21, 2017
BNS, 21.03.2017
Kuigi riigikogu majanduskomisjon on teinud ettepaneku võimaldada Eesti Energia Tootsi valmimise tähtaega edasi lükata 2021. aastani, plaanib riiklik energiafirma siiski algselt planeeritud tähtajaks valmis saada.
“Eesti Energia plaan on saada Tootsi valmis enne 2020. aastat, sellest plaanist lähtume ka täna,” vastas Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-i küsimusele, et kas ettevõte jõuab pargi enne 2021. aastal jõustuvat seadusemuudatust valmis.
“Käimasoleva kohtuasja ajakulu on paraku väga keeruline kui mitte võimatu prognoosida,” lisas ta.
Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata teisele lugemisele kaua veninud elektrituru seaduse eelnõu, mis muu hulgas muudab toetusskeemi põhimõtteid. Tootjad, kes alustavad tootmist pärast 2018. aasta 1. juulit, saavad toetust uue toetusskeemi alusel. puhul muutub toetusskeem aga tunduvalt hiljem ehk alatest 2021. aastast.
Eelnõu eesmärk on komisjoni sõnul muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks. Peale 2020. aastat seotakse toetuste maksmine riigi eesmärgiga ning riik ostab täiendavalt vähempakkumise korras.
Vähempakkumise korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul. Lisaks sellele eristatakse olemasolevaid tootjaid, kes saavad 12-aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate määrade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetuste järkjärguline vähenemine.
Suurtest on enne kavandatavat 2021. aasta tähtaega valmimas veel vendade Oleg ja Andres Sõnajala arendatav Aidu , mis peaks valmima 2019. aastal.
ARSTID HOIATAVAD: Kliimamuutused teevad inimesed haigeks
UncategorizedMarch 20, 2017
“Kliimamuutused ei toimu ainult Arktikas, vaid ka siin. See pole probleem, millega seisame silmitsi aastal 2100, see on probleem juba praegu. Ja see ei tee kahju ainult jääkarudele, vaid ka meile endale,” ütles dr Mona Sarfaty, kes kuulub kliimamuutuse tervistkahjustavale mõjule tähelepanu juhtivasse arstide ühendusse. “Arstid on esimesed, kes seda mõju oma kabinettides näevad.”
Nii üha kasvav õhureostus, puhta vee puudus kui üha suurenev arv haiguskandvaid putukaid on USA arstide ühenduse sõnul näited sellest, et kliimamuutused teevad inimesed haigeks, kirjutab Inquirer. net.
Medical Society Consortium of Climate and Health nimetust kandev arstide ühendus koondab enda alla rohkem kui pooled Ameerika Ühendriikide arstidest. Ühendus on enda eesmärgiks võtnud panna seadusandjad mõistma kliimamuutuse ja globaalse soojenemise poolt kujutatud terviseohte ja seda, mida nende vältimiseks ja leevendamiseks lähiaastatel tegema peab.
“Arstid üle kogu meie riigi näevad, et kliimasoojenemine teeb inimesed haigeks,” ütles uue arstide ühenduse juht dr Mona Sarfaty. “Arstid on esimesed, kes seda mõju oma kabinettides näevad. Kõige hullem on aga see, et kõige kahjulikum on see lastele, vanuritele, vaestele ja krooniliste haiguste all kannatavatele inimestele.”
Arstide ühendus avaldab peagi raporti, mis juhib tähelepanu viisidele, kuidas kliimamuutused mõjutavad rahva tervist ning milles soovitab kliimamuutuste aeglustamiseks kiiremas korras üle minna taastuvenergiale.
Raport, pealkirjaga “Meditsiiniline hoiatus! Kliimamuutused teevad kahju meie tervisele” lastakse ringlusse vabriiklaste enamusega valitsuse seas.
Raportis hoiatatakse kliimamuutuste mõju eest südametervisele ja hingamiselundkonna haigustele, mida süvendavad maastikutulekahjud ja õhureostus ning ka ekstreemselt kuumade ilmade poolt põhjustatud vigastustele.
Lisaks juhivad arstid tähelepanu ka putukate, nagu puukide ja moskiitode kaudu levivatele haigustele, mille levikuala on kliimasoojenemise tõttu üha laienemas.
Äärmuslikud ilmastikunähtused nagu orkaanid ja põuad muutuvad üha sagedasemaks ning lisaks sellele, et need röövivad inimestelt nende kodud ja sissetulekud, kahjustavad need arstide sõnul ka inimeste vaimset tervist.
Suurem osa ameeriklastest ei ole teadlikud, et suurenenud astmajuhtude ja allergiate arv on seotud kliimamuutusega, nenditakse raportis.
2014. aastal läbi viidud rahvaküsitlusest selgus, et vaid üks neljandik ameeriklastest oskas nimetada kasvõi ühte viisi, kuidas kliimamuutused mõjuvad inimeste tervisele.
Siiski ei ole rahvas arstide ühenduse sõnul võimetu muutuseid algatama. Rahvas peaks survestama valitsust üle minema taastuvale päikese- ja tuuleenergiale ja ka ise eelistama liigeldes pigem jalgrattasõitu ja jala käimist.
“Kliimamuutused ei toimu ainult Arktikas, vaid ka siin. See pole ainult probleem, millega seisame silmitsi aastal 2100, see on probleem juba praegu. Ja see ei tee kahju ainult jääkarudele, vaid ka meile endale,” ütles dr Sarfaty.
Taastuvenergia statistikakaubanduse eelnõu läheb teisele lugemisele
UncategorizedMarch 20, 2017
BNS, 20.03.2017
Kolmapäeval läheb riigikogu täiskogus teisele lugemisele elektrituru seaduse eelnõu, mis võimaldab Eestil alustada taastuvenergia statistikakaubandusega; eelnõuga muudetakse ka taastuvenergia toetusskeemi ning väiketarbijatel võimaldatakse saada taastuvenergia toetust päikesepaneelidele võimsusega kuni 50 kilovatti.
Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul võiksid statistikakaubanduse põhilisteks klientideks olla näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Luksemburg ja Belgia, kelle prognoositav taastuvenergia puudujääk kokku on ligi 200 teravatt-tundi aastas. Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali hinnangul võib statistikakaubandus tuua Eestile mitukümmend miljonit eurot eksporditulu ning luua metsandusse üle 2000 uue töökoha.
Kui statistikakaubanduse raames vajalik statistikakogus on suurem kui Eesti ülejääk, võib valitsus elektrituru seaduse eelnõu kohaselt täiendava statistika saamiseks vähempakkumise korraldada.
Eelnõu muudab ka taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid. Tootjad, kes alustavad taastuvenergia tootmist pärast 2018. aasta 1. juulit, saavad toetust uue toetusskeemi alusel. Tuuleparkide puhul muutub toetusskeem alatest 2021. aastast.
Eelnõu eesmärk on muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks. Peale 2020. aastat seotakse toetuste maksmine riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras. Vähempakkumise korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul. Lisaks sellele eristatakse olemasolevaid tootjaid, kes saavad 12-aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate määrade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetuste järkjärguline vähenemine.
Majanduskomisjon otsustas, et väiketarbijatel võimaldatakse saada taastuvenergia toetust päikesepaneelidele võimsusega kuni 50 kilovatti, mis vastab keskmise korterelamu katusepinnale paigaldatava päiksepaneeli võimsusele. Muudatusega panustatakse korterelamute ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete energiatõhususse.
Veel otsustas komisjon, et kui statistikakaubanduse vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks aastas rohkem kui 500 000 tihumeetri ulatuses Eestist pärit puitu, peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitama valitsusele analüüsi ostetava hakke mõju kohta puidutööstusele.
Kui teine lugemine lõpetatakse riigikogus 22. märtsil, siis enne lõpphääletust oodatakse Euroopa Komisjonilt riigiabiluba.
Valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa puhta energia paketi kohta
UncategorizedMarch 16, 2017
BNS, 16.03.2017
Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti seisukohad Euroopa puhta energia paketi kohta, mille kohaselt näeb Eesti eesmärkide täitmisel suurt potentsiaali piiriülesel koostööl.
Euroopa puhta energia paketi eesmärk on anda tõuge puhta energia kasutamisele Euroopa Liidus ning seeläbi panustada EL-i kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse ning Pariisi kliimakokkuleppe täitmisse. Pakett sisaldab nelja valdkonda: energiatõhusus, , elektriturg ning Euroopa energiavaldkonna strateegiline planeerimine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Energiatõhususe puhul toetab Eesti eesmärkide saavutamiseks vajaliku raamistiku sätestamist aastani 2030. Eesti hinnangul peaks liikmesriikidel olema võimalus valida, kuidas energiat säästa. eesmärkide täitmisel näeb Eesti suurt potentsiaali piiriülesel koostööl.
Energiajulgeoleku kaalutlustel peab liikmesriikidel säilima õigus võtta kasutusele kodumaiseid kestlikult majandatud ressursse. Uus elektrituru mudel peab Eesti hinnangul olema võimalikult turupõhine ning andma tarbijatele võimaluse reageerida hindade muutumisele. Kohalikele tuleks tagada võrdsed konkurentsitingimused kolmandates riikides asuvate tootjatega.
Võimalike kriisiolukordade ennetamiseks väärtustab Eesti riikidevahelist koostööd ning leiab, et piiriülesed koostöömehhanismid peavad olema tehnoloogianeutraalsed. Strateegilise planeerimise puhul leiab Eesti muu hulgas, et riiklikud kavad peaksid olema omavahel võrreldavad ning nende koostamisega ei tohi kaasneda liigset halduskoormust.
Euroopa puhta energia paketi algatuste edukas menetlemine on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üks prioriteetidest.
Meretuuleenergia kogub tuure
UncategorizedMarch 15, 2017
Postimees, 15.03.2017
, mis roll elektriturul on läbi aastakümnete olnud üsna marginaalne, on tänaseks saanud kõige kiiremini kasvav allikas. Pealegi muutub tuulikute rajamine odavamaks, mis tähendab, et suudab peagi konkureerida ka fossiilsete kütustega.
«Ma usun, et juhul, kui sul on piisavalt suur koht sobiva tuulekiirusega, on võimalik luua meretuulepark, kus elektri omahind on sama kui söel töötavatel elektrijaamadel kogu maailmas, ka USAs,» ütles Bloombergile Taani Dong Energy tegevjuht Henrik Poulsen.
Loe edasi Postimehest.
«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»
